Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset · Lähendati talupoegi kirikuga (Vöörmünder-auväärne isik talupoegade hulgast valitud, kes tegeles kiriku majandusasjadega). · Korraldati nõiaprotsesse Talurahvaharidus: Kõik oli hästi, kuna usuvooluks oli saanud luretlus. See mõjutas positiivelt hariduse arengut ning Piibli lugemist. Kuid probleemiks olid: *koolide vähesus *koolides puudusid õpetajad, köstreid oli liiga vähe ja neil puudus korralik haridus *puudus kirjandus, mille lugemist õppida
Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja.
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu).
hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad. Liivimaal juhtis kirikuelu nagu Rootsi ajalgi kindralsuperintendent, Eestimaal aga üks maanõunikest Pietism levis Baltikumi Saksamaalt. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus, nad taotlesid elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. 1720-30ndatel sai pietism juhtivaks usuvooluks siinse pastorkonna seas, oma toimekusega olid pietistid abiks sõjast üle saamisel. Tänu pietistidele sai luteri usk rahvale lähedasemaks, kuna usudogmade pähetuupimise asemel neid seletati. Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks.
Saksamaalt pärit haritlased said tööd Baltikumis pastoritena, juristidena, arstidena, koduõpetajatena jne.. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: · kogudused õpetajateta · Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine · kirikuhooned hävinud või rüüstatud · kiriku mõju tunduvalt kahanenud Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris · usuvagadust · alandlikkust ja kõlblust · sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 18. saj
7. teema: Haridus- ja kultuuriolud 18.-19. Saj KULTUURI ARENG Säilis kultuuriorientatsioon Euroopasse, eriti Saksamaale. Kirik Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: Kogudused õpetajateta TÜ tegevus katkenud (seega ka hariduse andmine) Kirikuhooned hävinud, rüüstatud Kiriku mõju kahanenud Kiriku elu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. Vennastekoguduse liikumine 1720.a sai valitsevaks usuvooluks pietism (Saksamaalt). Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine ehk hernuutlus. Talupojad olid rahul hernuutlusega, sest see propageeris: Usuvagadust Alandlikkust ja kõlblust Võrdsust ja vendlust 1743 liikumine keelati, sest nad muutusid iseteadlikuks ja ei arvanud enam, et preestrid olulised oleksid. (19. Saj oli liikumise uus tõusulaine) Ratsionalism 18. Saj teasel poolel asendus pietism ratsionalismiga, mis oli juba otseselt seotud valgustusideede levikuga
Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen" võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha arvas, et tema õpetus on õige nagu kõik teised ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulama igasugust õpetust. Lahknemine kaheks suureks usuvooluks toimus 3. saj eKr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) on lähedane Buddha algupärasele õpetusele. Pühakirjaks on paalikeelne kaanon Tipitaka. Hinajaana järgi vabanevad sansaarast vaid 8-osalise tee jälgijad ehk mungad ja nunnad. Kirgastunut, kes seisab nirvaana lävel, nimetatakse arhatiks. Kultuses on tähtsal kohal mediteerimine, Buddha säilmete kummardamine ja riitused. Pooldajate ideaaliks on ajalooline Buddha
Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil Kiriku olukord pärast Põhjasõda 1.Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: a) kogudused õpetajateta b) Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine c) kirikuhooned hävinud ja rüüstatud d) kiriku mõju tunduvalt kahanenud e) kirikuelu juhtisid aablikud, kes surusid oma tahet kirikule peale Vennastekoguduste liikumine 1. 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. 2. Sellest kasvas välja vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus 3. Hernhuutlus leidis talurahva poolt kiire heakskiidu, sest propageeris: a) usuvagadust b) alandlikkust ja kõlblust c) sotsiaalset võrdsust ja vendlust 4. See oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks 5. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid 6. 19.sajandi algul oli liikumise uus tõusulaine. Ratsionalism 1. 18
