SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. Pansionaat „Kuldne Sügis“........................................................................................4 2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond....................................................................5 3. Rakvere Sotsiaalmaja.................................................................................................6 4. Rakvere Toidupank.....................................................................................................7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 1
............... 8 Diakooniahaigla................................................................................................... 8 Keila SOS lasteküla............................................................................................ 10 Neljapäev............................................................................................................. 11 Kodutute varjupaik............................................................................................ 11 Sotsiaalmaja...................................................................................................... 12 Sõmeru päevakeskus........................................................................................ 13 Sõmeru noortekeskus........................................................................................ 13 Rakvere noortekeskus....................................................................................... 13 Vinni perekodu.................................
ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi (toit, riietus ja vajadusel varjupaik). Kodutute öömajad : Tallinna Hoolekande Keskus. Tallinna Linna ülalpeetavad öömajad :Alasi 8, Kauge 4, Akadeemia 34, Akadeemia 48, Rakvere sotsiaalmaja Tartu kodutute varjupaik Tartu Naiste Varjupaik Pärnu kodutute Varjupaik Narva kodutute öömaja Võru Sotsiaalmaja Haapsalu Varjupaik Kuressaare Varjupaik Kui toodud põhimõtteid järgida, jäävad ka koduta inimeste hoolekande teenuste puhul alles üsna klassikalised hoolekande funktsioonid, mida vajadusel võiks teenusena defineerida: Varjupaik inimene saab varju (kaitset) ümbritseva keskkonna eest ja ümbruskond saab varju (kaitset) inimese eest;
· Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Jõhvi vallas · Jõhvi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord o muutmine 27.01.2011 nr 51 · Toimetulekutoetuse määramisel eluasemekulude arvestamise alused o muutmine 27.01.2011 nr 52 · Töötute iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamisest · Jõhvi Linna Sotsiaalmaja nimetuse muutmine ja põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine o muutmine 17.12.2009 · Invatranspordi kasutamise kord Jõhvi vallas Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord Õigusaktid (haridus ja kultuur) · Õpilastele sõidusoodustuste andmise ning sõidukulude kompenseerimise kord · Jõhvi valla koolieelsetes lasteasutustes lapsevanema poolt kaetava osalustasu määr
Papa hoiab maja korras, valvab lapsi kui Sten- Eriku vanemad on tööl. Lõpuks otsustati ka koerale nimi panna, tundub, et koer jääb neile alles. TEOSE VÄÄRTUS Teos peegeldab erinevaid sotsiaalseid tasandeid, mida on raske lastele selgitada. Raamat on selle tundma õppimiseks väga hea vahend. Lisaks täiendab Hanno laste sõnavara väljenditega, mida teistest raamatutest ei pruugi leida. Näiteks: sundüürnik, kommunist, asotsiaal, kallur, sotsiaalmaja. Raamat käsitleb ka looduse teemat. On selgitatud, et emased sinikaelpardid on väiksemad ja pruunikad ning isased suuremad ja sinakasrohelised. Teos manitseb lapsi mängides ettevaatlikkusele, paneb mõtlema tegevuse ohutusele. Laps saab korrata hädaabinumbrit- 110. Raamat väärtustab sõprust, heatahtlikust- kõike seda õpetab see teos oma väikestele lugejatele. Autori sõnul on „Mereröövlimäng” lugu vahetust sõprusest, mida tänapäeva kasumit teenivas
Haigla on oluline tööandja, seal töötab umbes 1000 inimest. Tegutseb 2 perearstikeskust: OÜ Järve Tervisekeskus ja OÜ Puru Tervisekeskus, 10 perearsti töötab eraettevõtjana. Sotsiaalhoolekannet korraldab 2000. aastal linnaasutusena loodud sotsiaalhoolekandekeskus. Lastele pakuvad hoolekandeteenuseid lastekodu, puuetega laste kodu ning pere- ja laste toetuskeskus, eakatele vanurite hooldekodu ja 2 pensionäride päevakeskust. Tegutsevad sotsiaalmaja, varjupaik, psühholoogilise abi kabinet ja narkomaania leviku ennetamise keskus, vanurid saavad koduhooldust. Kalmistud on Jõhvis, Lüganusel ja Raudil (Illuka vallas). Usuelu. Järve linnaosas tegutsevad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Kohtla-Järve Issanda Muutmise kogudus ja Kohtla-Järve Kristlaste Nelipühilaste kogudus, Ahtmes roomakatoliku kiriku kogudus, linnas on ka baptisti ja metodisti kogudus. Kohtla-Järve on Eesti ainus linlik aglomeratsioon
Nendeks on näiteks liikluse tihenemine, millega seoses tekivad parkimisprobleemid ja tulemuseks on parklate rajamine looduslikele maa-aladele. Pidev tallamine põhjustab taimkatte hävimist, mille tulemusena tekib erosioon. Suurenevad prügi kogused, mis toob endaga kaasa pinnase ja põhjavee reostuse. 9. Kohalik omavalitsus Vald on panustanud sotsiaalse- ja tehniliseinfrastruktuuri ja tervisliku elukeskkonna arengusse. Renoveeritud on sotsiaalmaja katus, koostatud tehniline projekt küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ning esitatud taotlus selle rahastamiseks, pakutakse koduteenuse ja sotsiaaltranspordi kasutamise võimalust eakatele ja puuetega inimestele, makstakse vallapoolseid toetusi (sünnitoetus, matusetoetus, esimesse klassi astuja toetus jms) ja ühekordseid toetusi vähekindlustatud sihtrühmadele. Rekonstrueeritud on rahvamajad, mänguväljakud, lasteaed, suusarajad jpm. Valla pikaajaliseks eesmärgiks on olnud kvaliteetse
olevatele õpetajatele. Nii nagu tsaariajal, nii võib ka Eesti ajal omaette grupina eristada raudteelaste elamuid, need on eriti just toonase kitsarööpmelise raudtee liinide äärde ehitatud traditsionalistlikud kõrge kivikatusega, tavaliselt püstlaudisega viimistletud hooned. Tallinnas on raudteelaste elamuid 1920. aastail projekteerinud ka tuntud arhitekt Karl Burman. Joonis 1.25 Eestiaegne nn. linnamaja (tänapäeva mõistes sotsiaalmaja) Võrus (vasakul, arh. Anton Soans). Tallinnas Kopli kaubajaama juures on rida 1920. aastate raudteelaste elamuid (paremal, arh. Karl Burman). 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 1930. aastail tuleb puitarhitektuuri ka modernistlik arhitektuurikeel. Ilmuvad puitkorterelamud, mille puhul saab rääkida funktsionalismi mõjust: toona väga ehmatavana ja moodsana mõjunud lamekatused (päris lamekatust toona enamasti ei
annaabi.ee 
