Olulisemad ning tähtsamad vaatluskohad asuvad siiski südalinnas, kus maamärke on tunduvalt rohkem ning need on ka visuaalses kontekstis olulisemad kui südalinnast eemal asuvad maamärgid. Seega võib välja tuua, et 21-st valitud vaatluskohast tähtsamat rolli etendavad 11. Need vaatluskohad asuvad just kohtades, kus liigub rohkem inimesi ning kuhu inimene tõenäoliselt Tartut külastades satub. 10 Vaatluskoht 1 1. Vaade linnale Eedeni juurest Vaatluskohas 1 paistab kesklinna poole vaadates silma kolm selgelt eristuvat maamärki. Tigutorn,
Vaatlus · Vaatlusobjektid: herilane ja kärbes · Vaatluse eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kas herilane ja kärbes oskavad avatud aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad.
Vaatlus Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas lõpetada kalapüüdmise ning lahkuda. Enne mehe lahkumist
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema.
Lapsevaatlus Vaadeldav: 1a 8k Joonas. Elab koos ema, isa ja koeraga. Pere ainukene laps. Ema on lapsega kodus ja isa käib tööl, kuid nädalavahetused ja ka aja, mis jääb tööst üle, veedab perega. Lapsel on noored vanemad, ema on 20 ja isa 23 aastane. Mõlemad vanemad pööravad lapsele väga palju tähelepanu ning üritavad last kaasata kõikidesse tegevustesse. Vaatluskoht: Vaatlen last tema enda kodus, Tallinna linnas. Joonas jälgib telekat ning vahepeal viskab pilgu koerale, kes teleka ees maas lesib ja ennast peseb. Kuid kuna ta süveneb telekast tulevasse Muumioru lugudesse, ei märkagi ta kohe, et üks hetk koer toast lahkub. Mõni aeg hiljem aga taipab Joonas, et koer on kadunud ning vaatab küsiva näoga minu poole ja ütleb: ,,kutsu". Näitan talle siis, kuhu poole koer läks ning
Lapse vaatlus ja emotsionaalse arengu analüüs Vaatlusprotokoll Vaadeldav: Aleksander Vanus: 1 a. 11 k. Vaatluskoht: lasteaed Vaatlussituatsioonid: vaba mäng ja tegevus Vaatleja: Vaatluse aeg: esmaspäev, 5. oktoober 2015 kell 9:20 – 9:50 Eesmärk: lapse emotsioonaalse arengu analüüs Enne vaatlusele asumist ma suhtlesin lapse vanaemaga, kes on tema eestkostja ja tegeleb tema kasvatamisega ühest aastast. Lapse kasvatamisel lapsevanemad ei osale. Ma selgitasin talle minu vaatluse protseduri ja eesmärke ning palusin tema luba andmete kasutamiseks. Vanaemaga
Harku järve metsa kirjeldus: Harku järve taga on Kolde tänav. Minu uuritav paik oli Kolde tänava lähedal olev metsatukk. Vaatlesin mände. Lisa: kaart nr.1 Änglema raba kirjeldus: Vihterpalu lähedal on Änglema rabamännik. Vaatluseks olid männid. Lisa: kaart nr.2 5.2 Uurimustöö eesmärk. Uurimustöö eesmärgiks on hinnata nende paikade õhu puhtust samblike abil. Mida rohkem on samblike liike, seda puhtam on õhk. Kui esineb ainult kooriksamblike, siis see vaatluskoht on väga saastunud. 5.3 Uurimustöö metoodika. Algselt läksin Harku järve metsa ning pidin vaatlema 10 puud. Valisin nendeks puudeks pärnad. Kaasas oli mul vihik, pastakas, 10 ümbrikku iga puu jaoks, 20x20cm2 ruudustik ning nuga. Käisin eraldi iga puu juures ning vaatlesin ruudustiku abiga, kui suur on samblike katvuse % pikkuse järgi. Nuga oli mul selleks, et saaksin lõigata samblikke. Sama metoodikat järgisin ka Änglema rabas, kuid puudeks olid männid. 5
ja vead, valik sõltub vaatlejast endast. Etapid 1. Eesmärgi fikseerimine ja vaaltusobjekti valik 2. Formaalsused: loa hankimine 3. Vaatlusplaani koostamine 4. Vaatlusdokumentide ettevalmistus 5. Vaatluse teostamine 6. Tulemuste vormistamine 7. Kokkuvõte ja analüüs. Teoreetilised ja praktilised järeldused Vaatlusprotokoll- olgu ülevaatlik, konkreetne ja napp. Näide: PROTOKOLL nr ....... Vaatluse kuupäev..... Vaatluskoht..... Vaatleja nimi...... Vaatlusobjekt..... Vaatluse eesmärk...... Vaatluse ülesanded 1) ..... 2) ...... 3) ...... AEG VAADELDAV HINNANG ESINENUD MÄRKUSED MIN. TEGEVUS +0- PUUDUSED Lahtrid aeg ja märkused- kohustuslikud, ülejäänud sõltub juba vaatlusest. NB! Et ka suvaline isik saaks aru, mis toimub ning võiks ise jätkata. Eksperiment
küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus vaatleja saab uuritava rühma liikmeks ja suhtleb nendega ning kõrvaltvaatlus, kus vaatleja ei kuulu uuritavasse kogumisse. Vaatlused on kas avalikud või varjatud. Tegevuse jäädvustamiseks kasutatakse nii inimesi kui tehnilisi vahendeid. Vaatluse läbiviimiseks koostatakse kava, kus on kirjas vaatluskoht, vaadeldavad isikud, nähtused ja tegevused ning tulemuste fikseerimise viis ja analüüsimise meetod. Näide: Toyota turu-uuringu teostajad seisid 1970. aastal kaubanduskeskuse parkimisplatsil ja vaatasid, kuidas inimesed panid oma oste auto pagasiruumi. Nähtu põhjal projekteeriti Toyota autodele suurem pagasiruum, et sellesse oleks kergem asju laadida. Vaatlus on ka see, kui firma personal käib konkurendi kauplustes, jälgib ostjate tegevust ning alustab nendega igapäevavestlust
mida vaadelda; pealtvaatajaks jäämine; täpne tähelepanu detailidele; enesedistsipliin jälgimisel, keskendumine ja märkmete tegemine; info kontrollimine ja ülekontrollimine. • Sündmused, mida vaadeldakse, koosnevad mitmest tegevusest, milles osaleb palju inimesi ja koht võib varieeruda. Peab teadma, mida ja keda vaadelda. Eeltöö lubab teada, kust leida olulist infot, mis oleks keskne ja seotud. • Reporter peab ise nägema ja kuulma. Vajalik on hea vaatluskoht. • Peab tabama ära põhisündmused, põhitegelased, põhiteemad ja seisukohad. Nii leiab olulise ja see välja tuua. • Ajakirjanik peaks jääma külmaks pealtvaatajaks. Ei tohi kalduda selle suunas, mida tahetakse näha. • Oluline on saada detaile, mis lasevad lugejal end tunda sündmusest osalejana. Vaja on täpseid ja kohest ülesmärkimisi. • Draama ja põnevate detailide otsimine ei tohi varjutada sündmuse tuuma.
Tartu Ülikool Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool,
mitteverbaalselt väljendatud märkidest, mis viitavad emotsioonidele Neljas etapp Autor loeb uuesti ja korduvalt oma päeviku sissekandeid, kodeerib ja lisab uusi seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest. Ülesanne: Minivaatlus Kasuta esimesel seminaril sõnastatud uurimisteema Leia vaatluskoht Määratle oma roll vaatlejana (passiivne osalus, aktiivne vaatlus või vastupidi) Täida vaatluspäeviku Vaatluse aeg miinimum 30 min. kuni 1 tund Võimalusel tee mõned fotod vaatluskohast Pildistamisel jälgi, et inimesed fotol ei oleks identifitseeritavad (pildista ruum ilma inimesteta või inimesi selja tagant) Vaatluspäevik (3 lk) Füüsilise keskkonna kirjeldus Inimesed ja nende välised iseloomustused Inimeste tegevuse kirjeldus Tõlgendused (tähenduste otsimine, omistamine):
MDYDQHP Arutlus Vaatlusest selgus, et lapsed (vanuses 1-20 aastat) ei ületagi niipalju punase tulega teed kui täiskasvanu ja noored, mis lükkab ümber minu poolt püstitatud hüpoteesi. Enamik lapsi ületas punase tulega teed täiskasvanu järel. Minu poolt valitud vaatluskoht oli ka väga äärmuslik, sest olen tähele pannud kuidas Viru keskuse ümbruses on jalakäijad palju nahaalsemad ja astuvad teele ka punase tulega. Seda on märganud autojuhidki, kes arvestasid, et inimesed võivad seal ootamatult teele hüpata. Mehi oli jalakäijate hulgas vähem ilmselt sellepärast, et nad sõidavad rohkem 20 autodega. Liikluskasvatuse õpetamisega ei peaks piirduma mitte ainult lasteaedades ja
annaabi.ee 
