· Sobib toiduainetega kokkupuutuva puidupinna viimistlemiseks. · Neutraalsena sobib ainult sisetingimustesse Kuivamine - +20°C temperatuuril 3-5 ööpäeva vastavalt viimistlusviisist, õhuniiskusest.ja õhuvahetusest. Linaõlivärnits Saadakse linaõli keetmise/kuumutamise teel. Värvus kollakaspruun Kasutatakse puit-, krohv-, puitlaastplaat-, kipsplaat- ja pahteldatud pindade kruntimiseks sise- ning välistöödel Puidutöötlemisel säilitab värnits puidu loodusliku välimuse Kuivamisaeg +20°C - 24tundi. Naturaalne värnits Saadud linaõli kahekordse keetmise teel. Kasutatakse linaõlivärvide tooraineks kui ka puitpindade kruntimiseks. Sobib niisketes tingimustes ja välistingimustes olevate puitpindade viimistlemiseks. (kuumpressitud linaõliga töödeldud puit) Männitärpentin Männivaigust valmistatud õline vedelik Sobib tõrva, tõrvaõlide, linaõli, õlivärvide ja teiste õlibaasil toodete lahjendamiseks.
juulil 2006 Christie oksjonil 3 544 000 dollarit. Kõige ilusamad viiulid on valmistatud aastatel 16981725. Tuntuimad on 1714 valmistatud "Soil" ja 1715 valmistatud "Alard". Pärast 1730. aastat valmistanud viiulitest on osa valmistanud tema pojad Omobono ja Francesco, ehkki need signeeris Antonio. Ta eksperimenteeris viiulite valmistamisega palju. Seetõttu on tema viiulid Amati omadest eristatavad. Ta muutis viiuli kaarestut, puidu paksust eri kohtades jälgis ta märksa hoolikamalt, värnits oli teist värvi. Maailma kaks suuremat avalikku Stradivari muusikapillide omanikke on Hispaania kuningale mis koosneb 2 viiulist, 2 tsellot ja 1 vioolast mis on näitusel Muusika Muuseumis mis asub Madridis. U.S raamatukogu kollektsioonis on 3 viiulit, 1 vioola ja 1 tsellot.
kvaliteetne, hästi laiali valguv ja hea kulumiskindlusega peamiselt lahustipõhine emailvärv või lakk (ka tislerilakk). Nakkuvus (ka adhesioon) värvikile omadus haakuda aluspinnaga. Nitrovärv, lakk materjal, mille põhiliseks sideaineks on nitrotselluloos. Kuivab kiiresti ja annab hea läike. Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Oksool poolnaturaalne värnits, mis saadakse oksüdeeritud taimeõlide lahustamisel lakibensiinis. Madala kvaliteediga sideaine, mida võib kasutada ainult sisetööl kruntimiseks või õlipahtli valmistamiseks. Pahtel nõtke mass, mida kasutatakse aluspinna ebatasasuste silumiseks. Koosneb sideainest, lahustitest, lisa ja täiteainetest. Täiteainetena kasutatakse enamasti kriiti, kipsi või kaoliini, sideainena peamiselt latekseid. Pintsel maalritöödel kasutatav põhiline töövahend
heade katteomadustega ning mittepleekiv. Akrüüli saab veega lahjendada, kui ainult enne peale kandmist. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5-30 min ja neid võib koheselt pelae kuivamist üle maalida. Akrüülvärvid võivad olla nii pärlmuttertoonidega, neoontoonidega, metalsed jne. Maalipinnaks kõlbab peaaegu igasugune pind, peaasi, et see oleks rasvavaba. Alküüdvärvid: Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunudõlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdivaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutavad alküüdid endast rasvhapete, alkoholi ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii side aineks kasutatud õli tüübist kui ka kogusest. Temperavärvid: Temperaks nimetatakse värvide sideainet, mis koosneb naturaalsest või kunstlikult valmistatud emulsioonist. Õlivärvid:
Üha rohkem on see hakanud kahjustama inimeste tervist, kuna tegu on ikkagi keemiaga. Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon
