ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötamine. Tänapäev: inimgeograafia - Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid - Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik
Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi.
Inimgeograafia harud jäid nõrgaks, lünklikuks Geograafia maine ja autoriteet langes, noori enam ei huvitanud ei tulnud uut põlvkonda peale. Regionaalne ja süsteemigeograagia said halvasti läbi (regionaalse omad olid snoobid), toimus killustus Geograafias toimus eneseisolatsioon, ei tehtud koostööd teiste harudega Uuriti ajaloolist riike ja piirkondi, kui oldi isoleeritud majandusega, mitte globaliseeruvat tänapäeva Uurimisteemasid nappis. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON: 20 saj II pool (1950- ?) Vana regiooniparadigma asendati ruumikorralduse paradigmaga. Inimgeograafia iseseisvus loodusgeograafiast, areng kiirenes.Tekkisid kaks peavoolu. Süsteemlähenemise metodoloogika, arvutid = matematiseerimine. Tuleb mäletada, et siis toimus üleminek industriaalühiskonnalt infoühiskonnale (1970ndad) Revolutsiooni algus. F. Schaefer: geograafia peab uurima korduvaid nähtuseid, et avastada ja kontrollida seaduspärasusi.
arengute ja mõtetega saabus Eestisse üpris juhuslikul viisil. Seega on eriti oluliseks kujunenud just individuaalne õpetaja-õpilase suhe. Eriti olulised on just mitmed esimese Eesti Vabariigi ajal korraliku klassikalise teoloogia hariduse omandanud teoloogid, kelle eeskuju võis moodustada lausa ühe või teise koolkonna (nt on vaimulike seas sageli kombeks nimetada end Uku Masingu, Evald Saagi, Elmar Salumaa vms õpilaseks). Otseselt teoreetilisi uurimisteemasid ma nende õppetoolide osas siin puudutama ei hakka. Kuid ka siin on olemas oma kontekstuaalne aspekt ning kindlasti vajab doktoritöö tasandil uurimist ja jäädvustamist sõjajärgse aja kandvate teoloogide nagu näiteks Evald Saag, Ago Viljari, Elmar Silvester Salumaa elu ja tegevus. Nende eesti teoloogia suurkujude uurimine peaks ühest küljest käsitlema neid kui isikuid omas ajas ja
· Esimene eestikeelne foneetikakäsitlus · Esimene tüvest lähtuv grammatikakäsitlus · Esimene diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. · Pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldetm diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eru pikkusega g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas · Käänete seas akusatiiv, instruktiiv, ni-na-ta-ga käänded. · Uurimisteemasid: eesti rannikumure, soome-ugri keelte ühine sõnavara, laenusuhted balti ja slaavi keeltega, häälikuseaduse olulisus diakroonia uurimisel, soome-ugri päritolu kohanimed ja sõnad Põhja-Venemaal, mari ja mordva keel, 1885 uurimisretk Ungarisse, 1886 Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks. 7. Jakob Hurt (1839-1907) · 1872 asutati Tartus Eesti Kirjameeste Selts, eesmärk: eesti hariduse, teaduse, keele edendamine, rahvapärimuse talletamine ja uurimine
Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid. Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus; 2. märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi; 3. väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust; 4. väärtustab soolist võrdõiguslikkust; 5
sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osalejarollis (justkui osaleja, see tuuakse nii lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes). Antropoloogia annab uusi uurimisteemasid ja uusi meetodeid. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis antr, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), huvi selle vastu kasvab. Visuaalse antropoloogia areng Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng , tehnoloogia areng Dagerrotüüpia 1839 – see on fotoaparaat, mis pildistas metallplaadile kujutise
sajandi sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, rahvusliku ärkamisaja kultuurilisi ja poliitilisi küsimusi. Doktoritöö pühendatud Liivimaa talupoegade 1840. aastate üleminekule õigeusku. Mis vaatles seda kui sotsiaalset liikumist. Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed põhjendused, mis viisid usuvahetuseni (statistilist analüüsi kasutas). Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, pühendus rahvusliku liikumise tegevusele ja probleemidele, rakendas oma üliõpilasi neile vastavaid uurimisteemasid andes. Tema teine oluline monograafia Eesti Aleksandrikooli liikumisest 1939. Pluss hulk lühemaid artikleid Balti rüütelkonna vastuliikumisest rahvuslikule liikumisele. 1930. aastate II poolel huvitus Jakob Hurdast ja Robert Jakobsonist. Pluss juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo osakonda, mis kogus ajaloolist traditsiooni, rahvamälestusi. Tema poolt väljatöötatud küsitluskava. Pidas oluliseks lokaalajaloo uurimist kuni küla tasandini. Kodulugu.
