tulenevaid otsuseid läbi. · Kuidas Holden ümbritsevasse maailma suhtub? Põlguse ja kritiseeriva pilguga. Ta püüab mõista maailma, aga samas talle tundub, et see ei saa kunagi õnnestuda, kuna ta ei tunne end sinna kuuluvat. · Mida saaks Holdenile ette heita? Kas üldse peaks talle midagi ette heitma? Suhtumist inimestesse, egoistlikku mõtlemisviisi. Peaks. · Milles seisneb teose tugevus? Lugeja sidumine põhiliselt ainult Holdeni vaatenurgale elust, mida kujutatakse teoses tõesena, kuna lugejale ei anta erilist valikut. Tema kuus aastat noorem õde Phoebe kannab edasi kainema mõistusega alget- isegi tema leiab, et Holdeni käitumine on lapsik- koolist lahkumine, uitav lapselik mõttelaad jne. · Isiklik emotsioon, lugemismulje? Parematki lugenud, ei meeldinud.
5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest
5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest
nupud, helisisendite olemasolu, suurus(kaal), salvestatava materjali pakkimine c. Kuidas toimivad fotosensorid videokaamerates? Kuidas nende abil värvilist pilti on võimalik salvestada? Muundavad valguse elektrisignaaliks,Fotosensor on valgustundlik, aga ei erista värve. d. Mis eesmärk on erinevat tüüpi objektiividel? Lainurk objektiiv – näitab üldist plaani;Tele objektiiv – Kaugel asuvad objektid;Normaal objektiiv – Kõige lähedasem inimese vaatenurgale;Fookuskaugus mõõdetakse millimeetritel, kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide reaalsusele vastavust? Valge tasakaal f. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide eredust? Avanurk, neutraal halli filtri tarvitamine(ND), sensori tundlikkus 8. Salvestusformaadid ja andmekandjad: a
Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüdis puudub konventsionaalne algus ja jutustamise aeg ei ole piiratud, ta on usutav ning tegevus
· Innovatsioon pidurdub Henry Fayol Sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine Fayoli sild ametliku struktuuri piiride ületamine, et saada tööks vajalikku infot. Töötajate omavaheline suhtlemine, vajalik meeskonnatööks. II Inimsuhete koolkond · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui olulist tootlikkuse suurendamise tegurit · Organisatsiooni efektiivse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine, iseseisvus, avatus III Organisatsioonikultuuri koolkond 3 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD al 1980-ndatel ühiste väärtuste kujundamine
· Distsipliin - reeglitele ja tavadele vastav käitumine, kuuletumine · Üksikisiku huvi allutamine üldistele huvidele - ranguse, eeskuju ja pideva kontrolliga. · Henry Fayol - sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: · Keskmes on inimene ja tema erinevad vajadused. · Lisaks juhi vaatenurgale arvestati sotsiaalset aspekti kui tootlikkuse suurendamise tegurit. · Organisatsiooni efektiivsuse toimimise seisukohalt olulised töötajate motiveeritus, usaldamine, iseseisvus, avatus. Organisatsioonikultuuri koolkond: · Ühiste väärtuste kujundamine. · Töötajate mõjutamine väärtuste kaudu - organisatsiooni väärtuste samastunud inimene. · Kontrolli tähendus muutunud - töötajad kontrollivad ennast isa.
Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 24. Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega
olulusel määral kasvatanud. Nii oleme kõik vastastikuse kasvatuse objektid. Vanuse kasvades hakkame mõju avaldamist, eesmärkide taotlemist, vastutust ja kohustust vaid rohkem teadvustama ning see muudab tahtmatu kasvatuse eesmärgipäraseks kasvatuseks. Kasvatus eri vaatenurkadest Kuigi kasvatus on meile tuttav nähtus, on selle liigendamine ja defineerimine seotud probleemidega. Vastavalt oma vaatenurgale võime kasvatust iseloomustada erinevalt. Kaks olulisemat lähtekohta mõiste "kasvatus" määratlemisel on kokkuvõtlikult järgmised: kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. kasvatust nähekse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias
• Kattearvestus • Aruanded • Tulud ja astmed • Tunnusarvud • Valikuvõimalused • Hinnamääratlus Personalijuhtimise heaolu hindamine • Tasakaalukas mõõdustik, tulemuskaart • Majanduslikust vaatenurgast • Kliendi vaatenurgast • Äritegevuse siseste protsesside vaatenurgast • Õppimise ja kasvu vaatenurgast Mõõdikute kavandamine igale kontrolli vaatenurgale (kriitilisele õnnestustegurile). Tegevuse ja tulemuste kontrollimine eilses, tänases päevas ja tulevikus. Tunnustamine saavutatud eesmärkide ja tulemuste eest (tabel) Kui Õppimine ja kasv saavutame ”visiooni”, kuidas Eesmärgitegur Mõõdik 2010 2011 Tegevused säilitame võime % muutuda ja areneda? Personali juhtimise aruanne
Ka kõige viledamaks kulunud ratsionalism tähendab esimesena mainitule palju rohkem kui psühholoogiline asjaseletus, kuna ta on võimetu mõtlema psühholoogia terminites ning suudab toimetada vaid ratsionalistlike kontseptsioonidega. Ta ei saa tunda rõõmu metafüüsilistest kontseptsioonidest, kuna need on tabu. Ta kahtlustab psühholoogi otsekohe müstitsismis, kuna tema silmis ei saa ratsionaalne kontseptsioon olla ei metafüüsiline ega psühholoogiline. Vastupanu psühholoogilisele vaatenurgale, mis käsitleb psüühilisi protsesse kui fakte, on - ma kardan - sama anakronistlik, kaasarvatud ,,psühhologismi" eelarvamus, mis samuti ei mõista psüühe empiirilist loomust. Kahekümnenda sajandi inimese jaoks on see aga ülimalt tähtis küsimus ning tema reaalsuse ülim alus, kuna ta on mõistnud üks kord ja alatiseks, et ilma vaatlejata ei oleks mingit maailma ning järelikult ka mingit tõde, kuna poleks kedagi, kes seda märkaks
probleemidega silmitsi seistes sageli võimetuna olukorda kontrollima. Ta vajab teiste toetust ja julgustust. Burton ja Wedemeyer (1991) pakuvad välja, et sellisele vaatenurgale vastukaaluks võiksid inimesed kujutleda end ettevõtte tegevdirektorina. Antud juhul vastutab see tegevdirektor tööotsingute eest ning seega on tal järgmised ülesanded ja kohustused:
sündmusi, mida me hiljem pidime tunnistama ajaloolisteks sündmusteks. 8 Lugemis- ja õppimiskunst viivad selles osas ühtekokku järgmisele järeldusele: oluline meelde jätta, ebaoluline unustada. Minu isiklikus saatuses ja mu edaspidises elus mängis võibolla otsustavat rolli asjaolu, et õnn ise saatis mulle sellise ajalooõpetaja, kelle sarnaselt vaid väga vähestele suudeti oma õpetamisega panna alus nimelt sellise vaatenurgale. Tolleaegne Linzi linna reaalkooli ajalooõpetaja doktor Leopold Petch, kelle juures ma õppisin, oli selle põhimõtte elavaks kehastuseks. See heasüdamliku välimusega, kuid otsustava iseloomuga vanake oskas oma särava ilukõnega mit-te ainult naelutada meie tähelepanu õpetatavale ainele, vaid lihtsalt ka süveneda sellesse. Veel praegugi tuletan ma liigutustundega meelde seda hallipäist õpetajat, kes oma tulihingelise kõnega sageli sundis meid