Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal Ehitatud sadama kaitseks. Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980
Rangevormilised pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed. Citta Nuova- Uue Linna Projekt. Lennujaam ja raudtee vaksal tõstukite ja funikulööridega üle kolmetasandilise tänava. Ühe ehitise visand VENEMAA · leidsid kõige rohkem mõttekaaslasi · L. Popova ,,Varahommik" · Kubofuturism - radikaalne kunstiinimeste rühmitus Moskvas o Vastanduti Peterburi vanamoelisusele ja püüti ühendada vene algelisema kultuuri jooni uuenduslikuma Lääne kunstiga I ms- osa futuriste eemaldus, kuid enamus imetles sõjatehnika ja sõjapidamise jõulisust. Sageli läksid kaasa äärmuslike liikumistega- fasismi ja bolsevikega.
Futurism Venemaal Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga ka kõige rohkem ühist. Hiiglasliku, kuid mahajäänud maa haritlaste hulgas levis uudsusejanu. Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele Euroopa-pärasusele" ja püüti ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis enam-vähem ühekorraga Moskvasse jõudsid ning seal k u b o f u t u r i s m i k s segunesid. I maailmasõda lõhkus futuristide liikumise. Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati, teised aga sattusid uutmoodi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse. Paljud liitusid äärmuslike liikumistega, F. T. Marinetti ja mitmed teised itaallased näiteks
mitut järgnevat asendit 2) teine toutub rohkem kubismile. Skulptuuris Boccioni; arhitektuuris Sant'Elia (lennujaam ja raudteevaksal). Teine futurismi levikoht peale Itaalia oli Venemaa (ühiskonnal ja vaimuelul oli kõige rohkem ühist). Radikaalne kirjanike, kunstnike ja teatriinimeste rühmitus kujunes Moskvas. Siin vastanduti Peterburi ,,mõõdukale ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning püüti ühendada Vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Sellele seltskonnale meeldisid kubismi ja futurismi ideed, mis jõudsid enam-vähem üheaegselt Moskvasse ning segunesid seal kubofuturismiks. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjutasid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Abstraktsionismi teke ja levik: alates postimpressionismist oli looduse otsene kujutamine tahaplaanile jäänud
hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb sellest ühe kõige uuenduslikuma ja edukama hariduse institutsiooni. Maja, Ülesanded ja Labor Maja Helen Parkhausti uskus, et ülioluline on lapse kuulumine mõnda väiksemasse gruppi koolis, kus iga laps õpiks õpetaja valvsa ja hooliva silma all, kuna see arendab lapse oskust saada hakkama ja sulanduda gruppi. See väike rühm oli nii tähtis, et Parkhaust ei nimetanud seda mitte klassiks, vaid Majaks. Maja on kodubaas koolis iga Daltoni õpilase jaoks, Maja nõunik on lapsevanemate kontaktiks koolis
,,Kalevipojast'' leitud teemad. K.Raud viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat. Ants Laikmaa reisi palju ja võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses loodud teostest on tajutav impressionismi heldus ja maalilisus. Varsti lisandusid some rahvusromantsimi ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Laikmaa parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud eesti haritlaste pastellitehnikas portreed ja maastikud. Oluliselt uuenduslikuma kunsti tõid Eestisse kirjandusliku rühmituse ,,Noor Eesti'' ideede või tegevusega seotud kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triikja Jaan Koort. Nad alustasid oma õpinguid Peterburis, kuid 1905.a. revolutsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi, kuhu 1907a.akogunes veel teisigi eesti kunstnike. Kõige radikaalsemad uuendused(sel ajal kubism) eestlasi palju ei huvitanud, kuid postimpressionismi(eriti puäntillismi) ja mõõduka foismi mõju on nende edasises loomingus tajutav. K