-19. sajandil 1) Kiriku olukord pärast Põhjasõda Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus. Viimane leidis talurahva poolt kiiret heakskiitu, sest propageeris: 1. usuvagadust 2. alandlikkust ja kõlblust 3. sotsiaalset võrdsust ja vendlust Viimane oli väga tähtis talurahva eneseteadvuse tõstmiseks. 1743 liikumine keelati, kuid kogudused säilisid. 19. saj. algul oli liikumise uus tõusulaine. 3) Ratsionalism 18. saj
Koraani ja seaduste kõrval juhinduvad Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 4 moslemid ka sunna`st (ar k sissetalatud rada), kuhu on kirja pandud koraani mitte kirja pandud prohvet Muhamedi ütlused, mis selgitavad ja täpsustavad koraani usukuulutust. Moslemeid, kes järgivad ja juhinduvad sunnast, nimetatakse sunniitideks. Väiksemaks islami usuvooluks on šiidid (ar k šiat Ali – Ali pooldajad), kes pooldavad Muhamedi onupoega ja väimeest Ali (valitses 656 – 661) ning tema järeltulijaid, oodates Ali järglase naasmist viimsel kohtupäeval. 1.3. Kalifaat ja araablaste vallutused: Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses
patukustutuskirjade müük. Inimesed lunastasid veel tegemata olevaid pattusid, seega see kaotas igasuguse mõtte. Martin Luther oli rangelt selle vastu ja tema usk kogus väga palju poolehoidjaid. Kui neid üritati peatada, avaldasid nad protesti sellest ka nende nimetus protestandid. Pika võitluse tagajärjel saavutasid nad oma eesmärgi ja 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk kinnitati kui teise riigireligioonina. Veel üheks usuvooluks kujunes kalvinism nimelt selle õpetuse järgi oli Jumal juba ette ära otsutanud, kes saab õndsaks ja kes mitte. Oli ka võimalik, et andis väljavalitud inimestele sellest märku. Näiteks oli selliseks märgiks inimese edukus. Ka see usk pani inimesi teistmoodi mõtlema ja levis väljapoole emamaad Sveitsi kogudes poolehoidjaid. Sellisele usupuhastusele e reformatsioonile astus vastu katoliku kirik vastureformatsiooniga, mis
olid metsa kasvanud, toitu nappis, riided olid kehvad. Mõisate põllud hariti üles talupoegade tööjõu ja töövahenditega. Mõisnikul oli õigus otsustada talupoja elu ja surma üle. Maa kasutamiseks maksis -9- talupoeg koormisi. Teokoormise suurus oli seadustega määramata, talupoeg koos tema vallasvaraga kuulus mõisnikule. 7. Vennastekoguduse liikumine. 1720 a. oli valitsevaks usuvooluks Baltimaade kirikus pietism. Pietistid rõhutasid usulisele ,,ärkamisele", peeti moraliseerivaid jutlusi ebausu ja kombelanguse vastu, otsides neist kõigi hädade põhjust. 8. 1739 a. tõlkimise viis lõpuni Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle 9. Pärisorjus kaotati Eestis majandusliku olukorra halvenemise tõttu. Eesti talurahvas kuulutati küll vabaks aga nad kaotasid ühtlasi ka kõik õiguse maale. Selleks, et nad samal maal elada saaksid, pidid
Rootsi võimud suhtusid rangelt eitavalt, Rootsis oli pietism keelatud. Keskvõimu vahetudes kadus Balti provintsides pietismi keelu nõue. Vene keskvõim ja Balti rüütelkonnad ei olnud selle vastu. Põhjasõja järel tulid Baltimaadesse pietistidest pastorid, konsistooriumide toel hakati mõjutama mõisnikkonda, et pandaks ametisse pietistlike pastoreid. Balti provintsides oli tegemist Halle pietismiga (Halle ülikool). Pietism muutus Eesti alal valitsevaks usuvooluks. Laiemalt tähendas see seda, et oli suur vahe ortodoksest luterlasest ja pietistist pastori vahel. Pietist oli kohusetundlik ning võttis koguduse teenimist väga tähtsalt. Kohusetunne tähendas, et toimus suur tegutsemine kõikides kirikuelu valdkondades. Kirikuhoonete taastamine, koolide taastamine, eestikeelse kirikukirjanduse väljaandmine. Vennastekoguduste liikumine Hernhuutlus (Herrnhut’i kohanime järgi)
annaabi.ee 
