Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused. Roomas ning Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste vaimsele harimisele. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus, pereisa käe all. Roomas kasutasid rikkad inimesed hea hariduse saavutamiseks Kreeka päritolu koduõpetajaid, nii nagu Kreekaski. Kui rääkida erinevustest, siis Rooma naistel oli peres kergem elu. Neisse suhtuti natuke vabameelsemalt. Roomas pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel ning viibis külaliste seltsis, mida Kreekas naine ei tohtinud teha. Kokkuvõtteks ütleksin, et perekonnad olid väga tähtsad Kreeka ja Rooma ühiskonnaelus. Mõlemate riikide abielu ning perekonna traditsioonid erinesid, kui ka sarnanesid üksteisega. Ma arvan, et Rooma perekond oli paremini tasakaalustatud, sest seal oli igal pereliikmel mingi tähtsus ning seal arvestati ka naistega, mis oli väga eriline tolle aja ühiskonnale.
Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased
Naistel puudusid poliitilised õigused. Nii nagu Vanas-Kreekas abiellusid ka Vanas-Roomas tüdrukud murdeea lõpus. Naiste suurimaks vooruseks peeti truudust. Nad võisid osaleda kodus korraldatud pidusöökidel ja nad olid oma mehe kõrval aukohal. Näiteks kuulus mehele piimatu võim kõigi pereliikmete üle. Mehele kuulus ka kogu pere varandus, loomulikult ka abielus laste oma. Mehel oli nii suur võim, et ta võis oma pereliikmeid ka surma mõista. Vanas-Roomas suhtuti naistesse vabameelsemalt kui Vanas-Kreekas. Kõige kõrgem naiste positsioon oli Vanas-Egiptuses, sest naistel oli seal väga palju õigusi, mida teistes riikides polnud. Näiteks olid nad mehega peaaegu võrdsed, aga teistes riikides pidi naine oma vara mehele andma. Enamus riikides olid perekonnad mehekesksed, näiteks Vanas- Roomas, Vanas-Kreekas ja Mesopotaamias. Samuti olid jumalateks naised, nii Vanas-Egiptuses ja Vanas-Kreekas
oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha. Kreeka ja Rooma kultuur on mõlemad täiendanud üksteist, sammuti on nad mõlemad mõjutanud tänapäeva kultuuri
kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas
(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+) 3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Sellesse kategoosiasse kuulus nii
Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud
Pärast Antoniuse enesetappu hõivas Octavianus 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik Vahemeremaad oma võimu alla. seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Rooma eluolu Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi perekonnaliikmete üle. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud
Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Perekond Ootused lapsele olid päris karmid, sõltuvuses lapsevälistest asjaoludest. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas.
.. Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja
kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Selles kõiges on rohkesti sarnasusi kreeka naise olukorraga. Ometi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levis kreeka kombed, hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates ja
(= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma. Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Kuid naistesse suhtuti mõneti vabameelsemalt kui Kreekas nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Kreeka kommete levides, hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes oli 7 selleks kreeka päritoluga koduõpetaja (ori või vabakslastu), teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse alused
.. Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja
perekonnapead avalikkuse hukkamõist ja keisririigi ajal tema õigus pereliikmete elu üle otsustada tähistati. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad alati ühe või teise mehe hoole ja eestkoste all. Abielu, mis tüdrukute jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga, tähendas seega üleminekut isa eestkoste alt abikaasa eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks loeti piiritut truudust oma abikaasale. Ometigi suhtuti Roomas naistesse vabameelsemalt, kui Kreekas. Naised polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales alati tema majas korraldatud pidusöökidel külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasga vastuvisiite. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal suurenes mõneti naiste sõltumatus meestest. Paljud naised vabanesid meeste eestkostest, käsutasid ise oma varandust ja sõlmisid abilusid omaenda soovi kohaselt. Mitmetest naistest said avalikkuses tuntud inimesed. Ehituskunst