seisuslikult saadud eriõiguste kaotus ja Siberisse sundasumisele saatmine või vahialuse parandusasutusse saatmine NS artikli 31*46 teise astme alusel. Tegemist oli raske ja pika karistusega, millel oli hirmutamise eesmärk. UNS-s ei kasutatud karistust esijoones enam hirmutuse abinõuna, vaid esmalt kaitseabinõuna (Sicherungsmittel), parandusabinõuna ja lõpuks alles hirmutusabinõuna.*47 Karistuse eesmärkide erinevus näitab, et UNS puhul oli tegemist kui mitte parema, siis vähemalt uuenduslikuma seadustikuga. 8. oktoobri 1907. a lahendis*48 oli tegemist kahe süüdistatavaga, kellest üks oli NS artikli 139 lõike 2*49 kohaselt alaealine. Vargus pandi toime luterlikust Kaarli kirikust, kust varastati mõned pudelid veini ja mittepühitsetud hõbelusikas. Lisaks vargusele olid süüdistatavad lõhkunud kirikuristi ja rebinud katki kirikuraamatud. Tallinna Ringkonnakohus oli varguse kvalifitseerinud NS artikli 225 lõike 1 järgi, mis nägi
1904.a. alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima. Omaette näituseni, esimese eesti kunsti ülevaatenäituseni, jõuti Tartus 1906.aastal. Kunst 1905 1919 Murranguaastad 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. Areng oli tõepoolest kiire, sest veel 1885 oli ajaleht "Eesti Postimees" pidanud vajalikuks oma juhtkirjas seletada sõnade "kunst" ja "kunstnik" tähendust ning isegi esimesel eesti kunstinäitusel 1906.a. olevat mõned seni ainult põllumajandusnäituste kogemusega vaatajad kohmetult küsinud: "Aga kus siin siis loomad on?" 19.saj. lõpuaastatel olid juba kümned noored eestlased huvitunud kunstiõppimisest, kuid kodumaal oli selleks vähe võimalusi
Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19. saj lõpul õppisid kümned noored eestlased Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi juures tagasihoidliku düsseldorfiliku realisti Rudolf Julius von zur Mühleni juures joonistamist. Neil kursustel said algõpetust Konrad Mägi (1878-1925), Aleksander Tassa (1882-1955) ja Jaan Koort (1883-1935). Edasi õppisid nii nemad kui paljud teised eestlased Peterburi keskastme kunstikoolis. 1904. aastal kasvas Tartu kooliõpilaste ringist välja poolsalajane "Noor-Eesti" kirjastus.
Kuulsad on A. Sant´Elia nägemused tulevikulinnadest, kus pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, vaid tehiskeskkond: rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed. Sant´Elia ,,Ühe ehitise visand", ,,Uue Linna projekt", ,,Lennujaam ja raudteevaksal". Kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Moskvas kujunes radikaalne haritlaste rühmitus, püüdes ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Kubismi ja futurismi ideed jõudsid Moskvasse ühekorraga ja segunesid seal kubofuturismiks. L. Popova ,,Varahommik". Dada- ja metafüüsiline kunst Merafüüsilist kunsti võiks rohkem seostada sümbolismiga, kuid dada-ja metafüüsilises kunstis on sümbolismiprobleemid lahendatud suurlinna taustal. Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti, et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu. Kujutati ruumi ja ajaga
hakati iseennast kiitma ja teisi mustama ning halvustama". Üldine õhkkond (salakaebused jms) vaid soodustas ebatervet suhtumist. "Soov igal tingimusel ellu jääda sundis ajalehetoimetajaid tegutsema vahendeid valimata." Kuulutustepinna tasuvam müümine ei tulnud sel ajal kellelegi tõsiselt kaalumisele. Jakob Kõrv tõi nt ajalehe jutunurka piisavalt hirmu- ja seikluslugusid, mis tõstis tema lehe tiraazhi märgatavalt (isegi üle 10 000). Uuenduslikuma ja maj mõttes otstarbekama lahenduse pakkus välja Ado Grenzstein, kes pakkus kulude kokkuhoiuks ajakirjanduse ühenduse võimalust (vt EKLA f 38, Grenzstein XIII lk 305), mis aga teiste toimetajate poolt kõrvale lükati. Ajakirjandus ei olnud JT-le eesmärk omaette, vaid vahend, mille abil rahva iseteadvust tõsta. Jaan Tõnisson pidas oluliseks avalikkuse suunamist ja juhtimist läbi ajalehe: "...ajakirjandus on üks kõige suurematest võimudest ilmas./---/ Just siin
annaabi.ee 
