osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides. Viimased on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked Interstitsiaalsed e. Välimised üldlamellid vahelamellid Sisemised Haversi süsteem üldlamellid (osteon) Periost Käsnolluse põrgad Vere- sooned Sharpey kiud
Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbritsevad oteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbritsevate osteoonilamellidega (4-20) moodustab osteooni, läbimõõduga 3-4 mm. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omvahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Pilt . Luukude KOKKUVÕTE Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks.
Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. Lamellid paiknevad luus mitmeti. Luu välispinnal asetsevad välimised üldlamellid, sees piiravad luuõõnt sisemised üldlamellid. Luu sees asuvat Haversi kanalit ehk osteoonikanalit ümbretsevad osteoonilamellid. Osteoonikanal koos teda ümbretsevate osteoonilamellidega (4-20) moodustab osteooni, läbimõõduga 3-4 mm. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Piki luu telge kulgevad Haversi kanalid on omavahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. 2.2 Kõhrkude Kõhrkude koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhrerakud ehk kondrotsüüdid on suured ümarad rakud, mis asetsevad üksikuna või rühmadena põhiaines olevates kõhreõõntes
Osseiinkiud (kollageenkiud). Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põhimikulist ja lamellaarset luukude. Põhimikulises - osseiinkiudude asetus korrapäratu (esineb kõõluste kinnituskohtades ja kolju õmbluste piirkonnas) Lamellaarne koosneb lamellidest, osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. Osteoon = osteoonikanal (Harversi kanal) + seda ümbritsevad osteoonilamellid. Osteoonide vahel on ebakorrapärase kujuga vahelamellid. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. · Joonis lk 19 8. Luu kui organi ehitus (toruluu 9. Nimeta luude liigid, igale näide. näitel). · Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid, Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne õlavarreluu osa on epifüüs
(kõhtmine ja selgmine) 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Frontaaltelg painutus ja sirutus Sagitaaltelg eemaldamine ja lähendamine. Vertikaaltelg-pöörlemine ümber oma telje. 7. Luukoe ehitus. Vaata ka JOONIST! Luukoel on lamell ehitus. Lamellaarsest luukoest on üles ehitatud täiskasvanu kogu skelett. 1. välimised üldlamellid 2. vahelamellid 3. sisemised üldlamellid 4. osteoonikanal 5. luurakkude õõned 6. osteoonilamellid 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel) JOONIS vihikus. 1. epifüüs 2. metafüüs 3. diafüüs 9. Luude liigid ja igale näide.
paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi Üldlamellid (generaallamellid) - Välimised - Sisemised Luulamellid (Haversi lamellid) Vahelamellid · Kiudude hulga järgi Fibrilllamellid Tsementlamellid · Värvumise järgi polariseeritud valguses: Isotroopsed (I) lamellid Anisotroopsed (A) lamellid a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa)
põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks plinkaineks ja sisemiseks käsnaineks. 1) Pilnkaine – paikneb luuümbrise all; tihe, kompaktne, kõva; koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest osteonidest. Teeb luu tugevaks. 2) Käsnaine – paikneb plinkaine all; koosneb hõredalt asetsevatest üksteisega ristuvatest luulamellidest. Üldiselt meenutab käsnolluse struktuur gooti stiilis võlve. Lamellide
28. Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed
Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik
28.Valgus- ja varjuleht. Lehtede varisemine. Kserofüütne leht. Lehemuudendid. Lehtede varisemine-Enne lehtede langemist väheneb mineraalainete transport lehtedesse ning lehes lagunevad paljud ühendid, nt klorofüll; osa säilitusaineid ja ioone transporditakse lehest muudesse taimeorganitesse, nt umbes 50 % fosforist ja lämmastikust. Seejärel kujuneb kaitsekiht - korgistunud rakkude kiht lehe eralduskihist varre pool. Peale kaitsekihi tekkimist eralduskihi rakkude vahelamellid ja osalt rakkude kestad limastuvad ja puhetuvad ning leht eraldub varrest. Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed
Osteotsüüdid on omavahel ühenduses jätketega (nii on ka osteoblastid). Osteotsüüdid osalevad luu ainevahetuses. Osteoklastid – hematogeenset päritolu rakud, mis meenutavad fn makrofaage. Suured hulgituumsed rakud. Ülesandeks on luukoe resorptsioon, fagotsütoos ja luukoe ümberehitus. Osteon – luu struktuurne ühik. Toruluudes pikisuunas kulgevad silindrilised moodustised. Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – lamellidest. Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus. Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal. Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid. Lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid. Lakuuni ja osteotsüüdi vahele jääb pilujas ruum, milles liigub koevedelik. Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega. Jätkelised ühendused tagavad luu ainevahetuse.
Rakud sisaldavad rohkesti vakuoole ning neis on rohkem mitokondreid võrreldes osteoblastide ja osteotsüütidega Osteoklastide ülesanded on luukoe resorptsioon, fagotsütoos, luukoe ümberehitus OSTEON Toruluudes on eraldatavad pikisuunas kulgevad silindrikujulised moodustised, mida nimetatakse osteonideks Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – luulamellidest Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus ja kujutavad endast osasid varem eksisteerinud osteonidest Pinna ja üdiõõne poolt katavad osteone välimised ja sisemised generaallamellid Osteoni keskel paikneb kanal, millel on mitu nimetust: tsentraalkanal, osteoni kanal, Haversi kanal Osteoni kanalis paiknevad veresooned, närvid ning neid ümbritsev sidekude
annaabi.ee 
