põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Samal ajal jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile. ISLAMI VIIS TUGISAMMAST Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks. Nendeks on usutunnistus, palve, zakaati andmine (toetus puudust kannatavatele), ramadaanikuul paastumine ja kord elus palverännak Mekasse neile, kes on selleks füüsiliselt ja materiaalselt võimelised. · Islami usutunnistuseks on, ,,Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah." See ütlus tähendab: ,,Ei ole teist jumalust peale Jumala (Allahi) , ja Muhammed on Jumala Sõnumitooja (Prohvet)." · Moslemid sooritavad viis palvet päevas. Iga palve sooritamine võtab aega vaid mõned minutid. Palve on islamis otsene ühendus uskliku ja Jumala vahel. Palves tunneb inimene sisemist rõõmu, rahu ja lohutust ning et Jumal on temaga rahul. Palveid sooritatakse koidikul, keskpäeval,
luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega. Nooruslikult avameelne luuletus on Ellen Niidu usutunnistuseks: õnnetunne ja elumõte on lahutamatud, nagu on lahutamatud elumõte ja inimväärne elu üleni; sellest kõigest lahutamatu on ka kodukolle. Hiljem on poetess pidanud vajalikuks täpsustamist, kui ta kirjutab: Ma arvasin nõnda, et meri on alati sinine ja et varjatud kullateri täis on viimnegi inimene . Paraku on tulnud kogeda muud:
Piiblit peavad pühaks rahvuslikuks saavutuseks ka need juudid, kes ei järgi seda usulise juhisena. Vana Testamendi raamatute kogu ehk kaanon kinnitati umbes aastal 100 pKr. Juudid jagavad Vanas Testamendis sisalduvad raamatut kolme rühma: Seadus ehk Toora, Prohvetid ja Kirjad. Toora on juutide jaoks kõige püham ja tähtsam Vana Testamendi osa. See koosneb Moosese raamatutest. Selles on ka kirjakoht, mida on nimetatud juutide usutunnistuseks: ,,Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova on ainus! Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!" Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ja 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduste täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses Jumalaga. 3
2)õpetatavate liturgia, sinna kuulub Piibli lugemine laulmine ja jutlus. 3)Usklike liturgia, mille ajal jagatakse armulauda. Ortodoksne jumalateenistus sisaldab ohtralt sümboolset tegevust, nt suitsutamist, küünalde kasutamist, kummardamist, risti suudlemist. Preestrid, kogudest liikmed teevad sageli risti märgi, puudutades kolme esimese kokkusurutud sõrmega laupa, rinda paremat ja vasakut õlga. Ristimärgi tegemist on nimetatud sõnatuks usutunnistuseks. Jumalateenistusest osavõtjad seisavad, nii rõhutatakse seda, et usklik seisab austavalt püsti või põlvitab alandlikult oma jumala ees. Püha suitsutamist kasutatakse ühenduses armulauga. Suits kujutab palvete tõusmist jumala ette ja temalt tulevaid armuande. Jumalateenistuse ajal suitsetavad koguduse liikmed ikoonide ees küünlaid, mille palved väljendavad palve tulisust ja armastust ikoonide kujutatud pühaku vastu. Jumalateenistusel loetakse retsiteerides ehk laulva häälega.
Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534)
Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand) Luterlus (1517) Kalvinism Anglikaani kirik (1534)
mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik
mugavusest ja vara omamisest, võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine ja õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen" võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha arvas, et tema õpetus on õige nagu kõik teised ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulama igasugust õpetust. Lahknemine kaheks suureks usuvooluks toimus 3. saj eKr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) on lähedane Buddha algupärasele õpetusele
jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik
majandusinimesed. Üksikisik peab end allutama ühiskonna üldisele suunale/tahtele. Kõikehõlmavat vabadust ei saa olla, sest kui me ei talu kõike lubavust teaduses nt 1+1 2 ei võrdu õun, siis ei talu seda ka ühiskonnas. Egoism asendub altruismiga (teiste huvid enda huvidest ettepoole). Altruism on suunatud inimkonna huvide teenimisele. Grand etre e suur olend e inimkond, mis tegelt jumala moodi tema jaoks. Uus religioon - pmst puhas katoliiklus, aga ilma kristluseta. Usutunnistuseks: armastus kui printsiip, kord kui alus, edu kui eesmärk. J.Bentham ja J.S. Mill Positivism Inglismaal avaldub filosoofilise suunana nagu utilitarism. Rajaja Jeremy Bentham, edasiarendaja John Stuart Mill. Utilitarism saab alguse Benthami kavast reformida vanglasüsteemi. Arusaam, et peamine inimese käitumismotiiv on nauding. Kurjategija sooritab kuriteo, sest oodata on nauding. Kui karistused oleksid sellised,
võib anda 20-aastaselt. Munkade ja nunnade ülesandeks on õppimine, õpetamine, mediteerimine, palvetamine ja kultustoimingute sooritamine, nad peavad olema vaesed, vallalised ega tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Nad võivad soovi korral ka ilmalikku ellu tagasi pöörduda. Tõotust ,,Buddha kaitse alla lähen. Dharma kaitse alla lähen. Sangha kaitse alla lähen." võib tinglikult pidada budistide usutunnistuseks. Peasuunad Buddha algset õpetust hakati tõlgendama juba Buddha eluajal. Buddha ise arvas, et nagu kõik teised, nii ka tema õpetus on õige ainult kindlates tingimustes ja väitis, et 2500 aasta pärast ilmub uus Buddha Maitreya, kes hakkab kuulutama teistsugust õpetust. Algõpetuse lahknemine kaheks suureks vooluks toimus 3. saj ekr, teisi koolkondi tekkis ka edaspidi. Hinajaana (väike sõiduk) ehk theravaada (vanemate õpetus) On lähedane Buddha algupärasele õpetusele
jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult Kolmekümneaastase sõja jätkuks. Selle sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648. Kuid keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Peale 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus (kaksikmonarhia) Austria Habsburgid ja Preisimaa Kuningriik. Preisi Kuningriiki valitses 1740
8 keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast 3.3 Reformatsioon 1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas Vestfaali rahu 1648, keisiririik jagati de facto paljudeks iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus-Austria Habsburgid ja Preisimaa kuningriik. Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas Friedrich
Brandes'e (1842-1927) eraloengud 1871. aasta sügisel Kopenhaageni ülikoolis- ,,Euroopa kirjanduse peavooludest XIX sajandil" (ilmus 6 köites, 1873-90). Nendega avad Brandes oma kaasmaalaste silmad suurtele kunstilistele edusammudele maailmas viimasel sajandil ja näitas ühtlasi, kui mahajäänud oli Taani enda mugavaks tardunud notsionaal-liberalism nii kirjanduses kui ka poliitikas. Brandese ja tema ringkonna kirjanduslikuks usutunnistuseks sai naturalism- tõelikkuse kujutamine, kohustus anda edasi asju, nagu nad olid, illusioonideta ja eelarvamusteta. Ühtlasi pidi kirjandus kajastama tähtsamaid kaasaegseid vaimu- ja ühiskonnaelu probleeme, neid vaidluse alla tooma, nende õiglase lahendamise eest võitlema. Ei võinud olla midagi halvemat kui kirjandus, millel polnud sidet tegeliku eluga, mis selle küsimustele kaasa ei elanud, neile ei vastanud. Brandes ise ei omanud fabuleerivat annet, ta
5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse 10)usu aluseks piibel, mitte annetamine, ega muud sellised
1927. aasta aprillis-mais. Visiiti kajastasid kõik suuremad päevalehed. Proua Root külastas välisministeeriumi, Päevalehe toimetust ja pidas kõne Tallinna Esperantistide klubis. Nii Postimees kui Päevaleht pidasid oma artiklites vajalikuks esitada lühikokkuvõtted baha'i usu üldistest põhimõtetest. (Ibid) 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei elanud Eesti vabariigi territooriumil kodanikke, kes oma usutunnistuseks oleksid märkinud baha'i usundi. (Baha'i usk Eestis 2009) Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud "Eesti entsüklopeedia" 1-s köites leiame baha'i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav. (Ibid) Alates 20. sajandi teisest poolest on olnud eestlasi, kes väljaspool oma kodumaad elades on vastu võtnud baha'i usu: Jakob Kain Rootsis ja Salme Renate Tankaria Inglismaal (Ibid). 1968
See on seotud Banjabi elanikkonnaga. Selle traditsiooni õpetajaks on hindu Guru Nanak Dev Ji (1469- 1539). Ta hakkas levitama õpetust sellest, kuidas järgida Jumala teed. Ta oli seisusliku süsteemi vastu ja rajas õpilaste tee sikh panth'i. Sikhi traditsioonis on 10 gurut, kes kujutavad 25 omadusi. Sikhis on usk taaskehastumisse, millest on võimalik vabaneda tehes häid tegusid. Pühakirja koheldakse kui õpetlast, gurut. Sikhi usutunnistuseks on Mul mantra: - On ainult üks Jumal Tema nimi on Tõde Ta on looja Ta on hirmuta Ta on vihata Ta on teispool aega Ta on teispool sündi ja surma Ta on iseolev Teda mõistetakse guru armust Sikhi pühakirja koheldakse kui elavat õpetajat Guru Granth sahib 1601. Tal on oma tuba ja oma voodi. Selles on tekste nii hindu kui islami pühameestelt. 19.saj sai see raamat oma standardvormi
Otsustavaks aastaks sai 1989. Toimus tänu massidemonstratsioonidele ja nende tõttu enamikes riikides astusid olemasolevad valitsused tagasi. Rumeenias oli asi veidi verisem. Tulemusena tulid kõigis riikides võimule mittekommunistlikud valitsused. Kõige verisemad sündmused toimusid Jugoslaavia lagunemisel. See tõi kaasa sõja. Erinevad rahvastiku koosseisud erinevates piirkondades: 1. Sloveenia: 92% sloveenid (kõnelevad sloveeni keel; usutunnistuseks katoliiklus; kasutasid ladina tähestikku) 2. Horvaatia: 80% horvaadid, 20% serblased (kõnelesid horvaadi ja serbia keelt, väga sarnasedserbohorvaadi keel: horvaadid olid katoliiklased, tähestikuna kasut. ladina; serblased õigeusklikud ja tähesikuna kasut kirillitsa) 3. Bosnia-Hertsogoviina (35% serblased, 45% horvaate, 20% bosniakid; bosniakid olid moslemid) 4. Serbia ja Montenegro (66% serblased, 10 % albaanlased, 5% montenegrolased; albaanlased moslemid) 5
Augsburgi usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev, kus reformatsiooni pooldajad üritasid veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati riigipäevale Augsburgi usutunnistus. Luther, kes oli pandud kirikuvande alla ja oli lindprii, ei saanud osaleda ning tema asemel oli Melanchton. Keiser Karl V tõrjus kõik usupuhastusliikumise uuenduspüüded. Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks. 1531. aastal moodustasid protestantlikud saksa vürstid Schmalkaldeni liidu. Liit pidas keisriga kaks sõda ning 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu cujus regio, ejus religio kelle võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa. · Protestantlikud peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaa. Reformatsiooni levik Usupuhastus Saksamaal:
annaabi.ee 
