2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS EUROOPAS DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS · 19. SAJ: 1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA 2) LISATOIDUAINETE VAJADUS 3) UUS TURG OMA KAUPADELE 4) ODAV TÖÖJÕUD KOLOONIAD · ÜMBERASUMISKOLOONIAD PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT · MIS OLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE PÕHJUSEKS? · NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID · MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA? · NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD · MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL? · TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas pol. kaart) KOLONIALISMI TAGAJÄRJED · NEGATIIVSED: 1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?) 2) SÕLTUVUS EMAMAAST OSALEMINE MAAILMA- MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU
Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad. Germaanlased Rooma riigi piiridel: o germaani hõimud ja germaani riigid; o germaanlaste ja roomlaste suhted; o romaani keeled. 5.sajandil tungisid Suure rahvasterändamise käigus Rooma riigi lääneprovintsidesse mitmesugused germaani hõimud.Kui Lääne-Euroopa keisririik hävis, rajasid uusasunikud selle territooriumile terve hulga väikesi riigikesi. Riikide loojateks olid küll germaanlaste sõjalised rühmitused, kuid uusi valitsejaid toetasid ka paljud roomlased. Algul elasid nad roomlastest eraldi, kõnelesid oma keeles. Kuid ajapikku hakkasid kaks kogukonda omavahel sulanduma. Ladina ja germaani keelte segunemisel kujunesid sajandite jooksul välja Itaalia, prantsuse ja hispaania keel. Frangi riik Kes olid frangid?
Inglismaaga ka Iirimaal läbi usureformi. Uus usk − protestantism − ei levinud aga laialt ja suuremal osal Iirimaast tegutsesid endiselt katoliku kloostrid. 16. ja 17. sajandil viisid Inglise kuningad läbi nn istanduste rajamise poliitika (Policy of Plantations), mille käigus toodi Iirimaale tuhandeid asunikke Inglismaalt ja Šotimaalt. Katoliiklastest Iiri maaomanikelt võeti ära nende maa ja vara. Nendest moodustati istandused, mille valitsejateks pandi protestantidest uusasunikud. Iirlastest endised maaomanikud pidid asuma Lääne-Iirimaale, kus pinnas on soine ja viljatu, või pandi vangi või hukati. Katoliiklastel keelati osaleda Iirimaa parlamendi töös. Ajalukku on läinud 12. juulil 1690. aastal toimunud lahing Boyne’i jõel, mille tulemusena Inglismaad parasjagu valitsenud protestandist Oranje William kihutas Iirimaalt välja oma katoliiklasest äia, võimust ilma jäänud Inglismaa endise kuninga James II.
tänu Kanada arktika saarestikule. 2. Riigi kuulumine suurregiooni Kanada kuulub Põhja-Ameerika suurregiooni. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni ja jätkasid ookeani taga Euroopa ajalugu. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama ääremaadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda UusEuroopana. Lääne tsivilisatsioon on Põhja-Ameerikas valitsenud peaaegu 400 aastat. Uusasunikud jätsid Euroopasse maha sealsed vananenud ja arengut pidurdanud ühiskonnakorralduse, võtsid aga kaasa kõik väärtusliku. Põhja-Ameerika rikkalikus looduses suutsid uusasukad rajada väga kiiresti arenevad ühiskonnad, mille edenemist vaid harva pidurdas sõjategevus (viimane sõda Põhja-Ameerikas lõppes 1865. aastal). Ameerika majandusedu tagaski suur majandusruum ja Euroopale iseloomuliku killustatuse puudumine. Kogu 20. sajandi jooksul on Põhja-Ameerika olnud
