· Hunnide kõrgaeg oli aastail 435453 · 15. juunil 451. a. sai hiigelsuur hunnide vägi lüüa Katalaunia lahingus · 453. a. saabus hunnide vägevusele ootamatu ja kiire lõpp · Hunnide pealinna pole avastatud · Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr.
Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX-XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. Nimetust Venemaa () hakati ajalooallikates Vene riigi kohta kasutama XV-XVI sajandi vahetusel. Tsaar Ivan IV Julm on nimetanud oma riiki Venemaa tsaaririigiks ( ), XVII sajandil on kasutatud nimetust Venemaa suurriik ( ). XVI-XVII sajandil laiendas Venemaa oma piire ja Volga-äärsetest aladest, Uuralitest ning Lääne-Siberist said samuti Venemaa alad. XVII sajandi alguses lõi Venemaa tagasi Poola-Rootsi interventsiooni. Pärast võõrriikide vallutajate Moskvast väljakihutamist sai 1613. aastal Venemaa tsaariks Mihhail Romanov - tuntud dünastia esimene esindaja. Romanovite dünastia püsis võimul 1917. aastani. XVII sajandi lõpus astus Venemaa troonile Peeter I, kelle reformid (XVII sajandi lõpp - XVIII sajandi esimene veerand) mõjutasid oluliselt Venemaa arengut. 1721. aastal
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula.
Veekonna talveuni kestab keskmiselt 100 päeva ja on pikem kui pruunidel konnadel, aga lühem kui järvekonnal. Veekonn on küll soodsas seisundis, aga Eestis looduskaitse all (5). Venemaal elavad veel lisaks eespool jutuks olnud konnadele siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani) ja väle konn (Rana dalmatina). Nende liikide bioloogiat on vähe uuritud. Siberikonn elab samuti nagu rabakonn steppides ja poolkõrbetes, Uuralitest ida pool metsa- ja metsastepi vööndis. Kahjulikud putukad moodustavad tema toidust 50-70% (8). Väikeaasia konn on levinud mägimetsades ja metsastepis, kohatakse ka aedades. 3500-4000m kõrgusel kohtab teda harva. Bordzomi- Bakuriani piirkonnas on ta kõige arvukam 1500-1700m kõrgusel. Aserbaidzaanis hoidub tavaliselt 700-1200m kõrgusele (8). Kaukaasia konn on levinud Lõuna-Dagestanist läbi Taga-Kaukaasia isaosa kuni Armeenia mägismaani. Mägedes esineb ta kuni 3210m kõrgusel
ülemere asulates. Eesti vanemal pronksiajal ajavahemikus 18001000 eKr hakati Eesti alal kasutama pronksist (vase ja tina sulamist) valmistatud esemeid. Esialgu olid metallesemed üksnes luksusesemed siit on leitud vaid 19 tolleaegset pronkseset, mille hulgas on kirveid, sirp ja odaots. Oletatavasti on vanim Eestist leitud pronksese Eesti läänesaarestikus, Muhu saarel välja tulnud odaots, mis on pärit Lõuna-Uuralitest. Kuna pronks oli haruldane importkaup, jätkus ka kivikirveste valmistamine ja kasutamine. Nn. hilised kivikirved ongi arvukaimaks jäänuseks Eesti vanemast pronksiajast, lisaks neile teatakse vaid üksikuid selle ajastu asulakohti. Mida tollal surnutega tehti, pole kalmete puudumise tõttu teada. Majandus rajanes ringleval alepõllundusel, küttimisel ja kalastusel. Nooremal pronksiajal (1000 500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli
Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Triiase jooksul ning omasid tähtsat ökoloogilist rolli, jäid nad siiski vaevalt ellu Juura ajastuks. Sellegi poolest jätsid nad
Ravib lõua-, kaela- ja kuklapiirkonda ning närvivalu, tugevdab südant. Akvamariini kasutati kroonijuveelides ning sobivalt lihvituna monstrantsides. Ta hoiab tagasi hasartseid mängureid, kaitseb neid kaotuse eest, jahutab kirgi, rahustab närve. Aleksandriit Aleksandriit on päevavalguses hallikas, sinakas või rohekas, muutub tule valgel lillakaks või kirsipunaseks. Seda kivi tunti juba Vanas Kreekas ja Indias, kuid oma nime on ta saanud alles 1830. a, mil leiti ta Uuralitest Aleksander II sünnipäeval ja kivi rohelise ning punase värvi järgi (mis on Venemaa värvid) pandigi kivile tsaari nimi. Kaitseb kandjat negatiivse energia ja mikrolainete eest. Tugevdab aurat ja aitab vältida energia äravoolu. Ta on nagu maagiline baromeeter, osutades seisundile, milleni lähitulevikus jõutakse. Aleksandriit reguleerivat vereloomet ja tugevdab veresooni. Ametüst Ametüst kujutab endast kvartskristalli, mis on oma värvi - purpursest kuni helelillani - saanud
1992. aastal tõi aga Venemaa esimene president Boriss Jeltsin oma ukaasiga kahepealise kotka vapile tagasi,mis kinnitati ametlikult 2000. aasta detsembris. Loodus ja asustus Venemaa pindala on 17 075 400 ruutkilomeetrit, riigi ulatus põhjast lõunasse on rohkem kui 4000 ja läänest itta peaaegu 10 000 kilomeetrit. Riigis elab 2007. aasta andmetel 143 406 000 inimest. Venemaale kuulub suur hulk saari. Geograafiliselt võib riigi territooriumi jaotada kolmeks suureks regiooniks. Need on Uuralitest lääne poole jääv Venemaa Euroopa-osa, Uuralitest peaaegu Vaikse ookeani rannikuni ulatuv Siber ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Riigi Euroopa-osa kujutab endast peaaegu tervenisti lauskmaad. See tohutu ala piirneb mäestikega; lõunapiiril on end Musta ja Kaspia mere vahele sirutanud Kaukasuse mäed. Seal asub ka Venemaa Euroopa-osa ja kogu Euroopa kõrgeim tipp Elbruse vulkaan (5642 m). Euroopa ja Aasia looduslikuks piiriks on Uuralid. Neist ida poole jääb Lääne-Siberi lauskmaa.
