kannotatsioonide rohkus ii. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhtest iii. Uuskriitika välistab kirjaniku taotluste kasutamist abimaterjalina iv. Uuskriitikute kõige suurem erinevus eelkäijatest seisneb selles, et nad loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute põhiliseks metodoloogiliseks lähtekohaks on väide, et teose tervikut tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i
mitmest asjaolust. Rahvusvahelised teooriad jäid eesti uurimises aastakümneteks juhuslike referaatide ja loengujuttude tasemele. Tõeline murre rahvusvaheliste suundade maailma toimub alles 1990. aastatel, kui tutvustatakse ja tõlgitakse peaaegu kõike, mis on oluline strukturalismist post-suundadeni. Ainsad, kes tutvustuste lainest välja jäävad, on need, kes on tõepoolest olulised eesti kirjandusuurimise ajaloole ja modernistlikule kirjandusuurimisele: positivistid, vaimuloolased ja uuskriitikud. Eesti uurimises endas on minimaalselt üldteoreetilist mõtlemist ja seegi väljaspool eesti kirjandust (Lotman). Katseid luua mingit oma analüüsi- või tõlgendusmudelit on vähe. Üldiselt öeldes on eesti kirjandusteadus olnud eeskätt eklektiline empiiriline uurimine. Sealjuures on osa uurijaid teadlikud eklektikud, kes tahavad kasutada korraga mitut lähenemist. Eesti kirjandusuurimise võime jagada lihtsuse mõttes nelja ajajärku
Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt) Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of Rhetoric, 1936); William Empson (Seven Types of Ambiguity, 1930) USA: Monroe C. Beardsley, Cleanth Brooks, John Crowe Ransom, Allen Tate, Robert Penn Warren, William K. Wimsatt, (T. S. Eliot) Uuskriitika tekkis USAs vastuseks: biograafilisele lähenemisele kirjandusteaduses USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele
Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Feministlik kirjandusteooria. Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud
ja uudsus. Luuletuse info ei aegu (hetkesündmus: tramm ei peatu täna selles peatuses, vs sümbolid nt. Visnapuu luules). Tekst, kontekst, intertekstuaalsus. Lad. k (põiming texere?)- võib omistada talle struktuurilise ühtsuse. Raamat võib olla tekst, osa tema ühtsusest moodustab juba see, et ta on ühtede kaante vahel. Sammuti jutlus või retsept. Tekstide uurimisest võib rääkida keeleajaloo kontekstis. 20saj. Algusel hakati teksti tarvitama samas kontekstis mis Teos. Formalistid ja uuskriitikud ütlesid, et uurivad ,,sõnu paberil", mis viitavad rohkem autorile. Seda kuidas teksti seesmine ühtsus töötab hakkas lahti seletama keeleteadus 60-ndatel. Tekkis tekstilingvistika (saksa ja hollandi autorid), mis sai keeleteaduses väga oluliseks. Varem uuriti keelt sõnade ja lausete tasandil, muid üksusi väga ei tunnistatud. Saussure ütles, et tuleb teada keele üldist süsteemi ja struktuuri, selle teadmisel saab moodustada lõputu hulga õigeid lauseid. Tekstilingvistika ja
Müüdis väljendub mõttemall, mille abil ühiskond vormistab enesetunnetust ja eneseteostust, saavutab iseteadvust ja endausku, seletab omaenda ja ümbruskonna olemust ja algupära ja vahel püüab oma saatust juhendada. 19. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet. Uuskriitika moto “The text itself” - tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust. Põhimeetod:lähilugemine, detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis teaduskeele ja igapäevakeelega; tõlgendamise eesmärk analüüsida sõnad tähendusvarjundeid, keelekujundeid ja sümboleid;
Lähilugemine on mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena; põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel; tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süžee ega ideed. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid:
positsioon) ja kolm tüüpi tegusid: muutumine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Põhialused. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süzee ega ideed. Marksistlik kirjandusteooria. Põhialused (marksism).
Ka kunst on eriline mäng. Mäng on kunstiteose esmane olemiseviis. Algne mänguline tegevus kristalliseerub kultuuris, muutub struktuuriks, moodustab kunstiteose. Kunstiteos on mängulise tegevuse jääk ning on mõistetav algse mängutegevuse või rituaali kaudu. 15. Kirjandusteaduse koolkonnad Uuskriitika. Inglismaal peetakse koolkonna rajajaks J. Richards'it ja tema õpilasi, USAs aga C. Brooks'i, R. B. Warren'it ja M. C. Beardsley't (ning Th. S. Elliot'i). Ameerika uuskriitikud olid pärit lõunaosariikidest, kus säilis patriarhaalne eluviis. Toimus agraarne liikumine. Kapitalismi suhtes ollakse vaenulikud. Esteetiline hoiak: kapitalistliku eluviisi põhitunnuseks on info kogumine ja praktiline kasutamine, kunst peab sisustama vaba aega, kunsti koht on muuseumis. Uuskriitikute arvates on kunst kui meelelahutus aktiivse elu osa. Kunstile on omane kriitiline hoiak ja selle säilitamiseks on vajalik teatav distants ühiskonnast. Sellepärast on kunst oluline.
autori ajast ja kavatsustest lähtudes ) Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: "When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing" (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e
Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele ja tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Keskendus enam teksti ajaloolis-biograafilisele kontekstile kui tekstile enesele Enne: kirjandustekst kui ajaloo lisandus v täiendus, mitte iseseisvat esteetilist tähendust omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: “When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing” (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e
annaabi.ee 
