30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis.1 Tundub, et tegemist on inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. 1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Vadja keel on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, mille lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: · idavadja · läänevadja
Soome deporteeriti ning sõja lõppedes taas tagasi NLiitu toodi, kuid siis mitte enam oma koduküladesse, vaid "suure kodumaa" avarustesse. Sõjajärgsetel aastatel jõudis osa vadjalasi Ingerisse tagasi, kuid toimivat vadja külaühiskonda enam ei taastunud. Õieti ongi küsimus vadja keele kõnelejate ning end vadjalasteks pidavate inimeste arvu katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783. aastal ette reisi vadjalaste asualale, toonasesse Kattila kihelkonda, ning avaldab peale retke kirjutised "Von den Tschuden" ja
2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. Joonis 1 Arvukus 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. 2002. Aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis. Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on viimasel ajal hakanud väärtustama oma vadja juuri ning tunnistanud end vadjalasteks. Vadjalastel pole olnud kunagi omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Joonis 2 Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest
pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea. Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest
- hoolitsesid pühapaikade eest. - olid vahemeesteks jumalate ja inimeste vahel; vabastasid kurjast nõidusest. · HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Peep Reimer 7 · Hinges (hingeõhus) leidus väge- N:"puhuja"- ravitseja tähenduses; haigele kohale puhumine. · Eestlastel, liivlastel ja vadjalastel on hing tähendanud ka inimest- "Kodus ei olnud ühtegi hingelist"; Lõuna-Eestis on tehtud isegi vahet sellel, et "inimesel on hing, tõpral (loomal) on toss". · Surma korral arvati, et: - hing lahkub kehast (suremine = hingusele minek; hinge heitma, tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad-
Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm. rekivirsi, rekiviisu `neljarealine uuem rahvalaul' < alamsaksa rege, reig, reie, rei `tants; tantsulaul; laul'); · soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka KalevalamiDainen laulu); · vadja: soomõõ virrõd; ka isuri: lörpötykset jms. Laulutüüp "Loomine"
Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.Vanem rahvalaul algriimiliste tekstidega. 3 tunnust:1)algriim;2)värsiridade parallelism-järjestikused read väljendavad ühte ja sama mõtet;3)trohheiline neljajalaline värsimõõt, mis koosneb kaheksast silbist. Rõhud kahel lause poolel.Vanema rahvalaulu traditsioon peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel. Liivlastel ja vepslastel pole. Regivärsilise rahvalaulu puhul tekst tähtsam kui muusika. Keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel e.vältusel. Esma vältelised õnad on vaadeldavad lühikese rõhulise ja pika rõhutu silbi järgnevusena, teise-ja kolmandavältelised aga pika rõhullise ja lühikese rõhutu silbi järgnevusena.
Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid). Teksti võime hoida alal (paindlikult muutes) oma põhikuju Variant kui konkrteetse laulu esitus, selle üleskirjutus Nt regilaulu tüüpe on u 3000, variante u 205 000. Laulutüüp ,,Loomine" Laulutüüp tuntud kogu läämeresoome regilaulu alal (karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel) Karjalas: müüt > ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munas: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Olulised väljaanded Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932
elanikud' (vrd kalmanväki `kalmulised'), vesihiisi (=veehaldjas), hiidenkarja `hiie kari' (vrd liivi siist ni'emõd `sinised lehmad', mje'r-niemõd `merelehmad') Agricolal (1555) sõna metshaldja tähenduses. 17. Arutle teemal, mis tähendus on olnud eesti ja/või vadja rahvatraditsioonis kividele (ja allikatele) ohverdamisel. Missugused piirkondlikud erisused kirjeldustes ilmnevad? vadjalastel kivi juures söömine (kuke keetmine). Kui nad on kogunenud, riietuvad nad üleni valgesse ning palvetavad hea ja rikkaliku kalasaagi eest, tõotades mereemale esimese püütud kala keedetult tagasi anda. eestis viidi ohvreid kivile (teravili, lõng, riideribad vms), hõõruti end kivilohkudesse kogunenud vihmaveega või võeti ise vesi kaasa ning kallati seda kivile sellel olevat siis tervendav vägi 18
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
annaabi.ee 
