· luude ja lihaste tugevdamine · stimuleerib organite kasvu · lihaste elastvuse ja liigeste liikuvuse parandamine Organismi talitluse seisukohalt on väga oluline, et naturaalse kasvuhormooni sünteesimine kehas oleks normaalse taseme piires. Nii kasvuhormooni üleproduktsioon kui ka alaproduktsioon toob kaasa raskeid hormoon ainevahetuse haiguseid lastel ja ka täiskasvanutel. Lastel on väga raske haigust diagnoosida, sest alla 6. aastaste tervete ja kasvuhormooni vaegusega patsientide kasvufaktori väärtused testides kattuvad olulisel määral. Ometigi on just laste puhul haiguse varane väljaselgitamine kõige olulisem. Kui organism pole saavutatnud täit küpsust, siis on veel võimalus last ravida hormoonteraapia abil. Kasvuhormooni üleproduktsiooni puhul enne pikkuskasvu lõppemist kujuneb gigantism ehk hiiglaslik kasv ja täiskasvanutel akromegaalia. STH alasünteesil põevad lapsed dwarfismi ja
Enamiku patsientide puhul jääb kasvuhormooni defitsiidi põhjus teadmata. Siiski on mõned põhjused teada, muuhulgas: ajuripatsi-piirkonna kasvaja ajukasvaja või -vähi ravi geneetiline haigus raske peavigastus. Kasvuhormooni puudulikkusega lapsed kasvavad ilma ravita aeglaselt ja jäävad lõplikust oodatavast kehapikkusest umbes 40 cm lühemaks. Kasvuhormoonravi abil võivad need lapsed kasvada normaalse pikkusega täiskasvanuteks. Mõnel kasvuhormooni vaegusega lapsel eritab organism siiski nii palju kasvuhormooni, et kasvuperioodi lõppedes võib ravist loobuda. Mõnel esineb 7 kasvuhormooni puudulikkus ka täiskasvanuna ja ta peab terve elu vältel ravi jätkama. 8 KOKKUVÕTE Hormoone võib nimetada meie keha "keemilisteks käskjalgadeks". Neid toodavad sisenõristusnäärmed. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning
-aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust Päevas peaks inimene saama 20-30 g kiudainet, ületarbimine-üle 30-40 g päevas, eriti nisukliide kujul, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see põhjustab nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev
Võib ju mõelda, et ollakse nii hea sõitja, ega tule kõne allagi, et kukutakse või avariisse satutakse. Selline mõtteviis on väär, sest isegi jalgratturid, kelle tööks on jalgrattasõit, ka nemad kukuvad ja kas meil oleks siis üldse enam rattasportlasi kui neil kiivreid poleks. Kiiver kaitseb kukkudes meie kõige tähtsamat kehaosa pead. Alati ei põhjusta kukkumine just surma, aga kui vigastada pead, võib jääda halvatuks, pimedaks, kõnevõimetuks või mis iganes vaegusega, oleneb milline ajupiirkond kõige enam vigastada saab. Jääda halvatuks on peaaegu sama hea kui olla surnud, kuna elu pole enam täiuslik, seega jääb üle kasutada kiivrit alati kui jalgratta selga istuda. Ma ei saa sellistest inimestest aru, kes kasutavad kiivrit vaid selleks, et mitte politseilt trahvi saada. Kas siis üldse ei mõelda enda elule? See on kohutav mõtteviis. Paljud ei kanna kiivrit ka sellepärast, kuna see näeb tobe välja, näiteks linnapreilid arvavad nii
Infrapunane kiirgus on vajalik krokodillidele, sest nad vajavad sooja. Kui keha temperatuur ületab taluvuse piire, siis krokodill varjub vette ning veedab kuuma osa päevast vees. Vesihüatsindile ei ole infrapunane kiirgus vajalik, kuid samas ei ole see ka kahjulik, sest taim paikneb vees ja saab piisavalt toitaineid ja niiskust, et elus püsida. Hapniku hulk: Hapniku sisaldus veekogus on 60-70%. Veekogus elavad krokodillid on kohastunud ka hapniku vaegusega. Kuni 1m pikkused isendid suudavad vee all hapniku puuduses viibida kuni 40 minutit, kuid vanemad ja suuremad suudavad üle ühe tunni. Niiluse aahvena puhul me seda väita ei saa. Vesihüatsint ei vaja hapniku. Happelisus: Järv ei ole happeline. Kitsa ökoamplituudiga organism: Suhteliselt kitsa ökoamplituudiga liiki esindab Victoria järves Flamingo. Flamingod toituvad peamiselt vähilaadsetest ja limustest, mis sai ka ülal mainitud.
