teistest otsides oma identiteeti ja rolli elus · Peaksid põhinema inimeste omavahelistele suhetele ning üksteisest sõltuvuses olemisele · ei saa olla mingisuguseid kindlaid fikseeritud printsiipe, kust me oma eetilise norme saaksime Uued suunad eetikas · eetika kui pidevalt edasiarenevat, teiste inimestega ühist olevat ning nendest sõltuvat protsessi, mille käigus toimub alternatiivide kaalumine, võimalike tagajärgedega arvestamine ning nende vaagimine · Eetiline tegevus on selline, mis on sellel kindlal tegijal kõige parem antud oluorras teha · Keskne küsimus: Kuidas peaks inimene Eetika antropoloogiline alus · Kehtestada eetilisi norme kultuurilises kontekstis ei ole mõistlik · Antropoloogia uurib asju, mis on ühised meil kõigil · Inimene, kui universaalne struktuur · Struktuuri "sisu" isiksuse omadused, kultuurilised omapärad, positiivsed ja negatiivsed kogemused K T e u li
3-5 Protsessijuhtimine 4-6 Sotsioterapeutiline protsessijuhtimine 5-7 Lepitamine 7 Lahutusmeetodid või jõuga sekkumine Lepitamine toimud astmelise protsessina. Protsessikirjeldused erinevad oma detailsuse astmelt ja rõhuasetuselt, kuid põhimõtteliselt järgivad nad ühte mudelit. Lihtsustatult, ent sisuliselt on lepitusprotsessi astmed sissejuhatus, oma seisukoha esitamine, põhiküsimuse määratlemine, lahendusvõimaluste vaagimine ja kokkuleppe sõlmimine. Sissejuhataval astmel tutvustatakse osapoolte lepituse põhimõtteid ja edasist töökorraldust. Oma seisukoha esitamine tähendab seda, et osapooled räägivad ükshaaval oma arusaamisest probleemist. Põhiküsimuse määratlemine tähendab avaldatud materjali põhjal konkreetsete pidepunktide paikapanekut, millega hakatakse tegelema. Lahendusvõimaluste vaagimise protsessis julgustab lepitaja osapooli välja pakkuma probleemi võimalikke lahendusi.
Sest nende väitel "Ei alanud meie rahva allakäik mitte külasse kolimise ja leiva söömisega, vaid sellega, et aeti selga võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte? Nagu nii paljud armastatud kangelased, peab ka Leemet valima vana ja uue maailma vahel. Alles üsna romaani lõpus jõuab ta selles selgusele, leides endas üles "Magusa himu kellegagi võidelda, elavat ihu tükeldada ning oma vaenlase verd juua". Nii vormub ta valuliselt kangelaseks, et seista üksi kogu maailma vastu, ning
liikuv temperament, intellektuaalsus, mõttemängud. Realism ja ühiskonnakriitika, Juhan Sütiste, autobiograafiline realism. 15. Arbujate tegevus ja looming. Uussümbolistlik luule.betti alver, bernard kangro, uku masing, heiti talvik, kersti merilaas, mart raud, august sang, paul viiding. Taaselustub nooreestilik sümbolism. Huvi igapäevaelust üleulatuvate vaimsete, isegi metafüüsiliste küsimuste vastu. Inimese elumütte ja võimaluste vaagimine, püüdes puudutasa saatuse ja teispoolsuse olemust sümbolite abil. Inimese keerukat sisemaalima kirjeldatakse tabavate sümbolistlike mudelitega. Arbujate eluhoiakud ja väljenduspaatos ulatub äärmisest skepsisest elurõõmu, julguse, kõikehaarava ekstaasini. Vormitäiuse taotlus. Viiding pessimistlik tõdemus, et olemasolu sügavam tähendus on inimese eest varjatud. Eksistentsiaalprobleem. Sang samuti tõeotsingud kuid positiivsem
Inimeste teadmised on inimlikud, pole autoriteetset ainuteadmist. Vastuolu võib kaduda, kui teeme muudatuse kusagil oma süsteemis (?) Kriitiline ratsionalism – vea kõrvaldamiseks on ainus võimalus olemasolevaid teooriaid, oletusi kritiseerida. See suund lähtub Kandti eetikast, viimane sõna jääb meile endile. Tulen ise kriitiliselt otsustada, kas alluda autoriteedile. Kesksel kohal argumentatsioon. Kriitika+tõendite vaagimine kriitika valguses. Popperi teoorias teadmiste kasv (tuleb vahet teha empirismiga) – jätame kogu aeg vigaseid teooriaid kõrvale ja valime paremaid nende asemele. Avastades vigu, liigume tõe poole. Tõde jääb kättesaamatuks, tõde on üle inimliku võime. Ükski meetod pole lõpuni usaldusväärne. Inimene ei suuda luua selliseid kriteeriume, millega tuvastada, kas tema teoreeriline hüpotees vastab tõele,
kaelamääramine. Igasugune manipuleerimine on amoraalne. Levinud manipuleerimisviisideks on ähvardamine, koha kätte näitamine, hämamine, sildikleepimine, probleemidest möödahiilimine, kaudse surve avaldamine, solvava vihje poetamine jne. Motiivide teadvustamine, konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiivide teadvustamisel on kolm tasandit: - motiivi tunnetamine ja läbielamine - motiivi olemuse mõistmine - motiivi sügavam lahtimõtestamine- selle vaagimine nt kõlbelisest või pragmaatilisest aspektist. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks konflikt soovide ja tegelikkuse, hedonistlike impulsside ja moraali, võistlevate soovide ja sihtide vahel. Konfliktse ja kooskõlastama ajejõudude juhtumiseks on säärased otustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut.
nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist valitsuskabineti poliitilisest vastutusest parlamendi ees. Teise põhimõtte võimude lahususe toimimise üle otsustamine on keerukam. Ühelt poolt näis see mitte toimivat, kuna kogu võimutäius (sealhulgas seadusandlik) oli usaldatud valitsusele, teisalt oli aga
nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist – valitsuskabineti poliitilisest vastutusest parlamendi ees. Teise põhimõtte – võimude lahususe – toimimise üle otsustamine on keerukam. Ühelt poolt näis see mitte toimivat, kuna kogu võimutäius (sealhulgas seadusandlik) oli usaldatud valitsusele, teisalt oli aga
paikapanemisele. Romantilispoeetilised, olustikuliste tantsurütmidega meloodiad iseloomusta- vad tegevustikulise keskkonna kõrval ka kangelaste tundeid ja mõtteid. Ja kui "Rigolettos" kujundab ooperi keskse telje traagilis-deemonlik mehekuju, "Trubaduuris" samaväärne naiskarakter, siis "Traviatas" pani Verdi aluse inimlikule, otseselt kaasajast pajatavale lüürilis psühholoogilisele ooperile. Ooperiprobleemide igakülgne vaagimine viis helilooja kindlale veendumusele, et vaid ainulaadseile iseloomudele tuginevad tegevustikurohked ooperid võivad midagi suurt ja tõsist pakkuda. "Leian, et itaalia ooper on liiga monotoonne; seepärast loobuksin praegu "Nabuccole", "Foscaritele" ja teistele taolistele süzeedele muusika kirjutamisest. Neis on väga huvitavaid lavalisi situatsioone, ent piirduvad kontrastid," kirjutas Verdi 22. IV 1853. a. tuntud advokaadile
Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab Alliksaar välja, aga kui teame, mis ta hiljem teeb, tagantjärgi tarkusena oskame alliksaarelikkust otsida ja leida. Ilu kummardus on A sees. Väga iseloomulik A-le on unelmate sõjatandri motiiv, unelmad. Seob unenäolisust, see on taotuslik. "4 etüüdi" teatav paradoksaalsus, uuel kujul 60ndate Alliksaarel ka. Juhuse ja ettemääratuse motiivid ja vahekorra vaagimine. Juhus ja ettemääratus on noorel A-l balansis: mõlemad olulised. 60ndatel algab juhuste mäng. Midagi ei ole ettemääratud. On ilus, mõjub maneerlikuna. 60ndatel sünnib "Tualettide kontsert" nt. Read pole joondatud, lähevad pikaks, visuaalne pool paisatakse laiali. Vormi lagunemine, rangete rütmiskeemide asendumine. Suletud tekstimall laguneb, tekstid oleks nagu avatud ja võiks edasi kirjutada. Kirglik andumine keelemängudele. Kirglikkus näha ka varasemas luules
C ... loengud __ C Emotsionaalne __ D ... planeeritus ja kord __ D Riskiv __ 11. Õppimisel toetun ... 12. A ... enda kogemusele ja A Sammsammult edasi intuitsioonile __ kulgemine __ B ... teiste kogemusele __ B Mitmest vaatenurgast vaagimine __ C ... loogilisele mõtlemisele D ... proovimisele __ C Palju ideid korraga __ __ D Mis halvasti, see uuesti __ Merlecons ja Ko OÜ 317 ÕPISTIIL Õpistiili profiil Liitke kokku järgmised vastused: 1A 1B 1C 1D 2A 2B 2C 2D
Siin on vaja töömälus lühiajaliselt säilitada nii visuaalset kui ruumilist infot selleks, et nii ühe kui teisega saaks mõtteliselt manipuleerida. Töömälu kolmandaks komponendiks on täidesaatev kontrollsüsteem. See käsitleb piiratud infohulki, mida inimesed järeldamisel ja otsustamisel korraga kasutada suudavad. Selle kontrollsüsteemi kasutamise näiteks on problemaatiliste omadustega ostu tegemise eel kõikide plusside ja miinuste vaagimine enne otsuse langetamist. Mitmekülgsema hindamise huvides peab see kontrollsüsteem mahutama piisavalt palju erineva iseloomuga infot. Töömälu käsitlusel säilib lühimälu väike maht ja lühiajaline kestus, ent see mudel annab lühimälust mitmekülgsema ettekujutuse kui senine lühimälu mudel andis. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 33
annaabi.ee 
