Vabatahtliku noore töö leping Sõlmitud 01. aprill 2014 Käsundiandja Valguta Seltsimaja (edaspidi nimetatud Seltsimaja) ja ........................................................ kui käsundisaaja (edaspidi nimetatud vabatahtlik, koos nimetatud pool või pooled), sõlmivad järgneva lepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu ese 1.1 Vabatahtlik osaleb Seltsimaja tegevuses järgmisel viisil (edaspidi ülesanne): 1.1.1. vastutab noorte toa kasutamiseks olevatel päevadel Seltsimaja uste avamise ja kinnipanemise eest kokkulepitud kellaaegadel. Hilisem kellaaeg on õhtul 22.00. 1.1.2 hoiab Seltsimaja korras ning kontrollib, et noored ei lähe teistesse ruumidesse - kasutavad vaid noorte tuba ja WC-d, kui ei ole selleks luba antud Seltsimaja huvijuhi Merle Vääri poolt. 1.1.3 jälgib, et noored, kasutades noorte tuba järgivad ka Seltsimaja ja noorte toa kodukorda. 1.1.4 suunab kõiki noorte ...
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
annaabi.ee 