Hingamisahela ülesanne on ATP tootmine.(38 ATP-d) 22. NAD ja NADH ülesanne hingamisahelas : NAD on transportija, NADH on koensüüm(sobib ka ise energiaallikaks) . NADH traspordib glükoosi lagunemisel eraldunud vesiniku mitokondrisse. 23. Aeroobne töö, energiaallikad : aeroobse töö energiaallikad on peamiselt süsivesikud ja rasvad. Madalama intensiivsuse juures on rohkem kasutusel rasvad. 24. Anaeroobse töö energiaallikad : toimub hapniku osaluseta või vaegusega, töö kestvus on 9 sek-2min. Energiaallikaks on kreatiinfosfaat. 25. Mitokondrite DNA ja jagunemine : oma DNA,kus puuduvad histoonid. Suurel koormusel poolduvad ise. 26. Kehalise aktiivsuse mõju mitokondritele: Mitokondrite arv suureneb aeroobsel tööl, anaeroobsel tööl mitokondrite arv ei suurene. 27. Valgu sünteesi tähtsus: lihasrakk ei pooldu, peab oma koostist uuendama, et kasvada, selle jaoks vajab palju valku. 28
Tema vähesus või puudumine söötades häirib kõigi elundite normaalset talitlust, sagedamini avaldub see närvisüsteemi ja lihaste (ka südamelihase) talitluse häiretes. Loomadel esineb lihaste kärbumist (düstroofiat), mis avaldub lihaste nõrkuses, krampides, vahel ei ole loom võimeline käima. Vasikatel võib esineda keelelihaste kahjustusi, mis takistab piima joomist. Talledel, vasikatel esinev nn. valgelihastõbi on seotud vitamiini E vaegusega ja on ravitav vitamiini E ja seleeni preparaatidega . Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. D-vitamiin · (kaltsiferool) on suur tähtsus mineraalainevahetuses, eriti kaltsiumi ja fosfori salvestamisel kehasse. Vitamiini D puudusel ei toimu kaltsiumi ja fosfori omastamine normaalselt, mille tagajärjeks on noorloomadel korratu luustiku
Kiudaineterikas toit oma suure mahu ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu tekitab ilma liigseid kaloreid lisamata täiskõhutunde. Päevas peaks inimene saama 2030 g kiudaineid. Kiudainerikka toiduga liialdamine (üle 30 g päevas), eriti nisukliidena, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see võib põhjustada nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. 89 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia 2.4. Soovitused vitamiinide tarbimiseks Tänapäeval tuntakse üle 20 vitamiini. Neid tähistatakse ladina alfabeedi suurtähtedega ja kasutatakse ka keemilisi nimetusi. Vitamiinid jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks. Vesilahustuvaid vitamiine peab organism toiduga saama iga päev, sest nende ülejääk eritatakse uriiniga.
kui võrrelda nendega, kes tarbisid vähe spinatit. (Asif 2011) 3.6. Tsink Tsink on mikroelement, millel on palju füsioloogilisi funktsioone ja see mängib lahutamatut rolli silma normaalse nägemise säilitamisel. Peamiselt esineb seda suures koguses reetinas ja soonkestas. Tsingi funktsioone on uuritud valdavalt reetinal ja reetina pigmendil, kus arvatakse, et element reageerib vitamiin A ja tauriiniga. (Mason 2005) Tsingi vaegusega ilmneb ööpimedus, isegi kui on olemas piisavalt A vitamiini. Lisaks funktsioneerib tsink paljude ensüümide olulise osana. Tsink võib kaitsta ka põletikuliste mõjude eest. (Mason 2005). AREDS uuringus vähendas suur annus tsingi toidulisandit (80mg päevas, mis on u 10 korda suurem tavakogusest) kaugelearenenud AMD patsientide hulgas, kellel olid juba ulatuslikud druusid. (Mason 2005) 4. TEADUSLIKUD UURINGUD
Täiskasvanud loomadel esineb D- vitamiini vaeguse korral osteomalaatsiat ehk luude haprust. D-vitamiini leidub rohkesti: mõnede kalaliikide kalamaksaõlis (tursk, paltus), munakollases, ternespiimas, söödapärmis, päikesepaistel kuivatatud heinas. Vähe: teraviljades, silos, lehma täispiimas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin (tokoferool) on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Talledel, vasikatel, tibudel esinev nn valgelihastõbi on seotud E-vitamiini vaegusega. Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes. Vähe: jõusöötades, loomsetes söötades, lehma täispiimas. B-rühma vitamiinid (üle 20) C-ja P-vitamiin. Kõiki B-rühma vitamiine sünteesivad vatsabakterid, kellele nad on eluliselt vajalikud, mistõttu nende olemasolul täiskasvanud mäletsejaliste söödas ei ole tähtsust.
On PS II komponendid ja reguleerivad osmootset tasakaalu. 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid Vaegushaigus taime välistunnustes ilmnevad kõrvalekalded normist, kui on ühe või teise toitelemendi defitsiit. Vaegussümptom oleneb sellest, milline on defitsiitse elemendi funktsioon taimes. Paljud elemendid omavad erinevaid funktsioone taimes ja sellepärast on sümptomid ebaspetsiifilised. Antud juhul on tegemist toitelementide vaegusega vanades lehtedes. N, P, K, Mg, Cl. Elementide vaegussümptomid esinevad taime kasvus, lehtede värvuses, kuivamises, kägardumises. Nt N ja P puudusel on kääbuskasv. K puhul lehtede kägardumine. 8. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid B, Ca, Fe, S, Mn, Cu, Zn, Cl. Vaegustunnused ilmnevad noortel lehtedel. Esineb lehes, võrse tipupungas, kääbuskasv Cl puuduse korral, kloroos (klorofüllivaegus), nekroos (mingi osa kärbus). 9
haigestumise põhjuseid.2 Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 6 Arvud ja paradoksid Seljavalu on muutunud tänases maailmas, eelkõige Läänes, epideemiliseks nähtuseks. Pole võimalik välja tuua täpsemaid arve seljavalu käes kannatajate kohta, kuna tihti selle vaegusega arsti juurde ei pöörduta paljud naeratavad ja kannatavad valu ära. Järgnevalt mõningaid faktilisi hinnangud ja paradokse, mida kogusime seljavalu kohta: seljavalu on haiguste ja töövõime kaotamise põhjuseks sagedamini kui gripp või muud külmetushaigused; nimmevalud esinevad eluea jooksul 60-80% elanikkonnast, neist alajäsemetesse kiirguvaid valusid 40-50%-l; Arstiga on konsulteerinud 40-60% nimmevaludega inimestest ja haiglaravil on olnud kuni
annaabi.ee 
