kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. (3) Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km2. Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur- Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3) Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km
1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj. Tõi olemasolevatele pahedele juurde kaks uut: tubakasuitsetamise ja viinajoomise. Kõikjal kerkis kõrtse. Karl XI valitsusaeg *Karl XI reformid 1680. a. Surus kuningas läbi otsuse reduktsiooni läbiviimiseks kogu riigis
hinduistid. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduismi tuttavaks teinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju erinevaid suundi. Hinduismil puudub ühtne organisatsioon, vaid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hindu leiab oma jumala umbes 3 miljoni jumala ja jumalanna seast. Pole dogmasid ega usutunnistusi. Õpetusel elust, surmast ja lunastusest (vabanemisest) on siiski palju kokkulangemisi. Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis. Hindu mõiste "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset
USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km
Siin võib olla koor ja kogudus, mehed ja naised või on kirikulised muul viisil jagatud kaheks. Uus lauluraamat, laul number 45, jaotab laulu nii, et osad on jagatud õpetaja, koori ja koguduse vahel. «Eesti Maa Rahva Koddo- ja Kirriko- Ramat» ei jaga «Te Deumi» laulus number 156 salmideks ega määra, kes millise osa laulab, vaid tekst jookseb järjest. Martin Luther kiitis «Te Deumi», pidades seda oma sisu poolest sama väärtuslikuks kui Apostliku ja Athanasiuse usutunnistusi. Ta tõlkis selle laulu saksa keelde aastal 1529. (1994) jagab «Te Deumi», laulu number 191, nõnda, et saab laulda antifonaalselt kahe grupiga. Varajasem väljaanne jagab «Te Deumi» koori ja koguduse vahel osadeks. Soome Evangeelse Luterliku Kiriku «Virsikirja» laul number 320, «Te Deum», on jagatud nii, et saab antifonaalselt laulda kahe grupiga. Laulu on soome keelde tõlkinud Mikael Agricola (umbes 1510-1557) 1544. aastal ja uuendanud Jaakko Suomalaineni ehk Jacobus Finno
Enne kristliku ajastu algust tõlgiti heebrea piibel kreeka keelde ning seda tõlget tundsid ka esimesed kristlased. 2.saj lõpuks oli piibel tõlgitud süüria ja ladina keelde ning siitpeale on seda tõlgitud paljudesse keeltesse. Inglise keeles ilmus esimene täielik piibli tõlge 14. Saj. Eesti keeles 1739a. KRISTLIK USK Kiriku alguspäevadest alates on kristlased püüdnud jõuda üksmeelele usu sisus. Selleks on pandud kirja usutunnistusi, mis koondavad ristiusu keskseid õpetusi. Kristlased usuvad, et jumal on üks, kuid ilmutab end kolme isikuna. Üldiselt täh need ise, poega (Jeesus) ja püha vaimu nendest koosneb püha kolmainsus. Püha kolmainsuse kirjeldamiseks kasutas püha Patrick (5. Saj elanud kristlik pühak, kes tõi kristluse Iirimaale) ristikheinalehte. Sellel on 3 osa, kuid ikkagi on ta üks. Üks kolmes ja kolm ühes. Kõige vanem ja lihtsam usutunnistus on apostellik usutunnistus, mis pärineb 2.
Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr 400 pKr. Klassikaline hinduism Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitlus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid ajastuid, siis
tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16
Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole. Meie, allakirjutanud, pidades silmas Eesti Vabariigi Põhiseadust (§§ 12, 40 ja 41) [1] ja 1. jälgides elavat arutelu usu(ndi)õpetuse üle üldhariduskoolis, mille ainekava tööversioon [2] on ühekülgselt kristlusekeskne, sisult evangeliseeriv, teisi usutunnistusi ja uskmatust tõrjuv, püüab jätta ekslikku muljet, nagu oleks eetika religiooni ainuõigus ning religioon inimeste elu ja kultuuri vältimatu osa; 2. kuuldes XXI sajandi teadmistepõhise ja ilmaliku ühiskonnakorraldusega vastuolus olevatest plaanidest vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu; [3] [4] 3. arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; [5] [6] 4
Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei teenita), Visnu ja Siva ning jumalik loov vägi Sakti. Hinduismi ajakäsitus on tsükliline: Brahma päev tähendab maailma kestmist terveid
talupojad suhtusid esialgu ükskõikselt luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks 1525.a jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse tekstiga - esimene teadaolev eestikeelne trükis tekkis eestikeelne kooliharidus reformatsioon tõi kaasa ka halba: ordu & piiskopid ja linnad &vasallid esindasid erinevaid usutunnistusi - ei tulnud just kasuks koostööle ja üksteisemõistmisele Poolakate vastureformatsioon Liivi sõja järgne aeg: Lõuna-Eesti oli Poola võimu all Poola oli katoliiklik vastureformatsioon: jesuiitide ordu jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks
kergemaks. Hiljem tuli õpinguid endiselt jätkata saksa ja ladina keeles. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis nagu revolutsioonid ikka tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Võib öelda, et reformatsioon oli osasüüdlane Vana-Liivimaad inimpõlv hiljem tabanud hädades. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülemad ja alamad - ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid - erinevaid usutunnistusi. Üksteisemõistmisele ja koostööle see muidugi käsuks ei tulnud. Tagatipuks raputati talupojadki vaimsest loidusest üles ja pandi mõtlema probleemide üle, mis olid nõnda keerulised, et otse kutsusid kasutama lihtsaid lahendusi. Mis veel hullem, 1525. aastal võitis luterlus Preisimaal. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku üle, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas nüüd oma ainsa kindla liitlase
annaabi.ee 
