kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle madala temperatuuri jaoks liiga vähe riideid seljas, siis on kaks võimalust külmuda: paikne või üldine. Paikne külmumine Võivad ära külmuda riietest välja ulatuvad kehaosad, kõige sagedamini need, kus on vähe nahaalust rasvkude, näiteks kõrvad või nina, kergesti külmuvad ka varbad ja sõrmed. Paikse külmumise korral võib juba külma käes viibides tunda
töövõime kiirenemine. see geide lemmik). Võimalikud ohud Agressiivne käitumine, Riiakus ja vägivaldsus, Nahakahjustused psühhoos, kurnatus kaootiline käitumine, vedelikuga (tagasilöök pärast kopsupletik, kokkupuutumisest, kasutamist), vaegsoojumus, peavalu, pööritus, depressioon, emotsionaalsed häired, vererõhu- ja südamehäired. Käivitab üleannustamine, südamehäired, latentsed vaimuhaigused süstimisele võib verejooks, nagu skisofreenia. järgneda surm. koomaseisund, surm.
· Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse · Töövõime ja aruka mõtlemise säilitamiseks tuleb end külma eest kaitsta, vastasel korral tekib vaegsoojumus. Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C
TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. KUUMAKAHJUSTUSED Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur)
· Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset ehk surmavat temperatuuri - valgud denatureeruvad ja kuna ensüümid töötavad
· isikuhäired · läbipõlemine · depressioon · stressihaigused · riskikäitumine töötraumad, -vigastused · liiklusõnnetused · suitsiid, vägivald, kuritegevus · ebaterve eluviis alkohol, suitsetamine, narkootikumid · abielu/perekondade purunemine · töölt lahkumine, vallandamine · heitumine tööst ja elust üldse 40. Mis on külmas töökeskkonnas töötamise ohud? · Hüpotermia ehk vaegsoojumus, alatemperatuur, jahtumine · Külmumus koe temperatuur langeb alla 0 kraadi C. · Külmamuhud põletikulised muhud peamiselt sõrmedel ja varvastel · Immersioonjalg e kaevikujalg pikaajaliselt külmas vees viibimisest tingitud jala seisund. 41. Nimeta psühholoogilise terviseriski hindamise viis taset. · Terviseriski ei ole · Vähese (talutava) terviseriskiga · Mõõduka terviseriskiga
Vabastada külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, katta külmunud kehaosa soojalt ja pehmelt, hõõruda külmunud kehaosa, paigutada kannatanu sooja ruumi, anda juua sooja magusat jooki ja kindlustada talle maksimaalne rahu. Kutsu 112! Ära aseta kannatanut ege kahjustunud jäset sooja vette. 3. Külmumiste vältimine Kanna õiget riietust- hoia oma keha soe, hoia käed- jalad soojas, väldi pikaajalist seismist- lamamist otse külmal-märjal maapinnal, kasuta kaitsekreemi. 4. Vaegsoojumus: Organismi üldine mahajahtumine ehk vaegsoojumus võib olla kehatemperatuuri langusest olenevalt kerge, mõõdukas või raskekujuline. 1)Kerge vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 36,5° kuni 30° C-ni. Kui temperatuur on langenud 36,5° kuni 35,5° -ni, tekivad kannatanul tugevad, tahtmatud külmavärinad; kehatemperatuuril 35,5° kuni 32,5° tugevad külmavärinad, kõnetakistus ja nägemishäired.
2) Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse termolinaga ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. 3) Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. 4) Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED Tegutsemine põletuse korral: 1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. 2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam
kehatemperatuur on 37,5 °C ja üle selle. Palaviku alandamisega lastel alustatakse, kui kehatemperatuur on 38,5 °C ja üle selle. Kehatemperatuur üle 41 °C on kudedele pärssiv. (Ravijuhendid ... 2007, Grünberg 2008, Wilson ja Hockenberry 2008, Korppi jt 2011) Korppi jt (2011) poolt soovitatakse lastele, kellel on esinenud palavikukrampe, alustada antipüreesiga 38,0 kraadise kehatemperatuuri juures. Hüpotermia — vaegsoojumus (Valdes ja Veski 1982). Organismi temperatuuri alanemine. Normist madalam kehatemperatuur. Seisund, kus kehatemperatuur on alla 35 °C. Nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis kaotatakse rohkem soojust, kui seda tekib, mistõttu kehatemperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad südame rütmihäired, tekib teadvusetus. (Iivanainen
nägu hakkab punetama, pulss ja hingamine kiirenevad; kehatemperatuur võib tõusta 38 39ºC-ni. 14 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Esmaabiks vii kannatanu jahedasse hämarasse kohta, pea peale aseta külm kompress või jääkott. Kerge päikesepiste möödub tavaliselt ruttu, kuid järelnähuna võib mõnda aega esineda peavalu. Raskekujuline päikesepiste nõuab arstiabi. 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA (vaegsoojumus, allajahtumine) Hüpotermia riskitegurid · Vanus · Väliskeskkonna temperatuur · Alkohoolne joove, ravimid · Trauma · Mitmesugused kaasuvad haigused Mõõdukas hüpotermia (36-34°C) · Kiire pulss ja hingamine · Jahedad nahakatted · Külmavärinad · Psüühika muutused Keskmise raskusega hüpotermia (34-30°C) · Aeglane pulss (südamerütmihäired) · Aeglane ja pindmine hingamine · Külmavärinate puudumine
tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide Hüpotermia – Püsiva töö – soojust toodetakse veelgi vaegsoojumus, kehatemperatuuri rohkem kehatemperatuur langeb hoidmiseks ei Kehatemperatuuril 42-44C alla 35C kulu lisaenergiat ensüümid denatureeruvad ja tekib Kehatemperatuuri ainevahetuse tasakaalustamatus langemine alla 25-28C ensüümide töö erineva intensiivsuse põhjustab surma tõttu
TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam.
annaabi.ee 
