Seetõttu ei julgetagi end kellegagi siduda, sest kardetakse lihtsalt haiget saada. Raha mõjutab päris palju suhtumist kaasinimestesse. Näiteks, kui inimene on rikas, võib ta muutuda tähtsaks ja upsakaks. Ta tunneb, et kuulub kõrgemasse klassi, ja peab teisi, mitte nii jõukaid, mingil määral oma alamaks. Muidugi hakatakse rahaga uhkustama, miks nad peaksidki oma rikkust varjama. Jällegi tulevad mängu kallid autod, uhked majad, luksuslikud puhkusereisid. Samas võibki vaesemal inimesel tekkida mingil määral alaväärsuskompleks. Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda. Eriti ei taheta käia avalikes kohtades ning seltskonnaüritustel. Tihti muretsetakse oma välimuse pärast, sest neil ei pruugi alati olla võimalust osta moekaid rõivaid. Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi.
Kuid samas olid Londoni linnas kiirelt arenenud avalikud teatrid, kus said sama etendust vaadata nii vaesed lihtkodanikud kui rikkam rahvas. Ehituselt olid selle aja Inglismaa teatrid ümmargused. Keskel asus katuseta plats vaesematele inimestele, samal ajal kui ääred, kus asusid istekohtadega rõdud said olla rikkamad inimesed. Seisukoht lava ees maksis üks penn, istekoht rõdul üks silling. Üks silling oli võrdne 12 penniga. Vaesemal rahval polnud sellist raha võimalik meelelahutusele kulutada. Esinejad olid laval, millel toimus etenduse tegevus. Kuna rõdud asusid ka esinejate kõrval ja seljataga ning tegelaste miimikat polnud võimalik kõigile näidata, siis oli suur osa sõnateatril, kasutati ülepaisutatud sõnu, häält ja ilustamist. Häälega pidi emotsioon tulema välja nii palju, et see mõjuks kõigile vaatajatele. See pidi panema inimesed hüsteeriliselt naerma, kui tegu oli komöödiaga või
Peale peremehe, perenaise ja nende laste elasid talus veel sulased, tüdrukud ja muud abilised ning sugulased. Nii palju inimesi läks tarvis, et jõuda ära teha nii talu- kui mõisatööd. Suur pere vajas palju sööki. Talupoegade põhitoiduks oli rukkileib, mida perenaine suures reheahjus nädala jao valmis küpsetas. Leiba on Eestis ikka pühaks peetud, leivast on saanud toidu võrdkuju. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Vaesemal ajal segati leivajahule hulka aganaid, nii saadi kõva aganaleib, mis ei täitnud hästi kõhtu. Kõige tavalisem leivakõrvane oli soolasilk, mida vahetati kaluritelt vilja vastu. Jaopärast söödi ka liha, seda eriti sügisese loomatapu ja jõulude ajal. Üsna igapäevane toit oli jahupuder ehk kört, mida igaüks võttis suurest kausist oma lusikaga. Söödi veel suppi, aiaviljadest naerist, kaalikat, kapsast. Joogiks oli kali või hapupiim, kevadeti joodi kasemahla
selle kas otse suhu või asetas enda ees olevale leivaviilakule, mis täitis taldriku ülesannet. Kahvlit hakati Euroopas kasutama alles keskaja lõpul. Sööginõud olid enamuses savist ja puust. Korraga tehti valmis suurem kogus toitu, mida ülessoojendatult pakuti ka järgmistel päevadel. Suvel kippus toit kiiresti riknema. Kuna liha soolamine jättis soovida, siis oli toidul sageli ebameeldiv kõrvalmaitse. Seda püüti varjata vürtside lisamisega. Vaesemal rahval täitsid vürtside aset küüslauk ja sibul. Nende toidulaual oli sagedane teravmaitseline küüslaugukaste, mida lisati putrudele ja söödi liha juurde. Joogivesi oli pahatihti halva maitsega. Piima andsid tolleaegsed kidurad lehmad õige vähe. Seepärast joodi palju õlut, kalja ja mõdu. XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast
Eelised: Eelised: 1. Linnas olid kõik kodanikud vabad, polnud sunnismaisust, nagu 1. Ei olnud kunagi nii suurt toidupuudust, kuna talupoeg haris ise seda oli maal enamus talupojad. põldu. Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi). Puudused: Puudused: 1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha",
I Kiviaeg II Pronksiaeg (1800-500 e.Kt) III Rauaaeg (500e.Kr-1200 p.Kr) Vanem k.a e paleoliitikum Vanem p.a Eelrooma rauaaeg Keskmine k.a e mesoliitikum (9000- Noorem p.a Rooma r.a 5000 e.Kr) Noorem k.a e neoliitikum Viikingi r.a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jah...
