juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli oht venestuda ja ka suur koduigatsus. Elama asuti Vana-Kuuste valda Tartumaale Lalli tallu.
9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
Julius Kuperjanov Eestis on selliseid inimesi, kellele peame oma vabaduse eest tänu avaldama, nii mõnigi. Üks neist on ka Julius Kuperjanov, kelle elu polnud küll pikk, see-eest aga kirev. Veelgi lühem oli Kuperjanovi sõjaline edulug u, millele ta jõudis pühenduda vaid mõned aastad. Juljus Kuperjanov sündis 11.10.1894 Ljohovos Venemaal, kust ta kümne aasta pärast perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov 1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna,...
rügemendina, millel oli 28. detsembril 1919 seisuga 1200 tääki, 47 kuulipildujat ja 4 miinipildujat. Rügemendis käis üldse läbi 70 ohvitseri, 1713 sõdurit ja allohvitseri. Sõja kestel kasvas väikesest salgast rügement, millel on suured teened võidu saavutamisel Eesti Vabariigi iseseisvumise eest peetud Vabadussõjas. Vabadussõjas langes ja suri haavadesse 93, haavata ja põrutada said 366 skauti ja Vabadusristiga autasustati 64 meest. 2. SCOUTS-RÜGEMENT PÄRAST VABADUSSÕDA Pärast Vabadussõja lõppu asuti kaitseväe ümberkorraldamisele rahuaja nõuetele vastavaks. Jalaväepolgud vähendati pataljonideks , pataljonid kompaniideks. Kuuludes soomusrongide diviisi koosseisu, viidi skaudid 1920. aastal üle Valga lähedale Tõllistesse, kus algas rahuaegne õppetöö. Skautide nimi ähvardas kaduda, mispeale sõjaaegsete juhtide poolt astutud mõjuvate
evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, Leningradi, et organiseerida evakuatsiooni. Rinde edasiliikumise tõttu ei õnnestunud tal enam Eestisse tagasi tulla. Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil. Teda autasustati ka Vabadusristiga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. 9. Oma loominguga näitab Johannes Vares-Barbarus soovi käia eesti luules senatallamaa radu. Esimesed luulekogud annab Barbarus välja üsna lühikese aja jooksul. 1918.a ilmub luulekogu ,,Fata-Morgan". Hiljem loobus autor oma varasemaid luuletusi uuesti avaldamast, nimetades neid näpuharjutusteks ja katsetusteks. Kirjanik polnud oma loominguga rahul juba kirjutamise ajalgi. Valikkogu ,,Kolmnurk" kujutab endast hüvastijättu minevikuga
brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga. Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres, Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel
selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a. Võttis osa oma partisanidega Tartu vabastamisest ning jätkas nendega pealetungi Valga suunas. 31. jaanuaril 1919. a. Lahingus Paju mõisa juures sai ta surmavalt haavata. J. Kuperjanov suri Tartu haiglas 2. veebruaril. Postuumselt autasustati teda kolme Eesti Vabadusristiga. Kuperjanovi mälestuseks nimetati partisanides pataljon ülemjuhataja käsukirjaga 3. veebruarist 1919.a. Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema auks paigaldati 1990-ndate aastate algul tollase Tartu Mellini kliiniku seinale jalaväe pataljon J. Kuperjanovi nime. J. Kuperjanovi nimi on antud ka tänavatele Tartus ja Valgas. 31 -4- -5- Pataljoni loomine Olukord Vabadussõjas oli 1918. aasta lõpus väga kriitiline
Briti kuninganna Elizabeth II otsustas nimetada Churchilli aadlikuks, tõstes nii tema seisust. Mitteametlike andmetel oli ta kandideerinud nii rüütliks kui ka Sukapaela ordeni kavaleriks ja hiljem saigi temast sir Winston samal päeval võitis ta Nobeli kirjanduspreemia. Veel oli tal saadud 1945 aasta valimistest "Kinga orden". Tolleaegse kuninganna isa pakkus talle, samuti ordenit, kuid Churchill otsustas sellest loobuda. 6.nov 1958 tunnustati teda De Gaulle poolt Vabadusristiga. Üleandmis tseremoonia toimus Pariisis. Seda tseremooniat võib 11 pidada kahe suure juhi leppimiseks, need mehed võitlesid koos Hitleri vastu, kuid nende arvamused olid väga vastandlikud. Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 1965 aasta alguses ta külmetus ja pidi seetõttu jääma voodisse. 15.jaanuaril 1965. a tabas Churchilli teine rabandus ja Winston kaotas teadvuse. Sellest teada
