ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest. Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui indiviidile. Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimust
suguluse uurimisega. Tihti kasutatakse selleks puu diagrammi (tree diagram). See näitab, kuidas näiteks Balti keeled on ajas seotud. Ajaloolisi seoseid keelte vahel leitakse nii, et võrreldakse erinevaid leksilisi ja grammatilisi nimekirju, ning kui selle tulemusel leitakse semantilisi ja fonoloogilisi sarnasusi, siis see on märgiks, et keeltel on ühine geneetiline päritolu. 1.2.1. Ruhleni klassifikatsioon (slaid) Uurimisprotsessis on kasutatud Ruhleni (1987) keelte klassifikatsiooni. Ruhlen jaotab kõik keeled 17-sse gruppi, ning tunnistab 9-t isoleeritud keelt. Ühtlasi mainib ta 38-t Pidgini ja Creole keelt, (mida siin uurimuses on käsitletud ühe grupina). 16 keelt on Ruhleni käsitluse kohaselt klassifitseerimata. 1.2.2. Geneetiline klassifikatsioon ja stratifikatsioon. Põhjus, miks keelte uurimisel kasutatakse geneetilist klassifikatsiooni on see, et see pakub
Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta. Oluline on, et uurija suudaks võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik tähendus
erinevusi joobnud ja kainete inimeste vahel. Alkoholi mõju piirab kognitiivset võimekust ja häirib kognitiivset funktsioneerimist, nii et tähelepanu on suunatud esiletungivatele vihjetele perifeersete vihjete kulul, tuues kaasa sündmuse perifeersete või kontekstuaalsete detailide häiritud meenutamise. 4 Alkoholi võimalik negatiivne mõju kuriteo pealtnägemisel on selged: Joobes tunnistajad võivad olla vähem keskendunud kuriteo detailidele ja kurjategijale, mis võivad uurimisprotsessis olla ülimalt olulised. Alkoholijoobes tunnistaja, kes on kodeerinud kurjategija kõige silmatorkavama iseärasuse või iseärasused, ei pruugi suuta kodeerida vähem esiletungivat informatsiooni ning tal võib seetõttu olla raskusi sarnase väljanägemisega isikute vahel vahet tegemisega. Sellest tulenevalt on ka isikute äratundmise protseduurid ebaefektiivsed. 5 4 N. S. Compo et al. Intoxicated Eyewitnesses: Better than Their Reputation? - Law and Human Behavior, 2011, issue 2
Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht uurimisprotsessis. Millised on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimuste erinevus selles suhtes. Teooria sidumine empiirikaga mõistete abil. Abstraktsemad mõisted tuleb empiirikaga ühendada operatsionaalsete definitsioonide kaudu. S.t. mõisted tuleb defineerida nii, et neile vastavad empiirilised nähtused oleksid vaadeldavad, kirjeldatavad ja mõõdetavad. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad
Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Walt 6p *akadeemia on väikese mõjuga. Anna suurem kaal mõjule päriselus *aita Prof organisatsioonidel tunnustada avaliku mõju *juglusta nooremaid õpetlasi osalema poliitilistel üritustel *kaasata poliitikuid ja kodanikke uurimisprotsessi *veena ülikooli admin tunnustama avaliku sektori oskusi *suurenda avaliu arutelu akadeemiku vastutuse põhjal Teooria on tähtis uurimisprotsessis. KLASSIKALINE REALISM Autorid: Thomas Hobbes- sõjaline oleks on loomulik olek; Hans Morgethau- Poliitika rahvuste vahel, keskendus võimule; E.H. Carr-20ndate kriis-rahu ei ole realistlik ebakindluse ja kaouse pärast; Thucydides-Peneloponnesose sõda, Meloslaste dialoog; Machiavelli- “turvalisem on olla kardetud kui armastatud” Võim on oluline: Potensiaalne võim-oluline; Sõjaline võim- väga oluline; Majanduse võim. Oluline on kord ja stabiilsus. Poliitika on võistlus võimu eest
juhendaja poolt määratud aegadel, pöördub ise regulaarselt juhendaja poole, et oma töö käigust aru anda ja küsimusi esitada, ning arvestab vahepealses töös juhendajalt saadud ülesandeid ja soovitusi. Selle kriteeriumi puhul kõrgete punktide saamiseks ei ole tarvis erakordseid saavutusi uurimise sisulises aspektis, vaid püüdlikkust ja suhtlemisvalmidust. 2. Iseseisvus 15 punkti Selle kriteeriumi puhul hindab juhendaja õpilase iseseisvalt tehtud töö osakaalu uurimisprotsessis. Õpilaselt oodatakse, et ta täidaks iga kord juhendajaga kokku lepitud ülesanded, leides selleks vajalikud allikad ja materjalid ning käsitledes neid asjakohaselt. Eriti kõrgeid punkte võib panna õpilasele, kes on pärast ühe ülesande täitmist võimeline tööd iseseisvalt ja arukalt jätkama ka otsekohe juhendajaga konsulteerimata, või ka nt õpilasele, kes on iseseisvalt kavandanud sobiliku teema, kellel on endal selge ja asjakohane metoodiline arusaamine oma tööst, vms. 3
