Seetõttu peavad maaharijad igal aastal ostma uued seemned. Selle tagajärjeks on tootmise monopoliseerumine ja sotsiaalsete probleemide suurenemine. (Gennadi Kobzar http://www.terviseleht.ee/200030/30_toit.php3) 3 Muundorganismid võivad osutuda invasiidseks ja võivad hakata kahjustama normaalset ökoloogilist tasakaalu. Samuti võib geenmuundatud sortide laialdase kasutamisega lülijalgsete liikide vaesustumine. ( Küsitles: Märt Miljan TÜ Tehnoloogiainstituut http://tuit.novaator.ee/?op=article&ID=121 ) Kokkuvõte Geneetiliselt muundatud organismidega on seotud mitmeid tõsiseid probleeme, mida tuleks GMO-de kasvatamisel ja kasutamisel kindlasti arvesse võtta, et võimalikult vähe kahjustada GMO-de tarbijaid ja keskkonda, milles GMO-sid toodetakse. 4 Kasutatud kirjandus Gennadi Kobzar, ,, Geneetiliselt muundatud toit- suurim kuritegu"
olla ohtlikumad, kui juba tuntud ja kalduvad eirama liikide piire. Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei tapa, on osutunud hukutavateks neist toiduahelas järgmises lülis olevaile kiilassilmadele. Järelikult toimub neis monokultuurseis niigi liigivaestes kooslustes edasine vaesustumine. See kõik võib aga osutuda ökoloogiliseks puntraks, mille harutamine võib saada inimesele väga keerukaks. Eelretsenseerimist ootab praegu üks uurimustöö, mis kinnitab BT mürgisust päevapaabusilma röövikutele. Pöörangulised leiutised, eriti nende kasutuselevõtt on alati inimkonnale toonud edusamme ja valusaid õppetunde korraga. Kahtlematult on iga selline leiutis rohkesti raha liikvele lükanud. Samaaegselt on suuremad ja väiksemad juhid neid leiutisi võimu
· Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe
Elurikkuse avaldumise tasemed liigiline mitmekesisus bioloogiline mitmekesisus geneetiline mitmekesisus Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke ohustatud liikide majandamine kaitsealade kujundamine keskkonnaökonoomika keskkonnaõigus taastamisökoloogia ökosüsteemide kaitse keskkonnaeetika jms Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid • kasvukohtade/elupaikade hävimine • kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine • kasvukohtade vaesustumine ja reostumine • globaalne kliimamuutus • liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks • võõrliikide invasioon • suurenenud haiguste levik Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures väheneb ka elupaiga kogupindala, suureneb servaefekt, suureneb elupaigalaikude isoleeritus. Kasvukohtade killustumine võib piirata liikide levikut. Tekib inbreedingu depressioon ja
kohapeal; Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi; Mateeriat ja energiat ei saa luua ega hävitada, need on vaid muudavad olekuid, millega kaasneb jääkainete teke; Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35
vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse
mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub
harimine (kündmine, äestamine); Väetamine; Niisutamine / kuivendamine; Sordiaretustöö; Kahjurite tõrje. Võimalikult kõrge produktsiooni saavutamise tagaajamisega põllumajanduses käib kaasa kõrge energiakulu (peamiselt fossiilsete kütuste energia), mulla ja ümbritseva keskkonna degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine – mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkkemikaalidega, ümbruse elustiku vaesustumine). 20.Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustatusest vee ja mineraalainetega, taime füsioloogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest ja taimeliigist. Kasv on seda intensiivsem, mida intensiivsem on fotosüntees ja mida tagasihoidlikum on hingamine. Hingamiseks kulub metsakooslustes suhteliselt suur osa kogutoodangust
tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna
Näivleetumine e. pseudoleetumine org. tegurid mõjuvad mineraalossa · B- horisondid: Bm, Bt, Baf - rikastumine Eluvioakumulatiivne protsess, kus lühiajalise pindmise veega küllastatuse tingimustes · E (Ea; Ew) horisondid vaesustumine: lihtsalt ümberkanne; lagunemine ja toimuvad taandumisreaktsioonid ning toimub taandunud ühendite kahesuunaline ümberkanne. eemaldumine tekkekohast ühelt poolt laskuva, teiselt poolt tõusva vee poolt · Illuviaalsed Bf, Bh, Bt rikastuvad ainetega, mis kuskilt välja kantud · Mitmesugused keemilised muundused spetsiifiliste uusmoodustiste teke,
aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS Seoses loomakasvatuse söödavajaduse vähenemise ja turukonjunktuuri muutustega on kasvanud viljavahelduses teravilja osakaal. Probleemiks on halvenev mulla fütosanitaarne seisund ja langev mullaviljakus ning nendega kaasnev saagi langus. Tuntud on väide, et maa tahab puhata. Miks mullad väsivad? Mullaväsimuse peamised põhjused on: · üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest · mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine · soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks · ohtlike umbrohtude paljunemine · mulla happesuse nihe · bioloogilise tasakaalu rikkumine teatavate mikroorganismiliikide eelistatud arenemise tõttu · toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas
Rasked kütteõlid vajuvad Tugevam kontroll reostustekitajate põhja ja jõuavad toiduahelasseüle Veekogude eutrofeerumine Veekogude kinnikasvamine, Reovete puhastamine enne nende hapniku bilansi muutus veekogusse jõudmist Liigilise koosseisu vaesustumine Tabel 13. Globaalprobleemid Probleem Kahju Leevendus ülerahvastatus toidunappus Sündivuse piiramine Haiguste levik Kasutusele võtta uusi kultuure ja lõpetada ületootmine Kasvuhooneefekt (metaan; Kliima soojenemisest tingitud Kvoodid (CO2 emissiooni
Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride laiaulatuslik kasutamine suurendab selle konkreetse taimemürgi osakaalu looduses. Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud- Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab ökosüsteemi tasakaalu. Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne. Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide:
annaabi.ee 
