Vaatlus · Vaatlusobjektid: herilane ja kärbes · Vaatluse eesmärk: Eesmärgiks on vaadelda, kas herilane ja kärbes oskavad avatud aknast välja lennata. · Vaatluskoht: Elutoa aken ja selle ümbrus. · Vaatlusaeg: 30 minutit kella 15.30-st kuni 16.00-ni, 28.10.2011 · Hüpotees: Herilane ja kärbes suudavad mõlemad läbi avatud akna õue lennata. · Vaatluse kirjeldus: Aknal olid herilane ja kärbes, kes olid seal täiesti vabatahtlikult, avasin akna, et neil oleks võimalus ära lennata. Aken oli avatud umbes 10 cm laiuselt, sest ilmad ei ole enam väga soojad. Umbes 15 minuti möödudes vaatluse algusest leidis herilane tee õue ning jättis kärbse üksi aknale
Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas lõpetada kalapüüdmise ning lahkuda. Enne mehe lahkumist kontrollisin, kas minu andmed klapivad tema püütud kalade arvuga, hiljem kontrollisin
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi ......................................................... Vaatlusaeg ....................................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng)
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Nimi:Kaarel Annama Vaatluse eesmärk: Vaadelda, kas Talinna busside inimesed mõtlevad kaassõitjate peale. Vaatlusobjektid: Inimesed Tallinna bussides. Hüpotees: Enamus inimesi on viisakad ja mõtlevad teiste peale. Vaatluskoht: Tallinna bussid nr: 60, 54, 5, 63 Vaatlusaeg: 9. september- 14 september 2015 Vaatluse kirjeldus: Jälgisin reisijate käitumist bussides ning panin tähele, et igas bussis on 4- 6 inimest, kes istuvad välimisele istmele. Ja seega takistavad teistel inimestel endast möödumast ja akna alla istumast. Enamus inimesi, kes bussi sisenevad ja märkavad, et akna alla pole võimalik istuda kas jäävad seisma või siis otsivad koha, kus nad ei pea kellegi käest mööda minema.
,,Alkoholireklaamid" Vaatlus Nimi: Klass: Hüpotees: Toetudes sellele, mida olen varem märganud reklaamides võiksin oletada, et, enamasti esineb alkoholireklaamis mehed ja keskealised. Harva esineb ka reklaamis naisi ning nad ei ole kunagi nö. loo kangelased. Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile. Märgin üles ka muud huvipakkuvad tegevused. Vaatlustulemuste analüüs: Nagu hüpoteesis mainitud, siis on enamasti alkoholireklaamides keskealise mehed, kes reklaamivad kangemat alkoholi (viin, rumm jms). Kuid aina rohkem hakkab
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi : Markkus, 4-aastane Vaatlusaeg 15.11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X
Parten-Piaget mänguanalüüsi tabel Lapse nimi: X (5 aastane) Vaatlusaeg: 5.11.13- 8.11.13 Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase
a. otsene ehk visuaalne (vahetu loendamine, mõõtmine) b. dokumentaalne vaatlus ( c. küsitlused I. suulised ehk intervjuud II. kirjalik d. korrespondentsvaatlus e. väljavõtu meetodi vaatlus (säästlik) I. juhuväljavõtt (põhimeetod) f. valimi moodustamise põhimõtted VAATLUSE OBJEKTIIVSUS JA TEADUSLIKKUS: Nõuded: 1) eesmärgikindlus 4) optimaalne vaatlusaeg 6) andmete võrreldavus VAATLUSE VEAD: Rusikareegel: gruppide arv ja intervalli suurus on vastastikuses sõltuvuses. Mida väiksem on intervall, seda rohkem gruppe tuleb moodustada. JRK Tegevus Algaeg Kestus Märkmed Indeks 1 2 3 4 5 6 Vaatluse 0830 algus 1 Dušš jt 0835 5 min E 2 Hommikusö 0845 10 min E ögi
Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega. 4. Vaatlusteks valmistumine 4.1. Kodus laua taga Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70°
ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad? Kandke nad tähekaardile, valige vajalik vaatlusvahet ja vaatlusaeg. 38. Oletame, et seisate Kuu tasandikul. Kui kaugel on silmapiir? Kuu raadius on 1738km. Silmapiir on 1,8km kaugusel. 39. Milline on täheaeg Tartus Siiriuse loojumise momendil? Siiriuse koordinaadid on =6h43min, =-16kraadi39min, Tartu laiuskraad 58minutit23kraadi. Täheaeg on 10 tundi ja 43 minutit. 40. Millises ilmakaares loojub Siirius? Leidke asimuut. 56kraadi52minutit.
Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega. 4. Vaatlusteks valmistumine 4.1. Kodus laua taga Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus-loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt. 4.2. Vaatluskohas Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund: see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70°
- Kehalisel aktiivsusel on oluline mõju IW säilitamisele eriti vanemas eas - IQ treenimine - Haridusprogrammid ei ole andnud muljetavadavat tulemust; lihtsalt harjutamine tüüpiliste IQ testi ülesannetega ei üldistu muudele valdkondadele - Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus - Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest - Galton – intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsalt kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus
1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol
1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1.Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 3.2. Rassilised erinevused 3.3. Soolised erinevused 4. Keskkond ja intelligentsus 4.1. Sotsiaalsed faktorid maa ja linn kool ja intelligentsus vanemate IQ ja laste IQ vaimsete võimed ja arenguprogrammid perekond 4.2. Bioloogilised faktorid alatoitumus alkohol
Kannatlik vaatleja võib juba ühe öö jooksul märgata ka Marsi pöörlemist. Keskmise või kehva vastasseisu ajal on Marss pea poole kaugemal ning meie tingimustes raskesti vaadeldav. Häid vastasseise tuleb iga 16 aasta tagant ja järgmised on 2003. a. (sajandi parim vastasseis!) ning 2005. aasta sügisel. Vahepealsed vastasseisud 1999. ja 2001. a. langevad suvele, kus Marss madalal ning taevas valge. Kui sobiv vaatlusaeg on kindlaks määratud, tuleb Marss kanda vaatluskaardile. Kõige lihtsam on kaart koos planeetidega välja printida planetaariumprogrammist (näiteks T. Paaveri programm). Selle võimaluse puudumisel võtke kas planisfäär või mõni teine taevakaart ja kandke planeet sellele Tähetorni Kalendris antud koordinaatide järgi. Et vastasseisule lähenev Marss on märksa heledam teistest tähtedest ning teravalt punakat värvi, tuleb eksitusi harva ette
rekognostseerimist- Vaba nähtavus 15-20˚ 1)algtundmatuks peab saama üldjuhul täisarvulise horisondist ülespoole; Punkte ei tohi paigaldada väärtuse st. Nn fikseeritud lahendi,siiski lubatakse peegeldavate pindade ligidusse; Vältida punktide erinevus täisarvust kuni 0.01, 2)hea paigaldust elektriliinide, kaablite ja satelliidigeomeetria ja maksimaalne sateliide arv, sidekommunikatsioonide mastide ligidusse; Punktid 3)vaatlusaeg peab olema küllaldaselt pikk, peaksid olema autoga juurdepääsetavad ja kergesti 4)mitmeteelisuse puudumine, 5)lühikeste baasjoonte leitavad. puhul (<20 m) tuleb kasutada ühesageduslikke ja 56. Kirjelda GPS vaatlusaegade planeerimist ja pikemate puhul kahesageduslikke andmeid, võrgu põhimõttelist kuju staatilise, 6)baasjoone pikkusele vastava mõõtmisaja valimine. pseudostaatilise, ja kinemaatilise ning
................................................................................................10 1.10. Kuidas tuleb vaadelda?......................................................................................................11 1.11. Kuidas määrata lindu?........................................................................................................11 2. LINNUVAATLUS. PRAKTILINE OSA....................................................................................13 2.1. Vaatlusaeg ja –koht..............................................................................................................13 2.2. Linnuvaatlus erinevatel kellaaegadel...................................................................................14 2.2.1. Hommikune linnuvaatlus..............................................................................................14 2.2.2. Päevane ja varaõhtune linnuvaatlus...............................................................
Perekeskkonna mõju taandub (osaliselt) vanuse kasvades Geneetiliste erinevuste mõju kumuleerubIntelligentsuse päritavus · Geenid ja keskkond ei ole sõltumatud · IQ päritavus keskklassis on 50%, kuid kehvema elujärjega inimestel väiksem (Rowe jt 1999, Turkheimer jt 2003) · Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust, nt N. Liidus olid päritavuskoefitsiendid märgatavalt kõrgemad Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid · Tunnetusprotsesside kiirus Vaatlusaeg Aju efektiivsuse hüpotees Reaktsiooniaeg · Töömälu ja tähelepanu Klassikud intelligentsuse ja taju seostest · Sir Francis Galton: intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid. · Alfred Binet: intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jm. Vaatlusaeg · Ülesanne: kumb joon on pikem? · Stiimulit näidatakse väga lühikeseks ajaks
Vanemate sotsiaalne staatus. Kas vaeste vanemate lastel on kõrge IQ? IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ). Madal IQ on seotud kuritegevusega. IQ viitab ülesande paljusustele lahendustele. 3. IQ ja infotöötlus. IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30). Kõrge IQga inimene pole kiire taipaja. Mida kõrgem IQ, seda kauem peab ta sellesse süvenema. IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ). Loetakse vähem seda, mis on ülesandes kirjas. IQ ja VEP. PÄRILIKKUS JA INTELLIGENTSUS: 1. Pärilikkuse ja keskkonna interaktsioon. Pärilikkuse indeks kuni h2 =.80 2. Rassilised erinevused. 3. Soolised erinevused. KESKKOND JA INTELLIGENTSUS: 1. Sotsiaalsed faktorid: Maa ja linn. Kool ja intelligentsus. Vanemate IQ ja laste IQ. Vaimsete võimed ja arenguprogrammid. Perekond. 2. Bioloogilised faktorid: Alatoitumus
annaabi.ee 
