Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti) 70
täkule Aaker. Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas. Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede jäänuseid. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel sai minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Kuna käik oli suur ning ulatus kaugele, hakatigi seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel, kui paljud kuulsad ajalehed sellest kohast kirjutama hakkasid. Tori põrguga on seotud äärmiselt palju rahvajutte ja muistendeid. Tori muuseum- See oli esimene kihelkonna muuseum Eestis, mis asutati 10.mail 1989 aastal
milj.a.tagasi paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad algas 500 milj. ordoviitsium kestis 65 milj.a (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu a eest putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid
Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänuseid. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka mergeldolomiiti püriidipesakestega. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel võis minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Et käik oli suur ja ulatus kaugele, hakati seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel :ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas(1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes.
Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma
vajaliku valgusenergia vähesus vee sügavamates kihtides. Seetõttu suudavad rohelised taimed kasvada vaid veekogu pindmistes kihtides. Mõnevõrra sügavamal kasvavad vaid pruun - ja punavetiktaimed. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest. Eesti kõige omapärasema tekkega järv on Kaali järv Saaremaal, mis on moodustunud meteoriidikraatrisse. Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää
Orkaan saabus öösel. Erakordselt tugev torm pühkis eskaadri meeletu jõuga laiali. Üksteise järel heitis ta laevad kaldale. Koos kullaga läksid põhja ka Kolumbuse vaenlased. Oodanud tormi lõpuni, suundus admiral Ameerika rannikule. Väina otsinguil kurseerisid tema laevad kaua aega. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Parda plangutus hakkas vett läbi laskma. Peaaegu kõik ankrud olid kaotatud. Laevade põhja uuristasid laevaoherdid, nii et poordid meenutasid meekärgi. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Kinnitanud kaks ülejäänud laeva teineteisega parras parda külge, viis Kolumbus need ühes vaikses abajas madalale. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Ohvitser Diego Mendez õigustas usaldust. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis
õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus kondenseerus ja langes hooga Maale, mis pani aluse jõgedele. Jõed uuristasid maapinda, rajasid endale sängi ja vaostasid orge. Need jooksid Maa madalate punktide poole ja moodustasid ookeane. Nad rebisid kividest kaasa mineraale, mis lõpuks muutsid magevee ookeanid soolasteks. Vesi on elutähtis vedelik. Ta niisutas neid steriilseid avarusi. Ta voolurajad on kui veresooned, puuharud või elumahala reservuaarid, mille vesi Maale tõi. Ka neli miljardit aastat hiljem võib Maal leida neid kunstiteoseid, mis jäid maha vulkaanide
NB neid kambriume ja asju pähe õppima ei pea, õpi niipalju et oskaksid ajastut iseloomstada. Kambrium Elu arenes põhiliselt meredes. Toimus aktiivne maismaateke, kuid maa oli veel viljatu, seteteta ja paljas.Meres arenesid bakterid ja vetikad, meduusid. Ordoviitsium Mere põhjas elasid arheotsüaadid - korallisarnased loomad, kes ehitasid korallriffe. Koos arheotsüaatidega elasid käsnad. Põhjasetteid uuristasid mitmesugused ussid. Kohmakalt ujusid või kaevusid põhjasetteisse trilobiidid, lülilise kehaga lamedad põhjaasukad (kuuluvad lülijalgsete hulka nagu putukadki).Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat.
tekkinud muu hulgas Lõuna-Norras asetsev Hardangeri platoo 900 m kõrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja.
Näiteks, kui üks polüneeslane (pärismaalane) on tigedaks saanud, näitab ta keelt. Sellisel juhul ei jää vastasel muud üle, kui jooksu pista või võitlema hakata. Hiljem omandasid erinevad häälitsused kindla tähenduse ning tekkisid algelised keeled. Kas ürginimesed oskasid kirjutada? Kuidas nad jätsid kaaslastele teateid? Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem
ebaühtlase paksusega. Kvaternaari ajastu arengulugu Pinnakatte tekkimisele eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mille jooksul kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja sügavate ürgorgudega liigestatud pinnamood. Suhteliselt kulumiskindlamatel kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid kulutuse tulemusel lavamaad ja kõrgustikud ning nõrgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (läände) voolanud jõed uuristasid sügavaid orge. Arvatavasti voolas tänapäevases Soome lahes Ürg-Neeva, kuhu suubus mitmeid lisajõgesid. Aluspõhjakihtide lõunasuunalise kallakuse ja kivimite lõhelisuse tõttu allusid Ürg- Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää purustas klinti, voolis välja klindineemikud ja lahed ning süvendas jõeorge. Eestis on
annaabi.ee 
