silma... Siis rändasid Scrooge ja vaim merele, üksildasse tuletorni, kus kaks majakavalvurit jõulupühi tähistasid. Edasi liugeldes jõudsid nad laeva tekile. Isegi madrused laulsid jõululaule ja ei unustanud jõulupühi. Siis aga olid nad järsku soojas valgustatud toas, kus Scrooge tundis ära oma õepoja hääle. Nad rääkisid algul Scrooge'st, sellest, et ta jõule ei salli. Peale seda hakkasid nad pimesikku mängima. Siis läksid vaim ja Scrooge minema, nad külastasid vaestemaju, haiglaid, vanglaid ja muid kohti. Igalpool kus nad käisid, andis Vaim neile õnnistuse. Siis aga märkas Scrooge Vaimu rüü alt mingi imeliku asja. Vaim lõi lahti oma rüühõlma ja seal oli kaks inimlast: tüdruk, kes oli Viletsus ja poiss, kes oli Vaimupimedus. Kell lõi kaksteist, Scrooge tõstis pilgu ja märkas enda ees üleni mustasse hõlsti mähkunud viirastust, mis hõljus nagu udupilv mööda maad talle vastu. Scrooge põlvitas ta ees, see oli Tulevaste Jõulude Vaim
b) nõudsid võlguolevaid teokoormisi c) karistati ülesastunuid d) valvasid avalikku korda vallas e) haldasid vallalaekaid ja magasiaitu f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a c) kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine, tööd vallas, kirikumaksud 1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus 1863. aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes
Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid tp omavahelisi riiu-varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumist eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. See oli viljavaru,kust tp said hädaaegadel laenu võtta. Sinna pidi iga a teatud viljakogus panema. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Pidi toetama töövõimetuid ja puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude
· Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Need saateti külakorda- talust talusse. Hiljem hakati ehitama vaestemaju. Palju sõltus veel mõisnikust: ta oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest.
linnaseadus- iga vald ja linn pidid hoolekande kloostrid? Hõimu liikmed hoolitsesid üksteise ise oma vaeste eest hoolitsema Loodi kloostrite varjupaiku, seeke, eest ja erilist tähelepanu said vanad hospidale pidalitõbistele, vigastele. inimesed. Pereliikmed hoolitsesid 42. Mida tegi Joomarluse Vanimateks neist peetakse seeke vanade eest ja Tallinnas valitses ja Auta Elust Pääsemise Selts? ehk vaestemaju, kus inimesed said Seltsi eesmärgiks oli joodikute selline kord, et kes hoolitses tasuta toitu ja peavarju. võõrutamine alkoholist nii vanainimese eest, võis kirikumaksu maksmata jätta. evangeeliumi, töö kui täieliku 30
mõisakoormisi, karistasid ülesastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas. Vallakohtud eksisteerisid Eestis 1817. aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja(viljavaru, kust talupojad hädaaegadel laenu said võtta) varumisel ning vaestehoolekanne (kogukond, pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid neid saadeti külakorda ehk talust talusse. Hiljem hakati ehitama ka valla vaestemaju). Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Talurahva koormised Koormised jagunesid 3 alaliiki: Mõisakoormised, riiklikud koormised ja kogukondlikud koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x
Omada sõltlasi ehk talupoegi; Koguda talupoegadelt makse ja nõuda teopäevi; Mõista kohut talupoegade tegevuse üle; Vabadikud maata ja oma majapidamiseta kerjused, kes liikusid talust tallu; Mõis kui ,,äriettevõte"; Mõisa vaeste ülalpidamiskohustus lubakirjad töövõimetutele vaestele; Ühiskondliku hoolekande seadus (18.saj) Balti kubermangus 1783. a loodi ühiskondliku hoolekande kolleegiumid, mis olid kohustatud hooldama koole, vaestemaju ja orbudekodusid; Kogukond pidi hoolitsema abitute orbude, mahajäetud laste, raukade, vigaste ja haigete eest, kellel ei olnud ülenevaid ega alanevaid sugulasi; Igaks mihklipäevaks kogukonna abivajajate nimekirjad ja abimäärad Ühiskondlik töö töövõimelised vaesed Aadlike ja vaimulike hoolekanne oli eraldi Abi andmise juhuslikkus Kogukondlik vaeste hoolekanne Hoolekanne 19. sajand Hoolekanne läks kogudustelt (mõisnikelt) üle valdadele; 1866 aastal vastu võetud
vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju 4. Kerjamine oma vallas/linnas oli see lubatud. Valla- ja linnakogukond andis abi ainult "ausatele" vaestele, mitte aga joodikutele või kõlblusetutele. Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Joodikute ja moraalitutega hakkasid tegelema eraorganisatsioonid missioon, töökasvatus · Tallinna Evangeeliumiselts avas 1887 Magdaleenumi - asutuse, kus püüti prostituute korralikku ellu tagasi juhtida. Naispühak Maarja Magdaleena oli langenud kuid meelt parandama
8 Tehase omanikud, kes võtsid tööle kutseoskusteta naisi ja lapsi, said suuri kasumeid. 9 Töötingimused olid väga ebainimlikud, ebatervislikud ja turvameetmeid ignoreeriti. 10 Tööstusrevolutsioon oli võtmeks moodsale lääne ühiskonnale, mille käigus sündis Euroopa töölisklass ja kesk-klass 11 Charles Dickens oma romaanides kirjeldab revolutsiooni tumedamat poolt- vaestemaju ja võlavanglaid. 12 Londonist sai maailma finantskeskus. Kohalikest pankadest said kaupmehed laenata raha, osta ja müüa aktsiaid, teha kindlustus. 13 19.sajandil kaotati orjus, rajati algkoolid, seadusega reguleeriti naiste ja laste tööaeg, poliitikas kadus religioosne tagakiusamine. HOUSEHOLD APPLIANCES The technologies that created the 20th century's laboursaving household appliances were born due
dadele leevendust saama. Ja usk tegi imesid. Enamikule eestlastest olid taolised asjad ja elamused tollal siiski veel võõrastavad ja halvakspandavad. Mõelgem või sõnale sant, mis on eesti keelde tulnud ladina keelest: sankt = püha. Kirik suhtus halastuse ja hoolitsusega vigastesse ja viletsatesse, keda usuti taevariigile lähemal seisvat. Kirikukoguduste arvel peeti ülal seeke - hospidale ja vaestemaju. Eksistentsialistlikule muinasusundile oli säärane filantroopia võõras. Ametlike kirikuvõimude saamatust usutõdede levitamisel kompenseerisid osaliselt munga- ja nunnaordud, kes rajasid siin oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma
sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Ühisvastutus oli magasivilja varumise eest- tuli ehitada magasiait- mõsnikul ainult järelvalveõigus. Kogukond pidi muretsema ka vaestehoolekande eest.- saadeti külakorda hiljem ehtitati vaestemaju. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast eestimaa talitaja koos abimeestega ja liivimaal vöörmündrid. Need ametimehes kinntiasid ametisse mõisnike õigusega neid ka tagandada. Mõisnik säilitas kogukonna üle ka politseivõimu, aadli kontrolli alt vabaneisd talupojad alles 1866a vallareformiga. Talurahva koosseis.
annaabi.ee 