koos kõigi muude tollaste Eesti rahvusväeosadega 1918. aasta kevadel laiali saatsid. Saksa okupatsiooni lõppemisel sama aasta 10. novembril astus Jonson uuesti, nüüd juba neljandat korda sõjaväkke. Ta määrati formeeritava .ratsapolgu ülemaks. 27. detsembril läksta oma polguga tolleks ajaks päris Tallinna lähedale jõudnud Viru rindele; võitles hiljem ka Lõuna-Eestis ja Lätis. Oktoobris 1919 ülendati alampolkovnikuks. Vabadussõja lõppedes autasustati teda Vabadusristiga II/2 ja I/3; ta sai 225 000 marka ja Kirepi mõisasüdame Lõuna- Tartumaal. Läti valitsus autasustas teda Karutapja ordeni III järguga. Pärast Vabadussõda juhatas oma ratsapolku kuni 11. septembrini 1921, mil saadeti õppima Kindralstaabi Kursustele ( hilisem Kõrgem Sõjakool). 1923. aasta veebruaris ülendati koloneliks; sama aasta mais lõpetas ta Kindralstaabi Kursused ja saadeti juhtima oma endist väeosa, mis 1922. aastal oli nimetatud ratsarügemendiks. Selle
kohe valmis nende inimeste hingede isaks hakkama Härra Churchillist saab sir Winston. Briti kuninganna otsustas nimetada Churchilli aadlikuks, tõstes nii tema seisust. Mitteametlike andmetel oli ta kandideerinud nii rüütliks kui ka Sukapaela ordeni kavaleriks ja hiljem saigi temast sir Winston. Veel oli tal saadud 1945 aasta valimistest "Kinga orden". Tolleaegse kuninganna isa pakkus talle, samuti ordenit, kuid Churchill otsustas sellest loobuda. 6.nov 1958 tunnustati teda De Gaulle poolt Vabadusristiga. Üleandmis tseremoonia toimus Pariisis. Seda tseremooniat võib pidada kahe suure juhi leppimiseks, need mehed võitlesid koos Hitleri vastu, kuid nende arvamused olid väga vastandlikud. Winton sencer- churchill´i tähtsus poliitikas Churchill osaleb valimisetl sõltumatu konstitutsioonina 1899. a kevadel oli käes aeg tal sõjaväest lahkumiseks. Nüüd otsustas Churchill kandideerida alamkotta, kuid kahjuks ebaõnnestunult. Sellest lööduna otsustas Churchill sõita
Isegi, siis kui jätame kõrvale sõjaaegse auastme aseohvitser, tõuseb kaotus ohvitserkonnas 252 meheni. Sisuliselt ei ole aga õige aseohvitsere kõrvale jätta. Päevakäsuga 21.jaanuarist 1919 kehtestas ülemjuhataja selle auastme neile pooleli jäänud haridusega vene sõjakoolide kadettidele ja silmapaistvatele allohvitseridele, kes tegelikult täitsid ohvitseride ülesandeid. Mitmed aseohvitserid tõusid kompaniiülema kohale ja mitmeid autasustati Vabadusristiga. Aseohvitsere kaotasime kokku 17. Üldine ohvitseride kaotus oleks seega : 269 ohvitseri. Ja seegi arv ei pruugi olla lõplik. Siia pole näiteks arvestatud Ingeri rügemendi kaotusi. Samuti on jäetud välja ka need kelle kohta on andmed ebakindlad või äärmiselt ebamäärased. Kokkuvõttes võime arvestada ümmarguselt 300 ohvitseri kaotusega. See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna
Saksa ajal salajane organiseerimistöö + Parts, Kuperjanov + 12.november Konstantin Treffneri kõne + Lõpuklasside õpilased in corpore Kaitseliitu 21.detsember läheb Tartu venelastele + Viimaste kaitsjate seas 57 treffneristi + 22.detsember astus Kuperjanov i patajloni, enamik kooliõpilaste pataljoni Kokku osales 2376 HTG õpilast + Noorim 12 + Hukkunuid 9, enam + Vabadusristiga autasustatud 2 Hilary Karu 59 D 11 EESTI AJALUGU EESTI VABARIIK 1920NDATEL Põhiseaduslik kord 23.aprill 1919 tuleb kokku Asutav Kogu Tallinnas + Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (valiti iga 3 aasta tagant). + Täidesaatev võim kuulus valitsusele. Valitsusjuhti nim. Riigivanemaks.
annaabi.ee 