Kasutamine: puitpinnad jm Tuubiõlivärvid imitatsiooni tegemiseks Puit värvialusena, milliste materjalidega on võimalik puitu töödelda? Puidu hallistumine imiteerib looduslikku kuivanud mändi Pruunistunud puit tõrv, mida võib vedeldada tärpentiiniga Tõrvavärv 1/3 tõrva (vee tõrjeks), 1/3 värnitsat (värvi kuivamiseks), 1/3 tärpentiini (vedeldamiseks). Värvivarjundi andmiseks võib lisada pigmenti. Puu värvi puit õlitatud puit, õli peab olema keedetud e. värnits, mitte toores linaseemneõli, sest see hallitab tugevalt. Puudus: ei saa hiljem keeduvärviga ega ka õlivärviga värvida enne, kui see on korralikult vananenud. Lakitud puit puit on kaitstud seni, kuni pind on terve (lakikihi alt võib puit hakata mädanema). KEEDUVÄRV- veebaasil, välisvärv, kantakse hööveldamata puitpinnale. Nt. rootsi värv, mullavärv. Sideaine: tärklisekliister moodustab nõrga kile ja laseb hästi niiskust läbi Lahusti: vesi
Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses. Puhaste rasvade omadused- energiarikkad toitained, värvita, lõhnata, maitseta, veest kergemad, maismaaloomades tahkena ja mereloomades vedelad. Rasvade hüdrolüüüs- seebi saamine. Kasutusalad- seebi saamine, värnits, lakid, värvid, steariin, propaantriool, salvid, preparaadid, nahahooldusvahendid. NaOH- seebikivi Kordamine Valemid Metaanhappe sipelghape HCOOH Etaanhape äädikhape CH3COOH Aldehüüdid CHO HCHO metanaal gaas tapvalt mürgine formaliin CH3CHO etanaal Ekstrahheerimine- ainete eraldamise viis mis põhineb nende lahustumisel erinevates keskkondades. Räästumine rasvade riknemine õhu käes seistes. Rasvade energeetiline väärtus-2 korda rohkem kui sahhariididiel või valkudel.
1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21 2
12. Millised on orgaanilised soojustusmaterjalid? VIIMISTLUSMATERJALID 1. Kuidas jagunevad viimistlusmaterjalid? 1.VÄRVMATERJALID, 2.KLEEPEMATERJALID, 3.PLAATMATERJALID 2. Millised liimid valmistatakse looduslikust toorainest? Looduslikud ja ökoloogilised liimid : MAARLILIIM EHK NAHALIIM, LAUDSEPALIIM, KASEIINLIIM (külm liim), KLIISTER 3. Millist liimi nimetatakse külmaks? KASEIINLIIMI nimetatakse külmaks liimiks. 4. Millest saadakse naturaalne värnits? Naturaalne värnits saadakse TAIME ÕLIST- LINA, KANEP, PÄEVALILLEÕLI. 5. Kuidas jagatakse pigmendid? LOODUSLIKUD MINERAAL PIGMENDID, MINERAALSED TEHIS PIGMENDID, ORGAANILISED PIGMENDID, METALLPIGMENDID. 6. Millest koosnevad lakid? SIDEAINE / LAHUSTI/LISAAINE. 7. Milliseid lakke kasutatakse? PIIRITUSLAKID, EPOKSÜLAKID, TSELLULOOSLAKID, VEES LAHUSTUVAD LAKID, ALKÜÜLLAKID, ÕLILAKID. 8. Kuidas jagunevad värvid?
8 kraadi C, ei moodustu korralikku värvikihti enam isegi siis, kui pilt soojas ruumis kuivab. Värvituube ja -potte ei tohi hoida kõrgemal temperatuuril kui 30 kraadi C. Normaalse toatemperatuuri puhul on värvide säilivusajaks hästi suletud purkides vähemalt kaks aastat. Akrüülvärv kuivab veekindlaks ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Kui seda kindluse mõttes siiski soovitakse, võib pildi panna klaasi alla või katta värnitsa või lakiga. Värnits lahutub bensiinis. Pintslite põhjalikumaks puhastamiseks ongi kõige sobivam bensiin aga ka tärpentiin või spetsiaalne pintslipuhastusvahend. Enne seda oleks aga hea pintslid tualettseebiga üle pesta.( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunst/tekst/akr.html) 3.2 Vahendite puhastamine ja värvi eemaldamine · Kätelt: nii kuivanud kui ka märga värvi saab kätelt maha pesta seebi ja veega. · Pinstlitelt: Märjad pintslid puhastada vee ja seebiga. Kuivanud värvi võib proovida
....................................................... 9 8.VIIDATUD ALLIKATE LOETELU............................................................................10 2 1. SISSEJUHATUS Linaõli on tavaelus laialdast kasutust leidev looduslik aine. Linaõlil on olenevalt keemilisest töötlemisest väga palju erinevaid otstarbeid. Näiteks kuumutamisel saadakse linaõli värnits, mis on õlivärvide peamiseks sideaineks. Oma töös keskendun õlide isesüttimise tingimustele, võttes aluseks puidu kaitsevahendina tuntud loodusliku linaõli. Proovin välja selgitada, läbi teooria ja praktilise katse, millised on head ja ideaalsed tingimused linaõli isesüttimiseks. Läbi selle selgitan millised on üldse vajalikud tingimused õlide ja rasvade süttimiseks. Referaadis proovin selgeks teha, miks võib linaõli ja selle kasutamine olla üks