koostatav uurimistöö. Lisaks sätestab põhikooli riiklik õppekava näiteks sotsiaalainete valdkonnapädevuste loetelus (lisa 5), et ,,põhikooli lõpetaja tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab mõnda neist oma õppetöös". Uuriva õppimise ning õpetamise eelduseks on teadmised uurimistöö olemusest, reeglitest ja tööriistadest. Uurimistöö olemust ja reegleid peavad tundma õppima õpetajad ning õpilased nii põhikoolis kui ka gümnaasiumi. Õpetaja tööd tõhustab see, kui uurimisteemasid valitakse ainekava raames ja uurimistöö ei ole mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Samuti toetab õpetajat vajalike metoodiliste soovituste valdkonnaraamatute artiklite olemasolu. Kuna uurimistöö on oma olemuselt sarnane nii põhikoolis kui gümnaasiumis ja kuna põhikooli erinevate valdkonnaraamatute artiklites on üldpõhimõtteid juba kajastatud, siis saab soovitada nende artiklitega tutvumist ka gümnaasiumi õpetajatele
sugulasi 3. Matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse ainult ema poolseid sugulasi. Avunkulaat ema venna (st onu) tähtsus lapse kasvamisel. Kultuuride sagedus ideaalse suguluse tüübi järgi (andmebaas World Ethnographic Atlas): Bilateraalne 38% Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioon on sotsioloogia jaoks üks klassikalisemaid uurimisteemasid. Teoloogia arutleb religiooni üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem
kompimine; kirjalikult on neid sensoorseid aistinguid raskem edasi anda. Kui näeme mingit pilti lauast, kujutame juba ette, mis materjaliga võib tegu olla või, kuidas toit võib maitsta. Sensoorseid kogemusi saab vaadelda lähemalt. Abstraktsete mõtetega toimib kõige paremini kirjalik antropoloogia, meelte puhul visuaalne, mis võimaldab inimestel põhimõtteliselt ise osaleda. 2 Visuaalne antropoloogia annab uusi uurimisteemasid ja uusi meetodeid. Ühelt poolt aitab teatud uurimisvaldkonda värske pilguga vaadata, uusi meetmeid kasutada, teisalt võimaldab hakata tegelema uute aladega. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis. antropoloogia, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), toimuvad konverentsid, huvi maailmas selle vastu kasvab. Mõnel pool saab isegi doktoritööd kaitsta vis.antropoloogias.
- metsakasvatus; - kiirekasvuliste puuliikide kasvatamine põllumaadel; - metsade mitmekülgne kasutamine; - ulukite bioloogia ja jahindus; - metsageneetika; - metsatehnoloogia (raied, metsatööd, puidu transportimine jms) ; - puidu kasutamine bioenergeetikas; - puiduteadus; - metsade modelleerimine ja biomeetria; - metsandusökonoomika; - metsapoliitika; Eesti metsateaduse üks huvitavamaid ja ainulaadsemaid uurimisteemasid on endiste põlevkivikarjääride rekultiveerimine. Teaduslik uurimistöö ja soovituste väljatöötamine algas 1960. aastal. Sellest saadik on ammendatud karjääridesse rajatud rohkem kui kümme tuhat hektarit metsakultuure. Uuritud on nii kodumaiste kui introdutseeritud puuliikide sobivust. Lisaks harilikule männile (Pinus sylvestris L.) on neis väga erilistes mullastikutingimustes head kasvu näidanud arukask (Betula pendula Roth.) ja sanglepp (Alnus glutinosa L.)
annaabi.ee 
