Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, sammus noor vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi. Tal oli kaasas ka sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kodust põgenenud. Väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und.
puudutas, tusis see tagajalgadele ja noorem ttar kukkus vette, mil ta ienupuks muutus. Siis lks kuningapoeg teiste ttarde juurde ja nemad aitasid tal linnukeelt mista, mille abil kuningapoeg vanatargalt abi palus ja see teda aitas. Niisiis mris kuningapoeg ennast mudaga kokku ja tles: Mehest vhk ja hppas jkke, kus ta ttre ra pstis ja temaga abiellus. Hiljem tappis ta nia ra ja pstis ka teised ttred ra. Kullakerad jagas ta ttarde vahel ra. --- Vaeselapse ksikivi Tegelased: vaeselaps perekoer Krants perenaine Phjatark leskmees Lhidalt: Elas kord ks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sbraks oli tema perekoer Krants. Et sa saada, pidi ta iga pev hommikust htuni perenaisele ksikivil jahvatama. hel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele sa ja vaeselaps oli selle le vga nnetu. Siis ngi ta aga hte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Phjatark, et
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem.
Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V
19. Hunt süöb selle ämma ära, keda minia kiidab 20. Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist 21. Hunt, tursk ja Tagamõisa mees -- nee on põrgus kõige ees 7 22. Hunt viib ikki vaga tallekse 23. Hunt viib karjast ikka kõige parema lamba 24. Hunt võtab ikka loetud lamba 25. Hunt üeldakse vaeselapse leivakannikas olema 26. Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune 27. Hunt ütelnu vanaste: "Ma kardan põlvekõrgust poisikest enam kui mõrsjatüdrukut" 28. Hunt ütleb: "Kassi kannab kaksi kuuda, koera kannab kolmi kuuda, mina neitsi neli kuuda" 29. Kaua hunt magab surnd lamma kõrvas 30. Kes huntide hulkas on, peab nendega uluma 31
lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud" "Kodutohter" "Lembitu"
Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõnadel saagirikas, nõelterav jne puuduvad fraasidel. Eesti liitsõna eesosa jääb üldjuhul muutumatuks, ükskõik mis vormis järelosa ka ei esineks. See eristab nt liitsõna kalliskivi fraasist kallis kivi, vrd kalliskivist ja kallist kivist. On vaid üksikuid liitsõnu, mille eesosa ühildub järelosaga, nt vaenelaps (vaeselapse, vaestlast), teinepool (teisepoole, teistpoolt), viimnepäev (viimsepäeva, viimsestpäevast). Kalliskivi ja vanaema, kuid ka vaenelaps ja teinepool erinevad fraasidest kallis kivi, vana ema, vaene laps, teine pool tähenduslikultki. 10. Liitsõna struktuur. Nagu fraasid jagunevad ka liitsõnad osade vastastikuse suhte alusel kaheks: põimliitsõna on selline, mille eesosa (täiendsõna) laiendab järelosa
suutnud, see oli rohkem kui kindel. Siis nägi ta eemal hobust ja ta kinnitas kirstu hobuse külge ning ise istus kirstu otsa ning kihutas kodu poole. Hommikul ärgates nägi ta kirstu enda toas ja ta tõi eilsed jahvatamata jäänud terad sinna ja pistis kirstuaugust sisse. Ja juba oligi jahvatatud terad kotis. Perenaine märkas seda varsti ja saatis tüdruku linna peale lõbutsema. Ise läks ta aga ja avas kirstu, mille peale ta tuhaks põles. Perenaise lesk võttis siis vaeselapse naiseks ja kirst oli kadunud. Õpetus: kes teeb teisele halba, sellele tuleb endale see ringiga tagasi “Puulane ja tohtlane” Elas kord üks kitsi peremees, kes tahtis omale sulast ja tüdrukut. Kes aga kunagi tema juures ei püsinud, sest kitsi peremees ei andnud oma sulastele ja tüdrukutele kunagi piisavalt süüa. Läks ta siis kuulsa targa juurde, kes soovitas tal kolmel neljapäeva õhtul ristteele must jänes kotis minna ja vilistada, et vana peremees välja tuleks
