Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja
soovib talle midagi ja annetab annivaka sisse. Peale varrutamist pühib ema kõik maja puhtaks. Uksepiidad ka. 5 Vaderid Vaderid on lapsele kui teised vanemad. Juhtuvad vanemad surema kasvatavad vaderid lapse üles. Varrulast peetakse meeles tema tähtpäevadel. Ühe lapse vaderid loetakse omavahel ja lapse vanematega sugulasteks. Sellest järeldub omavahel abiellumise ja sugulise läbikäimise keeld. vaderiks valitakse tervemad, tugevamad, jõukamad ja hea kuulsusega inimesed. Vaderiks ei saa vend ja vend, õde ja õde, rase naine või ta mees ja üksik lapsega naine. Vaderiks saamist loetakse auasjaks. Mida rohkem varrulapsi ja mida enam inimene neist hoolib, seda paremat saatust ta enesele teenib. teisalt, kes keeldub vaderiks tulemast, seda ootab väga halb saatus. Vaderiks kutsutakse. Võib ka ise pakkuda end, kuid viimane sõna jääb isale. vadereid on kolm, viis, seitse või üheksa
juurde vaid tagumise jala juurde. Ta lõi kõigest jõust rebasele nokaga varba vahele. Rebane kargas püsti ja arvas, et vares raius tal jala maha, ning pistis metsa poole jooksu. Vares laks poegade juurde tagasi ega mõelnud enam kunagi rebase sõnu uskuda. 7.Kust sai rebane Reinuvaderi nime Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik. 8.Karu ja rebase kalapüük
Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning
Et naist plaanis veenda, tuuakse sisse preester Timoteo, kes saab jutuajamise eest kirikuannetusi. Tema ülesandeks on rääkida Lucrezia ja ta emaga, kui hea on selline plaan ning ema soovitusel Lucrezia nõustub. Mandragora tõmmise asemel joodetakse Lucreziale hõõgveini. Tänavalt kinnipüütavaks kerjuseks riietatakse hoopis Callimaco, kelle Nicia ise naise juurde talutab ning seal öö veeta käsib. Öö jooksul avaldab Callimaco Lucreziale armastust, mille peale naine lubab mehel nende vaderiks hakata ning nii saavad nad abielust hoolimata kogu aeg koos olla, kuna mehele jääb majja kindel koht (Schutting, 2006: 45-91). 9 3.2. Analüüs Komöödia on lugu noormeestest, kes veavad ninapidi üht vana abikaasat. Kõik tegelased on omamoodi pahelised. Loo ainsaks positiivseks tegelaseks on naine Lucrezia, kel pole soovi oma meest petta. Tal pole kurja tahet, kuid samas pole tal ka ühtki muud tahet, ta lihtsalt on ning
teadmisteta", siis "õpetatagu neile esmalt katekismuse tekst tükk tüki järel pähe nii kaua, kuni nad selle selgeks õpivad". Need, kes on teksti pähe õppinud, ,,õppigu lihtsalt ära härra Lutheri seletused, ükshaaval, tükk tüki järel, kuni nad neid mõistavad". Kui siis mõned on seda suutnud, tuleb pastoril neid osavalt küsitleda. Neid, kes ,,hukatusliku põlguse ja hoolimatuse tõttu püha katekismuse õpetust õppida ei taha, ei tohi ta sootuks mitte lubada armulauda ega vaderiks, vaid peab hoopis püüdma, et krahvlikud komandandid neid asjakohaste sunnivahenditega selleks ergutaksid, ja kui seegi ei aita, siis tuleb neid hirmutada kirikukohtu ette kutsumise, avaliku põlu ja kristliku matuse keeluga. Kui nad aga sellises riivatuses surevad, visatakse nad sohu." (Andresen 1997, 123) Väga oluline oli, et 1546. aastal tegi Tallinna triviaalkooli rektor M. Loe raele ettepaneku hakata õpetama lugemist ja usuõpetust emakeeles. Eesti oludes tähendas see eestikeelse
(Solon.) epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (18901952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (18691950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt
Ja et Giannello saaks, mida ta tegeikult tahtis, siis samal ajal kui Peronella vaati upitas, siis G. rahuldas oma nooruslikku iha ( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale tormates :D ). Lõpuks läks ta oma vaadiga minema. III novell Elisa räägib. Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo. Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse- Agnesasse. Ta ei saanud teda vallutada, kuna naine ootas ka last. Nii hakkas ta vaderiks ehk ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad
5 mingu seegi põhja“. Esimesel kahel aastal läksid kopikad põhja, aga kolmandal aastal tõusid kõik kolm raha pinnale.Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5
Nüüd on probleem: Nicia tunneks Callimaco ära, kui see öösel ta naise voodisse roniks, nii et tuleb Callimaco hulkuriks mungal paluda Callimacoks maskeeruda. Nicia ei tunne Callimacot naise voodisse saates ära, kontrollib veel ülegi, kas mees on terve, ja jätab nad omapead. Hommikul löövad nad kõik koos Callimaco naise juurest välja. Naised lähevad kirikusse, kuhu munk peab enne teisi jõudma. Nicia ja Lucrezia paluvad Callimacot poja vaderiks. Commedia dell'arte tekkis Itaalias 16.saj keskel omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid seal elukutselised näitlejad. Valmistekst puudus, olid vaid stsenaariumid. Kogu tekst ise oma varjundirikkuses improviseeriti näidendi ajal. Tegevuskoomikast tähtsam oli kõnekoomika. Kindlad tegelastüübid, kes kandsid tuttavaid maske, v.a armastajad. Tegelased pärinesid Itaalia eri osadest, seega oli commedia dell'arte'il üldrahvalik alus. Rahva
stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigoon suurte eeskujude jäljendaja kirjanduses ja kunstis. epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (1890 1952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) episood kirjandusteose või filmi terviklik tegevuslõik. epistolaarne romaan vt kiriromaan. epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (1869
propaganda, mis asendus seejärel märksa teravama kriitikaga kõige vastu, mis oli eestlastele seni püha olnud. Näiteks kirjutati omariikluse aegse ajakirjanduse kohta: "Ta seisis kodukasvanud rahamagnaatide käsutuses ja peegeldas nende jõukate auahnust, saagi- ja saamaisu." (Päevaleht) "Või kui ta otseselt ei sõitnud mammona reel, siis teenis ta kõige tagurlikumaid musti bandesid." (Uus Eesti) "Nende "mustasajaliste" lohede kõrval triumfeeris aga veel üks liik ajakirjandust, mille vaderiks oli vanglavend Aleksander Veiler, kes kunagi ei väsinud uhkeldamast oma kollase ajakirjanduse kuninga tiitliga. Rahvaleht ja Esmaspäev olid lehed, mis äritsesid kõige odavamate ja labasemate instinktidega ja mageda sensatsioonikõdiga." Jms. Ajalehtedest kadusid kirikuteated, surmakuulutused, perekonnateated. Ka õnnetused ja kõik mittepoliitilised sündmused pidid olema kodanlik kõmu, mis nõukogude ajakirjanduses ruumi ei leidnud. Usu ja kiriku vastu kirjutati täiesti valimata
annaabi.ee 