Põhja meretee kasutuselevõtt. 1584.a see rajati. 1550ndatel inglaste meresõit Valgele merele. Need kaubad mida inglased Angelski kaudu hakkasid Vm-le viima, mida polnud võimalik Läänemere kaudu viia. Uue kaubandusüsteemi teke. Palju tugipunkte/linnu tekkis. Tekkis kujutluspilt Vene karust. Novgorodi vappiloom ka karu - - omakorda Karjalalt (ei tea kas tõsi). Siberi vallutamise algus. seal oli Siberi khaaniriik. Piiriküsimused rahutud. 16.saj juhtkhaan Kücem. Uuralitest ida pool asus. Seal kohalikud kaupmehed Stroganovid. Kastelli kujundatud nende palee. Permimaa kaupmehed ja ettevõtjad, kellel Siberi khaaniriigiga konfliktid. Kutsusid appi endale kasakad (jõugud 16.saj, ,,metsik maa"). Vm lõppes mõnisada km Moskvast lõuna pool. Vahel oli stepp, puudus püsiv asustus (erinevad rändrahvad või sõjaväed käisid läbi). Metsikule alale kogunes mitmesugune lahtine rahvas, kes organiseerus ja kaitsesid end, harisid ka põldu ja karjatasid
järel piirkondlikke valitsusasutusi, kujundati 19 kohalikku AV-d. Omskis, Siberis, tekkis nn Siberi AV, mis järk-järgult allutas endale teised kohalikud valitsused. Teine Volga-äärses Samaras, Komutši (Asutava Kogu Liikmete Komiteed) valitsus. Koosnes vaid vasakpoolsetest, juhtkohal esseerid, juhiks sai Viktor Tšernov. Komutši valitsus formeeris oma relvajõud, Komutši rahvaarmee, võitles ka punaste lippude all, aga enamlaste vastu. 1918 kujunes Uuralitest Kaug-Ida piirkonnani valgete keskus. Välisriikide väidetav sekkumine- NL ajal oli Vene kodusõja ametlikuks nimetuseks „Kodusõda ja välisriikide interventsioon“. Palju räägiti 14 Antandi riigi kombineeritud sõjakäikudest jne. Interventsiooni mõiste on käibel ka tänastestki ajalooõpikutes meil ja Lääne-Euroopas. Kõige lahjemas ja lihtsustatumas mõttes sekkumine teise riigi siseasjadesse- oli sellega tegemist küll. Kui
Euroopa osa hõlmab Venemaast 25%, kuid seal elab 78% rahvastikust. 73% rahvastikust elab linnades. Miljonilinnu on 12. Usutunnistuselt on palju vene õigeuskikke ning samuti on levinud ka islam. Venemaa on pindala poolest maailma suurim riik (maismaast 12,6% (ilma Antarktikata)). ¾ moodustavad tasandikud: Euroopa osast enamuse moodustab Ida-Euroopa Lauskmaa. Suur-Kaukasuse asub Venemaa kõrgeim tipp Elbrus (5642 m). Uurali mäestikku peetakse Euroopa ja Aasia piiriks. Uuralitest idas on soine Lääne-Siberi lauskmaa ja sellest edasi on kiltmaad, mäestikud ja mägismaad. Kamtsatka poolsaare pinnavormid on vulkaanilised, need jätkuvad Kuriili mäeahelikuna. Põhiosa Venemaast paikneb parasvöötmes, põhjaosa on arktilises- ja lähisarktilises- ning Musta mere rannik lähistroopilises vöötmes. Igilume ja jää all on üle 56 000 km2. Euroopa osa põhjaalade kliimat pehmendab soe Põhja- Atlandi hoovus. Talviste antitsüklonite ajal on Ida-Euroopa lauskmaal temp
vastavad reisil läbitavate riikide nõuetele. 176. Maailma liigitus tsoonideks vastavalt IATAle Area 1 e TC1: Põhja ja LõunaAmeerika ning nende juurde kuuluvad saared, Kesk Ameerika, Kariibi mere saared, Gröönimaa, Bermuda, Hawaii saared Area 2 e TC2: Euroopa ja selle juurde kuuluvad saared, Island, Assoorid, Aafrika koos saartega Uuralitest lääne pool asuv Venemaa osa, Uuralitest lääne pool asuv Aasia osa, kaasa arvatud Iraan Area 3 e TC3: Kogu ülejäänud Aasia koos saartega, Uuralitest Ida pool asuv Venemaa osa, India ookeani saared, Austraalia ja Uus Meremaa, Vaikse ookeani saared, v.a. need, mis kuuluvad TC1 piirkonda 177. Reisiettevõtete liigitus Reisibürood Reisikorraldajad 178. Reisiettevõtted Eestis Reisikorraldajad nt. Novatours, Tez Tour, Tiit reisid, Germalo, GOAdventure, Aurinko jne. 143 Reisibürood nt
u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid karjakasvatuse ja algelise maaharimisega kahe kultuuri soomeugri ja balti vaheliseks piiriks muutus Daugava jõgi 1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal,
Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba,
Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Moodustab nn. tumetaiga koos Picea abies, P. obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi
annaabi.ee 