Kruntida tuleb, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. PANE TÄHELE! Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. Kruntvärv: · 0,5l värnits · (keedetud linaõli) · 0,5l tärpentin · 250g tsinkvalge 4.2. Kittimine Kittima peab 24 tunni möödudes kruntvärvimisest. Enne kittimist õlitada klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema. PANE TÄHELE! Aknaliistude kasutamisel jääb klaasi ja liistu vahele ikkagi väike praoke, mille kaudu vesi aknaraami vahele imbub ja hakkab tasapisi puitu mädandama
appi võtta eeterlikke õlisid sisaldavaid lakke ja tärpentine nagu näiteks lavendli ja rosmariini õlist valmistatuid. Teine hea moodus liimmaali kaitsmiseks on selle katmine mesilasvahaga. See tuleb sulatatud olekus ettevaatlikult maalipinnale laiali hõõruda. Alküüdvärvid 1920-ndate lõpul võeti kasutusele alküüdvärv, mis võitis kiiresti poolehoiu ning kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunud õlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdvaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja
kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine?
glüftaal-, alküüd-, perkloorvinüül- jne lakk). 9. Email on laki ja pigmendi segu. Õliemail erineb õlilakist selle poolest, et ta sisaldab ka pigmenti, glüftaalemailis on naturaalvärnitsa asemel glüftaalvärnits, alküüdemail on valmistatud polüestervaikude basil, bituumenemail saadakse bituumenlaki segamisel pigmendiga. 10. Õlivärvid saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel. Mõnede pigmentidega ühineb värnits keemiliselt, andes vees lahustumatuid ühendeid. 11. Vesiemulsioonvärvid kujutavad endast mingit sünteetilise vaigu vesiemulsiooni, valge pulbrilise täiteaine ja värvaine segu. 12. Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist. Pigment peab olema leeliskindel. Valge värvi saamiseks pigmenti pole vaja. Lubi on sideaineks, mis kivistumisel tekitab värvitavale pinnale mineraalse kooriku. Lubivärvile võib veel lisada tihendajat (keedusoola või värnitsat)
Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub epoksüüdkompaund väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Elektriisolatsiooni eesmärgil kasutatakse ka lakke, näiteks vaskjuhtmete katmiseks. Lakid on nn kilemoodustajate (polümeerid, bituumenid, kuivavad õlid jne) lahused kergestilenduvates vedelikes. Kasutatakse kõige rohkem polümeerseid lakke, aga ka nitrotsellulooslakke (nitrolakke) ja õlilakke. Viimastes on kilemoodustajaks mingi taimne õli, näiteks linaseemneõli ehk värnits. Linaseemneõli polümeriseerub aeglaselt õhuhapniku toimel katkevate kaksiksidemete tõttu. 3.2.5 Anorgaanilised klaasid Anorgaanilised klaasid on struktuurilt amorfsete ja kristalsete ainete vahepealsed, nende struktuuri nimetataksegi klaasitaoliseks olekuks. Keemiliselt koostiselt on nad mitmesuguste oksiidide keerulised segud. Peale nn klaasimoodustava oksiidi (SiO 2, B2O3 või P2O5) kuuluvad klaaside koosseisu Na2O või K2O, CaO või BaO, Al2O3 ja vahel ka raskmetallide Zn,
Viimistlusmaterjalid: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, plaatmaterjalid LIIMID SÜNTEETILISED vaikliimid, PVA LOODUSLIKUD, kliister(tapeet),tärklisest. · Kaseliinliim piimavalkudest, kraanulid,( e. külmliim), lahustatakse külmas vees. · Maalriliim e. nahaliim, lahustatakse kuumas vees. · Laudsepaliim e. kondiliim (looma kontidest) VÄRNITSAD · Naturaalne värnits, eri looduslikkudest õlidest (lina, kanepi, päevalilleõli). Kuivavad kaua 1224, täiesti kuiv 48 h. · Tehisvärnits, vähe taimeõli, koosneb sünteetilisest vaigust ja lahustist. · Seguvärnits oksool, aluskihtide kruntimiseks. Loodusliku õli sisaldus 30 80%. PIGMENDID peenike värviline pulber, millega antakse värvisegule vastav värvus.