Teel kohtab ta väikest meest, kes on hirmul. Ta on metsaliste majja sattunud, kus küll vanaeit talle süüa ja aset andis, aga ka poegade eest hoiatas, kes talle surma võivad sünnitada. Pojad tulevad koju ja pargivad hernesuppi kõhud täis. Magades lasevad kõhutuult, nii et väikest meest seinast seina lennutavad. Kui eit hommikul ukse avas, õnnestus mehikesel kaduda. 12. LUGU LAUAVÕITLUS JA SIIL. PIKK MAGAMINE. UNENÄGU. VAESELAPSE TALL. SILLA EHITUS. Kalevipoeg sammus, lauakoorem õla ja väike mees taskus, kui teda ründasid Peipsi sortsi pojad. Kalevipoeg püüab neid heaga lepitada. Kui sortsid ikka kiusavad, haarab Kalevipoeg lauakoormast laua ja hakkab sellega sortse vemmeldama. Laudu läks rohkesti raisku, kuni siil õpetas:"Serviti!Serviti!" Siili õpetuse varal lõi Kalevipoeg sortsid ruttu pagema. Kalevipoeg kutsub abilist, kuid see ei saa välja tulla, Vanaisa on unustanud talle kuue andmata, ta on
Ringmängulaulud ja CD. 2000 48 KIRJANDUS KASUTATUD KIRJANDUS Alunurm, A. Minu Eestimaa raamat. Tln. 1999 Eespere, R., Vikat, M., Klaas, M. Laulik 1.-2. klassile. Tln. 1993 Eesti Toitumisteadlaste Selts. Toidusoovitused. Tln. 1998 Eisen, M.J. Eesti vanasõnad. Tln. 1993 Kaljuste, H. Üldhariduskooli muusikaõpetuse eriklassi laulik II. Tln. 1981 Kreutzwald, Fr.R. Vaeselapse käsikivi. Tln. 1975 Leiman, L., Pärn, E. Viljast leivani. 2002 Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 Maser, M. Ole enda ja teiste vastu hea ja tähelepanelik Trt. 2003 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Pilt, V. Eesti rukki raamat. Tln. 2002 Pitsi, T., Täht, R., Vaask, S. Rukkileib meie laual. 1999 Rummo, T., Rute, M., Valgma, A. Kodulooline lugemik koolile I, II. Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www
Muinasjutu tunnused · Väljakujunenud algus ja lõpp · Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine · Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri) · Õnnelik lõpp · sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord...") · headuse ja kurjuse vaheline võitlus Üks muinasjutt jut: Tuhkatriinu : Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud. Kui ta sääl istunud, küsinud eit hauast, et kuda ta nüüd elama.
· Sündmustiku kordumine, kindlad arvud, arvude 3 ja 7 sage esinemine · Tegelased vastandlike omadustega (hea ja kuri) · Õnnelik lõpp · sarnased algused ja lõpud (,,Oli kord...", ,,Elas kord...") · headuse ja kurjuse vaheline võitlus Üks muinasjutt jut, KUI SEE MUINASJUTT EI SOBI SIIS VALI MINGI MUU!. : Tuhkatriinu : Kord elanud ühes rikkas peres peretütar ja vaenelaps. Vaeselapse elu olnud kiusaka peretütre pärast hoopis halb. Kõik tööd aetud vaeselapse kaela, kuna peretütar midagi teinud ei ole. Kord läinuvad pererahvas jälle kiriku, kuna vaenelaps kodu toimetama jäetud. Ära minnes hüüdnud veel peretütar: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!" Kui teised ära läinuvad, siis hakanud vaesellapsel kole igatsus hinges ja nagu keegi salavõim käskinud teda eide hauale minna, sääl saada ta rahu. Vaenelaps läinud
annaabi.ee 