käinud. Tema tegevuskohaks sai Tallinn, algselt töötas vandeadvokaadi abina. 1901-1905 hakkas välja andma ajalehte Teataja. Selles ajalehes töötas palju haritlasi: A.H.Tammsaare, E.Vilde, J.V. Veski eesti keele uurija, spetsialist. Teatajas pöörati palju tähelepanu majandusprobleemidele, kuna nähti, et Eesti ühiskond pole sugugi nii ühtne, suured vastuolud rikkamate ja vaesemate vahel ja prooviti välja tuua probleeme, mis vaesemal grupil on. Vaesemad inimesed maal: maapuudus, rendihinnad kõrged. Tööliste probleemid: pikad tööpäevad, vähene palk. Pätsi võib pidada Jakobsoni ideede järgijaks. Eestisse oli jõudnud vool nagu sotsiaaldemokraatia. Tähtsustasid sotsiaalset õigust, astuti vastu sotsiaalse, majandusliku, rahvusliku, eraomandi vastu. Tahtsid uut ja õiglast ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas
jumalad ei poolda tegevust. · Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahel seosed, mida on võimalik mõjutada. · Tähtsal kohal oli ka ravimaagia o Eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi jne. · Allikaile tuli vee eest ka ohverdada o Annetati hõberaha või hõbeehe. o Vaesemal aitas ainult hõbevalge kaapimisest o Osaleee allikaile võis ohverdada ka üldtuntud ande. RISTIUSU MÕJUD · Kuigi eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, polnud tundmatu ka ristiusk. · Eesti oli üpris tihedas läbikäimises lähimaadega, kus oli juba ristiusk. · Ristiusu mõjutusi võib näha mitmete kommete muutuses. o Al. XI saj. Levis põletusmatuste kõrval ka laibamatus o Esinema hakkas peaga lääne poole matmine
Lapsi karistati riidlemise, sõimu, laksude ja vopsudega, raskemate pahanduste eest said nad peksa. Lapsi hirmutati kolli, kodu- ja metshaldja, karu või rebasega. Viieaastased lapsed hakkasid juba tööle. Ema õpetas tütart, isa poega. Oluline oli pidev eeskuju. Talupoja laps kasvas nii looduse tsüklites kui ka vanade tavade, kommete ja rituaalsuse kogumis. Hinnati väärikust suhtlemises. Etiketist kinnipidamine oli väga oluline. Lipitsemist põlati. Eneseväärikus oli ka kõige vaesemal. Inimese omadusi hinnati oskuse järgi ,,Kopikas teenida". Tavasuhtluses hinnati ausust. Lapsi õpetasid kasvatama ja kuulekuses hoidma kirikuisade kirjutised. Eelkõige õpetati- õpiti, kuidas käituda, ja mida teada jumalateenistuse käigus. KRISTLANE RENESSANSS. UUS INIMENE Renessanss tõi inimese sealpoolsusest kahe jalaga maa peale ja olevikku, tegi temast iseenda peremehe. Renessanss hindas ilu koos avalikkuse hinnanguga. Ilu omamine oli
nakkus. Levisid ka düsenteeria ja tüüfuse epideemia. Iirimaa: 1841 8.2 ilj, 1901 4.5 milj. Iirimaalt lahkus palju inimesi iga a 200 tuh inimest. Iirimaa on süüdistanud teiselt poolt Inglismaad majanduspoliitikas iirimaa vastu. Seda näljahäda on ka nimetatud inglismaa genotsiidiks iirimaa vastu. Amartya Sen näljahädad ei teki, sest toitu pole, vaid alati on küsimus selles, kuidas olemasolev toit jaguneb ja millised on õigused saada vaesemal elanikkonnal abi entitlement approach. Sen rõhutab, et ühiskond on jagunenud ühiskondlikult ebavõrdseteks gruppideks. Kuigi maaleanikkond kasvas kiiresti, siis 19. saj linnaelanikkond kasvas veelgi. Suurlinnad london ja pariis. SB oli kõige arenenum linnastunud riik. Linnastumuse osas järgnesid itaalia ja madalmaad. 19. saj on ka massimigratsiooni aeg. 1815-1914 kogu maailmas migreerus oma kodumaalt vähemalt 82 miljonit, sh 1850-1915 rändas euroopast välja 40-45 milj inimest. 13
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud. Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga rikkumisena. Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40% on sellest ( maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil inimesel kokku. Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti. Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud. Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga rikkumisena. Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40% on sellest ( maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil inimesel kokku. Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti. Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas
annaabi.ee 