* leidusid osadeks jagada ning edasi anda. Uurimismetodoloogiad peaksid kasu lõikama hetke kultuurikontekstist ja tehnoloogiatest. See aitab avardada olemasolevate meetodite valikut kasutada mitme meedia ja mitme meele meetodeid. Uurijatena peaks meid huvitama informatsiooni edasi andmine kõige täpsemal ja veenvamal moel ning me ei tohiks tingimata leppida paremuselt teise asja kirjutatud sõnadega. Me peaks laiemalt aktsepteerima visuaalset poolt uurimisprotsessis. (lk 94-97) 4.2 Andmed, tõendusmaterjal, väide: argumendi põhi Uuringuargument peab põhinema väidetel, mida toetab tõendusmaterjal. Tõendusmaterjali kogutakse ja/ või luuakse rakendades sobivaid uurimismeetodeid teatud uurimiskontekstis. Informatsioon koosneb andmetest. Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis, kui neid kasutatakse, seatakse kahtluse alla ning tõlgendatakse teatud kontekstides. Kontekst annab andmetele tähenduse
iseseisva teadusena? 1. Teoloogiline 2. Metafüüsiline 3. Tehnoloogiline 4. Positiivne * 17. Sotsioloogia loojaks peetakse 1. Herbert Spencer 2. Talcot Parsons 3. August Comte * 4. Ferdinand Tönnies 18. Sotsioloogia postmodernses arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu 1. objekti ja subjekti eristamisele uurimisprotsessis 2. uurimismeetoditele ning nende mõjule uurimistööle 3. subjektile, kes on uurimise oluline osa * 19. Sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus tähendab seda, et 1. Isiklik ja ühiskondlik kogemus ei ole olemuselt erinevad 2. Isikliku ja ühiskondliku kogemuse eristamine on ebavajalik 3. Isikliku ja ühiskondliku kogemuse eristamine on ekslik 4. Isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad *
- Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad) - Teooria viimistelmine - Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus - Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond
a kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik nende isikliku olukorra tõttu; Sellest võib järeldada, et vvjuhtumist teatamine sõltub mitmest tegurist: teadlikkusest nendest teenustest b kui pädev organ leiab, et nende viibimine on vajalik koostöö eesmärgil pädevate organitega (see võib sõltuda naise elukohast riigis ja teenuste kättesaadavusest piirkonnas), nende organisats uurimisprotsessis või kriminaalmenetluses. ressurssidest (see mõjutab suutlikkust osutada teenust) ja naiste esmavajadustest (need võivad olla seotud 4 Konventsiooniosalised rakendavad seadusandlikke ja muid meetmeid tagamaks, et sundabielu ohvrid, eelkõige tervishoiuga). kes on toodud teise riiki abiellumise eesmärgil ning kes on selle tagajärjel kaotanud elamisõigusliku 2
3. Uurimistöö hindamine Hindamise kriteeriumid 1. Põhiidee ja sisu vastavus, põhjalikkus: kas uuritud on sissejuhatuses püstitatud põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjali on piisavalt jms. 2. Ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline jne. 3. Keele korrektsus ja stiili sobivus. 4. Vormistamise korrektsus, sh viitamine. 5. Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis. 6. Töö kaitsmine. Soovituslik kirjandus Kasik, R. Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2005. Hage, M. Näpunäiteid algajale uurijale. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 1, 1997. Arhiivikool, rahvusarhiivi õppekeskkond http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=91 LISA 2
Õiguskaitseorganite ja kohtute töös tekivad järjest uued küsimused, mille lahendamine nõuab süvendatud teoreetilist põhjendust, soovituste väljatöötamist kuritegude uurimises eriteadmiste tulemuslikumaks kasutamiseks, uurimisele vajalike faktiliste andmete esitamiseks. Kuritegude madalat avastamist põhjustab mitte ainult kurjategijate teatud meisterlikkus ja nende aktiivne vastasseis uurimisele, kuid paljus ka väheefektiivne kaasaegse teaduse ja tehnika saavutuste kasutamine uurimisprotsessis. Kuritegude edukaks avastamiseks, kiireks ja täielikuks uurimiseks on vaja uusi avastamise, uurimise ja ennetamise meetodeid. Ühe sellise meetodina on eriteadmiste kasutamine seose «kurjategija-ohver» kindlakstegemisel. Selle probleemi lahendamisel omandab erilist tähtsust viktimoloogia, mis uurib kannatanut, tema isiksuse eripära ja käitumist enne kuritegu, selle toimepanemise ajal ja pärast, tema seoseid ja suhteid kurjategijaga.
annaabi.ee 