Kasutatakse lahustit, et vedeldada. hea elastsusega, kõva pinnaga, püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus, hea nake puu ja metalli pindadega, hea hõõrdetugevus Akrülaatvärv - Hea nakkuvusega ning kulumiskindlusega veega vedeldatav värv. Poorsetesse pindadesse tungib sügavamale ja katab paremini kui lateksvärv. Õlivärv - lahustipõhine värv, mille sideaineks on värnits. Kõige kvaliteetsem naturaalvärnits saadakse kuivatatud taimeõlide (linaseemneüli, kanepiõli) keetmisel koos sikatiividega. Kõvenemise põhjuseks oksüdeerumine, Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kuivamine aeglane protsess. Vananeb. (Krokodillinahka meenutav murenemine), Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend.Tihe kelme, veeauru läbilaskvus väike
(lõuend, papp, paber, puit, puitkiudplaat, klaas, betoon, kivi, kile, savi). Akrüülvärv kuivab veekindlaks ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Kui seda kindluse mõttes siiski soovitakse, võib pildi panna klaasi alla või katta värnitsa või lakiga. e) Alküüdvärvid 1920-ndate lõpul võeti kasutusele alküüdvärv, mis võitis kiiresti poolehoiu ning kasutatakse laialdaselt ka tänapäeval. Erinevalt õlivärvidest, mille sideaine värnits valmib küllastunud õlide kuumutusprotsessi tulemusena, saadakse alküüdvärvi sideaineks olev alküüdvaik looduslike õlide sünteesi tulemusena. Lihtsustatult kujutab alküüdvaik endast rasvhapete, alkoholide ning pehme kuivatatud õli segu. Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv
metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist. Klaasplastist pinnad tuleb puhastada, eemaldada vana värv harja või pahtellabidaga. Tuleb hoiduda plastpinna vigastamisest. Pind töödeldakse liivapaberiga ja puhastatakse tolmust. Vigastataud kohad pahteldatakse. 3. Ankrus oleva laeva helisignaalid
tehisvaikude emulsioonidest. Vaikliimid. Vaata p. 14.9. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis eesmärgil viimistletakse ehituskonstruktsioone? 2. Kuidas jaotatakse viimistlusmaterjale? 3. Nimeta liime. 4. Mis eesmärgil kasutatakse ehituses liime? 16.3. Värnitsad Naturaalvärnits. Naturaalvärnitsa kuivamine tähendab tema kõvastumist õhuhapnikuga ühinemise tagajärjel. 12...24 tunniga kuivab värnits selliseks, et talle enam õhus hõljuv tolm külge ei kleepu. Täielikuks kuivamiseks vajab värnits aga 1-2 ööpäeva (24...48 tundi). Naturaalvärnitsat kasutatakse hea kvaliteediga õlivärvide valmistamiseks. Neid õlivärve kasutatakse peamiselt välistöödel. 218 Seguvärnits ehk oksool. See koosneb kuumutatud taimeõlist ja lahustist. Oksool on naturaalvärnitsast odavam.
Metallide konversioonkatted Konversioonkatted saadakse metalli pinnale selle pindmise kihi keemilisel või elektrokeemilisel ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus
Metallide konversioonkatted Konversioonkatted saadakse metalli pinnale selle pindmise kihi keemilisel või elektrokeemilisel ümberkujundamisel. Paljude metallide pindasid oksüdeeritakse ja teraseid veel fosfaaditakse. Teraseid oksüdeeritakse 500...600°C aurujoaga. Keemiliselt oksüdeeritakse teraseid leeliste ja nitraatide lahustega. Musta värvi terasesemeid oksüdeeritakse värnitsaga temperatuuril 200...400°C nii, et värnits söestub. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse terast naatriumhüdroksiidi lahuses, kus detail on anood ja katood on terasplaat. 40 min jooksul moodustub terasdetaili pinnale vastupidav musta värvi oksiidikiht. Metallidest oksüdeeritakse veel alumiiniumi, vaske. Väga levinud on teraspindade fosfaatimine. Enne fosfaatimist tuleb pind hästi puhastada. Eristatakse külm-ja elektrokeemilist fosfaatimist. Terase pinnale tekib õhuke fosfaatkate. Kõige parem tulemus
annaabi.ee 
