millega tähistati varakevadise paastu algust. Kuna valmistuti paastuks olid need mitmeski vallas ülemeelikud ning ei kattunud kiriku põhimõtetega. Siiski suurel osal näitemängudest oli sügav usuline taust ning need olid valminud Piibli ainetel. Linnakirjandus oli vastupidiselt teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid. Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan". Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid kõrgkeskajal usuteadus ja filosoofia. Kuna kultuur kõrgkeskaja linnades arenes kiiresti ning segunesid erinevad tavad ja kultuurid, kuna linnadesse tulid elama ka inimesi teistest riikidest ning segunesid erinevad tavad ja kombed, võib märgata seal ka esimesi multikultuursuse märke. Linnal oli kõrgkeskajal väga tähtis roll. Linnad olid kaubanduskeskused, elukohad ja kultuurikeskused. Kõrgkeskaega võib lugeda tänapäevaste linnade tekke alguseks.
looduslikkus, vastavus piirkonnale iseloomulikele ja inimmõjust puutumata keskkonnatingimustele, funktsionaalsus ning ökoloogiliste suhete loomulikkus. Ökosüsteemi elurikkuse, struktuuri ja toimimise dünaamiline ajalis-ruumiline tasakaal. Keskkonnaökonoomika (environmental economics) – Keskkonnaprobleemidega tegelev majandusteaduse haru, mis uurib ökosüsteemide ja majandussüsteemide omavahelisi seoseid kõige laiemas mõttes. Keskkonnaökonoomika uurimisvaldkondadeks on peamiselt keskkonnafunktsioonide väärtustamine majandusarvestuses, looduskasutuse ja seda reguleerivate õigusaktide ning planeerimisdokumentide majanduslike tagajärgede uurimine, loodusressursside kasutamise efektiivsus, optimaalsus ja jätkusuutlikkus ning majanduskorralduslike vahendite (maksud, toetused jms) rakendamine looduskaitses. Välismõjud (externalities) – Majandustegevuse või –tehingu osalt peidetud mõjud (kasu ja kahju), mis langevad tehinguga mitteseotud pooltele.
· Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija. · Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. · Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia., psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1
Kuid rajati ka ilmalikumaid linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia (skolastika). AASTAARVUD 476- Lääne-Rooma langemine 493- 496- Frangi riigis võeti vastu ristiusk 732- võit Poitiersi lahingus- Karl Martelli juhtimisel löödi tagasi araablaste sissetung Euroopas 754(6)- moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik (Pippin Lühikese abil) 768- Frangi riigi eesotsas kuningas Karl Suur 800- Karl Suur krooniti Rooma keisriks 814- Karl Suure valitsemisaja lõpp 843- Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud
Kõige raskem oli humanitaarteaduste esindajail. Matemaatikuilt, keemikuilt ja füüsikuilt oli raske nõuda ideoloogilisi uurimissuundi. Probleem tekkis aga bioloogias, kus ainuõigeks kuulutatud lõssenkismi tõttu tuli loobuda geneetika arendamisest ja kuulutada see ebateaduseks. Hiljem kuulutati ebateaduseks ka küberneetika. 14. Tuntumad 20.saj. II poole pedagoogikateadlased. Harri Moora arheoloog, etnograafiateaduse taaselustaja Enn Tarvel ajaloolane. Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu. Tarvel on viimasel ajal eriti aktiivselt tegelenud Nõukogude okupatsiooni ning eriti selle repressioonide uurimisega. Sulev Vahtre ajaloolane. Vahtre uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega, samuti agraar- ning kultuuriajalugu ja keskaegseid kroonikaid August Annist folklorist Eduard Laugaste folklorist Villem Raam kunstiajaloolane Ants Viires etnograaf Paul Ariste keeleteadlane
esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon. Peeter tulviste Tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia, psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühholoogia. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia (ekspeditsioonid Kesk-Aasiasse, Siberisse nganassaani hõimude juurde, Lõuna-Ameerikasse), mõtlemise sõltuvus kultuurist ja kooliharidusest, mõtlemise arengupsühholoogia, ajalooline ja poliitiline teadvus. Tulviste kuulub Lev Võgotski (ja ka Aleksander Luria) kultuurilis-ajaloolise koolkonna esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine c)tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine 4.Tulemuste avaldamine 5.Uus teooria - Loodusgeograafia uurimismeetodid:kaugseire,vaatlemine,mõõdistamine,asukoha määramine,kaardistamine jne.
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist-
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist-
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Teadus on ühtne tervik, mis koosneb paljudest erinevatest harudest. Kõik need harud mõjutavad üksteist. Nii on ka teiste inimtegevuse valdkondadega. Teadusel on väga palju teadusharusid, mis spetsialiseeruvad üha enam kitsamateks uurimisvaldkondadeks. Sajandeid tagasi suutsid suured loodusteadlased teada vähemalt midagigi nagu näiteks Alexander von Humboldt. Kuid tänapäeval peab tippteadlane teadma peaaegu kõike. Teaduses on edu aluseks suuresti just spetsialiseerumine ja ka meeskonnatöö. Nii on tegelikult ka teistes eluvaldkondades. Näiteks allveelaeva ehitavad valmis väga paljud mehaanikainsenerid, mitte ainult üks geniaalne insener. Sportlane saab maailmameist-
annaabi.ee 