Tegemist on maailma ühe eraldatuma saarega Vaikse ookeani lõunaosas. Hollandi maadeavastaja jõudis sinna 1722. a lihavõttepühade aegu. Saar oli puudeta ning seda asustas paar tuhat metsiku väljanägemisega inimest, kes elasid koobastes või kõrkjahüttides. Saare asunikud korraldasid vastasleeri laagripaikadesse kannibalistlikke rünnakuid. Saar aga kandis endisaegade tsivilisatsiooni märke: suuri hoolikalt tahutud kujusid. Arvatavasti jõudsid uusasunikud saarele 500. aasta paiku ning järgmise tuhande aastaga arenes saarel edukas ühiskond. Kiiresti aga hakkasid saarel kahanema puudevarud. Õietolmuanalüüs on näidanud, kuidas üksteise järel kadusid saarelt olulised taimeliigid. Lihavõttesaare olukord on laiendatav praegusele olukorrale meie planeedil. 19. Mis on jäätmed? Mis on e-jäätmed? Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt
kongresse (1910 ja 1913). Kodumaa eeskujul kujunesid asundustes välja oma kogudused, koolid, seltsid ja nende üritused (laulupeod ja põllumajandusnäitused), Eestist telliti ajalehti, kirjandust ja köster-koolmeistreid. Selleks ajaks oli suur osa asunikest saanud ka maaomanikeks. Koos asunduste üldise majandusliku jaluletõusuga leidis aset aga ka asunike sotsiaalse stratifikatsiooni süvenemine – nende hulgas eristusid selgemalt vana- asunikud ja uusasunikud, peremehed, sulased, päevilised ja töölised. 7 Oluliseks nähtuseks oli nn. asundustegelaste esilekerkimine ja väljarändamise ning eesti asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob Lukats jt). Mis viis väliseestluse tekkeni? Nagu mujalgi Euroopas - rahvaarvu kiire loomulik
millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620.aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, 1620.a. jõudsid Ameerikasse esimesed 102 puritaani. Need olid töökad ja tõsiusklikud inimesed, kuid uutes oludes elasid esimese talve üle vaid pooled. * Peale kalvinistide rändas Ameerikasse ka teisi inimesi, keda kodumaal usu pärast
xxvii. Sotsiaalsete probleemide kuhjumine Tööstuse paisutamine oli suurendanud aasta-aastalt migrantide sissevoolu, mille tagajärjel vähenes veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii vene kui ka eesti keeles.
Vabaduse tähendus *uusasunduse esimestel aastatel oli tavaks, et rent ja kümnis oleks tavalisest madalamad või puudusid üldse. Aastate hulk, mille vältel niisugused eritingimused asunikele kehtisid, ning soodustingimuste eneste sisu olid erinevad. (Sileesias 13. saj lõpust: anti kolm maksuvaba aastat neile talunikele, kelle maa oli kohe ülesharitav, üheksa neile, kelle maa oli võssa kasvanud, ning kuusteist neile, kelle maal kasvas paks mets. 1159 vabastas Magdeburgi Wichmann uusasunikud linnuste ehitamise kohustustest) * Uusasunikele sai osaks ka teistsugune privileeg, neile kehtis teine kohtusüsteem, kaks kolmandikku tähtsamaid ja keerukamaid kohtuasju lahendasid valitsejad ise, kohalikule võimule jäi üks kolmandik kohtuasju. Nad allusid ainult neile mõeldud kohtutes. VI peatükk Uus maastik Uus algus * uue põllumajandusliku asunduse rajamise üheks esmaseks ülesandeks oli majade, õuede ja põldude mahamärkimine
Tp olid enamasti adratp, kelle käes oli reeglina vaid osa adramaat . Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas hakanud põldu harima, seekord Liivimaal. Võramentsid olid vabastatud koormistest, töötasid enda huvides. Kõige rohkem oli neid Tratu Starovskonnas. Valdavas osas poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid
aastani. Kodusõja aastatel 1918. aasta teisest poolest kuni 1920. aastani kuulus võim Koola poolsaarel liitlasriikidele ja vene valgekaartlastele. Nõukogude ajajärgu algus Koola poolsaarel 1917. aasta revolutsiooni tagajärjel kaotasid koolasaamid seni nii riigi kui uusasukate poolt tunnustust leidnud põlise õiguse maale ja vetele. 1918. aasta alguses kuulutasid nõukogude võimu pooldajad maa riigi omandiks ja viisid läbi uue maakorralduse. Kui varem pidid uusasunikud saamidelt maad rentima, siis maade riigistamise ning kolhoseerimise käigus see vajadus kadus. 60 1920. aastate nn sõjakommunismi poliitika algatas põhjapõtrade rekvireerimise, mille käigus tapeti palju põhjapõtru. Äravõtmise hirmus tapsid põhjapõtru ka omanikud ise. Osa jõukamatest ja ettevõtlikumatest saamidest, eriti Soome
annaabi.ee 
