Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste
inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil tähtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas jäi preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Nii Kreekas kui ka Roomas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna rikkusest ja positsioonist. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Kreeka kultuuri
võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja kombetalituse kaudu 13. Kellest põlvnesid jumalad (3), kellega tuli jumalatega võidelda, et pääseda valitsema? Gaia, Uranos ja Kronos, Rhea. 14. Kes olid: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Aphrodite? Zeus-peajumal, Hera-Zeusi abikaasa, Demeter-põllujumal, Athena-tarkusejumal, Aphordite-armastusejumal, Apollo-luulejumal 15. Kuidas kujutati surmajärgset elu? Allilmas elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena 16
Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest sündisid kõik hädad. Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist. Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale. Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest.
antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu
Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust, vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem, kuna preestrid olid nende endi seast. Ei olnud mingit kõrget klassivahet ja inimesed võisid ennast nendega samastada. Usk oma jumalatesse oli tugev. Ja et näidata oma rõõmsameelsust ja austust, korraldati suuri usupidustusi. Need toovad aga välja kaks sarnasust esimene oleks, et olid sellised suured pidustused ja teine, et nende ajal toodi välja templist jumala kuju, mida muidu nägid ainult preestrid. Kreekale sarnaselt toimiti Egiptuses. Ka seal võisid tavaliselt ainult preestrid seda kuju näha, aga pidustuste ajal toodi jumala skulptuur rahva ette ja preestrid kandsid seda ronkkäigu ajal. See oli hea viis rahvast jumalaga
Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna Hades- allmaailma valitseja Hermes- jumalate käskjalg
b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema arvates pidi leidma kuldse kesktee valitsemisvormide vahel, sest äärmused tekitavad tüli. Ta pidas ideaalseks Soloni-aegset Ateenat, kus aristokraatide õigusi oli kärbitud, kuid demokraatia polnud veel täielikult välja kujunenud. 4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast. Tänapäeval on sellel vaid meelelahutuslik eesmärk. Vana kreekas korraldati peajumal Zeusi auks olümpiamänge. Nende järgi arvestati ka aega
Ares – sõjajumal Hephaistos – tulejumal Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”,
Artemis jahijumalanna. (Apolloni kaksikõde) Hermes kaitses teekäijaid, saatis surnute hingesid allmaailma. Aphrodite ilu, armastus, viljakus. (võõramaist päritolu) Dionysos viinamarjakasvatus, vein, sigivus. (ainsana ema poolt inimlikku päritolu) Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika. Peeti usupidustusi. Ametis olid preestrid ja preestrinnad. Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis.
jumalate pühamuid. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja vastutasuks soosingut paluda iga inimene, kuigi pühamutes olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elasid harilike kodanike tavapärast elu, erinevalt Egiptusest ja Mesopotaamiast. Sarnane oli aga, et põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Linnriikides peeti aasta jooksul mitmeid usupidustusi, kus viibis kogu elanikkond. Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid kõikvõimalikke endeid. Näiteks lindude lendu, altaril ohvritule süttiist, ohvriloomade siseelundeid jms. Olid ka eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimus, neid nimetati oraakliteks. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis.
tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid lbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e
kaasinimese vastu. *Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka põhja piiril. *Kreeka pühama keskpaik oli lageda taeva all asuv altar. *Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna.
Kronos Saturnus Jup isa, pöllutöö, viljakasv Hestia Vesta Pühakute jum Dionysos Bachus Vein, viinamarjakasvatajate Preestrid olid riigiametnikud ja nad valiti rahvakoosolekutel. Valitud preestri tiitel oli pontifeex. Need korraldasid üleriigilisi usupidustusi ja hoolitsesid kalendri eest. Konkreetse jumala preestrit nimetati flaameniks, kes hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augurid olid ennustamisega tegelevad preestrid. Hiljem oli ülempreestriks keiser. Ennustamises vöeti üle etruskide öpetus. Ennustasid ka sibüllid kreeklastest naidprestrid. 1.saj pKr hakkasid levima mitmed idamaised öpetused, nende hulgas ka ristiusk. Köige popullaarsemad olid müsteeriumid.
pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal
pöörduda ja neile oma palveid esitada kõik inimesed. Preestrid ei moodustanud Kreekas eraldiseisvat ühiskonnakihti nagu Idamaades. Preestrid pärinesid kas auväärsetest aristokraatlikest suguvõsadest või olid igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle ülesandeks oli pühamu eest hoolitsemine ja jumalateenistuste läbiviimine. Vana-Kreeka polistes peeti tihti ka ülelinnalisi suuri usupidustusi, mille keskseks osaks oli rongkäik, millele järgnes ohvritalitus pühamu juures ja pidusöök. Tihti olid usupidustuste osaks ka pillimängu-, laulu- ja spordivõistlused. 3.4. Ennustamine: Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion koht kus jumal
perena. Nende peamine elupaik oli Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju, kuid peajumalaid suutetakse siiski eristada. (Zeus, Hera, Poseidon, Hades jne). Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures asuvast altarist, kuhu toodi ohvreid. Tempel ja altar olid alati mõnele jumalale pühendatud ning seal asus alati jumala kuju. Jumalaga suhelda võis igaüks, kuid pühamuteks teenisid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust vaid elasid tavapärast kodanike elu. Peeti usupidustusi, kus osalesid erinevate gruppide inimesed. Vahel isegi naised ja orjad. Need sündmusid liitsid rahvast. Oli lärmakas ja rõõmus rongkäik pühamu juurde, järgnes ohvritalitus, peeti ka võistlusi erinevatel aladel. (sport, pillimäng, luule jne) Taheti ette ennustada tuleviku ja jälgiti kõiksugu endeid. Olid ka põhamud, kus käidi jumalatelt selgust saamas. Neid kohti nimetatakse oraakliteks, kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Ennustusi vahendas
Roomlaste sõjajumal oli Mars (kreeklaste Ares). Jupiteri isa Saturnus (Kronos) kaitses põllutöid ja viljakasvu ja tema auks korraldati iga-aastasi pidustusi saturnaale. Kodukoldejumalanna Vesta (Hestia) auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Kuna riigi edu aluseks arvati olevat jumalate heasoovlikkus, siis kontrollisid jumalate austamist Rooma riigivõimud: kontrolliti pühamuid, korraldati usupidustusi ning preestrid kui riigiametnikud valiti ametisse. Sõda oli ühiskonnas tähtis, Rooma riik põhineski sõdimisel ja sõjal, seetõttu austati sõjajumal Marsi, kes oli ka talupoegade ja karjuste kaitsja. Idamaade hellenistlike riikide eeskujul hakati Rooma keisreid jumalikustama. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise formaalselt jumala pojaks. Roomas segunesid kreeka, idamaade ja rooma usund. Seda soodustas Vahemerd
annaabi.ee 
