Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit
oma elus. Kreeka skulptorid Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos püüdsid oma teostes edasi anda terve inimkeha ilu. Selle eeskuju nägid nad gümnastilistel harjutustel ja võistlustel, mis olid muistses Kreekas nii sagedased. Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid kujusid on meie päevini püsinud väga vähe. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaasimaali õitseajaks oli VI ja V saj. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega. Sageli vastandati pildid selgitava pealkirjaga. Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid, VI saj. lõpul V saj. Alguses asendusid need punasefiguuriliste maalidega, mis olid maalilisemad, võimaldas paremat modelleerinut ja anda edasi peenemaid detaile. Vaasimaalide teemadering oli väga lai
säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida
sadulast. Too hulkus üksinda ringi, kuni suri. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Poeetide jutu järgi oli just Pegasos see, kes tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis. Pegasose jala puudutusest tekkis Helikonil, muusade mäel, allikas Hippokrene – ‘hobuseallikas’. Seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu. Hobune Korintose vaasimaalis Üksik valjastatud tiivuline hobu ei ole Korintose vaasimaalis eriti levinud nähtus: von Heland leidis 2 450 uuritud vaasist seda kujundit ainult kuuel. Teine uurija Schmitt leidis veel neli motiivi. Amyx on arvamusel, et valjastatud hobune kujutab alati Pegasost. Ühel vaasil on hobu koos Bellerophoniga. Neeft on avastanud veel kaksteist vaasi, mis maalingute poolest võiksid kuuluda Pegasoste gruppi. Võib arvata, et üksiku valjastatud lendhobu motiiv Korintose vaasidel on küllalt haruldane. Kas see on ikka Pegasos?
Neid pole eriti säilinud. Miks räägime maalikunsti peatükis keraamilistest vaasidest? Vaasidele oli maalitud palju steene ja vaasid on paremini säilinud kui seinaja tahvelmaalid. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? Kuidas nad olid kaunistatud? 8.saj; geomeetrilised ornamendid Millest on tuletatud sõna "keraamika"? Ateena pottseppade linnajao Kerameikose linnast. Millise arengu tegi vanakreeka vaasimaalis läbi elusolendite kujutamine? 8.saj. Lõpus hakkas abstraktsete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilised kujutised. Milline uus vaasimaalistiil tekkis 6.saj. Alguses eKr ja milline sama saj. Lõpus? Mis neid eraldab? Alguses mustafiguuriline ja pärast punafiguuriline. Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb?
veidi sellest ettekujutust. Maaliti tempera- ja vahavärvidega puule ja marmorile. Hiljem tuli ka fresko maalimine niiskele seinale. Paremini on tuntud kreeklaste vaasimaal. Vaaside (sh jooginõud, kööginõud jm) vormid on väga mitmekesised. Vaasid on ühtlasi tähtsad ajalooallikad sealt saab palju teada kreeklaste igapäevaelu, kommete, riietuse, mööbli, tarbeesemete jne kohta. amfora pelike krateer Vaasimaalis eristatakse kahte stiili: 1) mustafiguuriline stiil (kujunes u. aastal 600 e. Kr.) Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse. 2) punasefiguuriline stiil (kujunes 6. saj. II poolel) Tagapõhi värviti mustaks, figuurid jäid punaseks. Detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga, peale. See tehnika oli peenem, paindlikum. Kujutised jäid vabamad, elavamad, loomulikumad.
Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil. Figuurid maalitakse läikiva värviga heledale pinnale. 5.saj ekr hakkas vaasimaalis valitsema nn. punasefiguuriline vaas. Samothrake saarelt leitud " samothrake nike " 190 a ekr. 21.september 2011 Etruskide kunst · Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8.sajandil eKr. · Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevas kindlustatud linnades. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta
punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Tihti kasutati vaasimaalis ka mustreid, levinuim on meander (joonisel kõige ülemine rida)
ümbritsetuna) ja Herakles (tõi korraks Kerberose maa peale) Eurystheuse ees. Jooginõu kyliks, millel kujutatud Dionysost merd ületamas 6. saj. eKr. Jooginõu kyliks, millel on kujutatud Atlast (oma õlgadel taevavõlvi kandmas) ja Prometheust (Zeus laskis karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada, seal nokkis kotkas iga päev tema maksa, mis öösel tagasi kasvas, kuni Herakles lõpuks kotka tappis). 5. saj. eKr hakkas vaasimaalis valitsema uus, nn. punasefiguuriline vaas. Uuendus seisnes selles, et kujutiste tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata (esinevad punastena mustal foonil). Uus tehnika võimaldas detailsed jooned peene pintsliga peale maalida. Pildil niobiidide (Niobe laste) tapmist kujutav krateer. Zeus ja Ganymedes, Europe röövimine, maalid 5.saj. eKr. punasefiguurilistelt vaasidelt. Hellenistlik kunst. 4. saj. II p. eKr
Praxiteles = "Hermes Dionysos-lapsega" Lysippos = "Kaapija" Polykleitos = "Odakandja" Pheidias = Parthenoni friis Myron = "Kettaheitja" 13. Mida teame vanakreeka maalikunstist? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti.Kõige enim tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid- vaasimaalie. 14. Millistest sajanditest pärinevad vanimad teada olevad vanakreeka keraamilised vaasid? 8 sajandit e.Kr 15. Millise arengu tegi läbi vaasimaalis elusolendite kujutamine? Maaliti inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest 7.sajandil e.Kr kasvasid välja mütoloogilised paljufiguurilised piltkujutised. 16. Mille poolest erinevad 6. sajandi algusest eKr ja sama sajandi lõpust pärit vaasimaalid? 6.sajandi alguses e.Kr mustafiguuriline stiil 6.sajandi lõpus e.Kr punasefiguuriline stiil. 17. Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtusega, mida nimetame hellenismiks?
levinuimad kreeka vaasid olid anforad, mis olid mõeldud veini, õli ja puuviljade transportimiseks, sellel on pikem ja kitsam kaelaosa ja kaelal on 2 sanga. kasutusel oli laialdaselt ka krateer, mis oli mõeldud veini lahjendamiseks veega, samuti suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel. omapärane nähtus oli dipüülon vaas, mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla. kõige varajasem teaadolev stiil on geomeetriline stiil. peamiseks kaunistuselemendiks on geomeetrilised kujundid, võib kohata ka taim ja loom kujusid kuid need on väga üldistavad. Sageli rakendatud ka meander mustrit. mustafiguurilime vasimaalikunst on ülesehitatud figuuridele ja inimkujudele
kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt. 7 Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda. Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu. V sajandi lõpul kaotab Päris-Kreeka vaasimaalis juhtiva osa ja tähtsuse. IV sajandi parimad saavutused on Suur-Kreekas, Lõuna-Itaalias. Tähtsaim vaaside valmistamise keskus on siin Taranto. Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib
Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias, kes kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju oli valmistatud elevandiluust ja kullast ning oli 12 m kõrgune. Teine kuju oli troonil istuv Zeusi raidkuju, mis asus Olümpias Zeusi templis. See kuju oli niivõrd kuulus, et iga kreeklane pidas tarvilikuks seda näha kas või ükski kord oma elus. Hellenistliku skulptuuri eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kreeka maalikunst avaldus vaasimaalis. Kreeka vaasid olid levinud kogu Vahemere maades ja olid tähtsaimaks kaubaartikliks. Vaase valmistati savist ja kaunistati piltidega (põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos" savi). Levinud olid kuni VI saj lõpuni mustafiguurilised maalid (põletatud telliskivi värvi punastele vaasidele kanti figuurid musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased
teadaolevalt esimene peaaegu täiesti foneetiline kiri inimkonna ajaloos selline, mis võimaldas üles kirjutada enamvähem kõik kõnes ette tulevad häälikud. Suhteliselt lihtsalt õpitava alfabeedi (nimetus tuleb kahe esimese tähe "alfa" ja "beeta" järgi) tundmine levis kreeka ühiskonnas küllalt kiiresti ja laialt ega muutunud kitsa kirjatundjate grupi erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest
annaabi.ee 
