mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje Terasmaa.
tarbeks. 18. Mitmesuguste mahhinatsioonide tulemusena sai temast Rootsi valitseja.-Elu Lood(ajakiri) Mahhinatsioon- sepitsus, riugas, (sala)sobing, seadusvastane tehing. 19. Tema osa selles tehingus tundus legitiimne.- Õhtuleht.ee Legitiimne- seadusel põhinev, õiguspärane, õiguslik; seaduslikust abielust põlvnev; õigustatud, põhjendatud. 20. Enamus maailma uskudes usutakse inkarnatsiooni.- Reddit.ee Inkarnatsioon- paljudes usundeis jumaliku olendi kehastumine inimeseks vm elusolendiks.
5) lunastus: Jeesus Kristus, surres ristil, oli ülim ohver, kes lunastas kõik inimesed kõigist nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis 8) Põrgu: Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel - "Armasta oma ligimest nagu iseennast"/ Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks - üks küsimus tuleb ilmselt kindlasti: "Mis on kuldreegel"
sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid.
Lapsi ristiti ümber, kui need olid rahutud, sest said vale nime. Väljakutse võib olla nii kasuks kui ka kahjuks. Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena. Virmalised ja ka meteoriidid olid hingede rändamised. 8. Hingeloom. Naha või mõne kehaosa iseeneslik värisemine - hingeloom tegutseb, elulutikas. See tuleb tavaliselt nähtavale siis, kui inimene ise magab. Nagu elavate nii ka surnute hinged esinevad loomakestena. Hinge-liblikas. Hingeloomana esineb sageli puuk,
3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste näokate on kõigest üksikud näited ühiskonnale ohtliku vaba seksuaalsuse piiramise meetoditest. Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalsust reguleerivad normid ja hoiakud, kas või näiteks viimase paari aastakümne jooksul muutunud suhtumine homoseksuaalsusse. ( Dan Apter et al, 2006: lk 14) Avameelsus
3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste näokate on kõigest üksikud näited ühiskonnale ohtliku vaba seksuaalsuse piiramise meetoditest. Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalsust reguleerivad normid ja hoiakud, kas või näiteks viimase paari aastakümne jooksul muutunud suhtumine homoseksuaalsusse. ( Dan Apter et al, 2006: lk 14) Avameelsus
Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. · Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. · Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. Animism Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal. Animismi järgijate arv pole täpselt teada. Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis. Vaimude (jumaluste) süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon
Keelatud on koos tarvitada liha ja piimatoite, süüa verd sisaldavaid toite. Juudid pühitsevad laupäeva (sabath) - siis ei tohi teha mingisugust tööd, mille tulemusena sünniks midagi uut (nt. ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. TAOISM (taoistid) Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor. Teine oluline taoismi alusteos on Zhuangzi (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Taoism keskenub üksikisiku suhtele maailmaga. Usuti, et on olemas ülim reaalsus, mis
neid alguses kasutati jumalanna Kybele kultusega seotud rituaalides. Siis jõudsid need sõjaväemuusikasse ja lõpuks kreeka teatrisse. Kreeka nimetus kymbala levis ka Etruuriasse, sealt Rooma keisririiki (taldrikuid on nimetatud ka simbleiks). Gong on Aasia pill, mis pärineb 6.sajandi Hiinast, kus sellega peletati eemale kurje vaime. 20. sajandi alguseni kõndisid Hiinas teenrid väljas peremeeste ja perenaiste ees, lüües gongi, löökide arv osutas seisust. Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiina yun lo on väikeste pronksgongide komplekt, mis on riputatud püstja raami sisse kolmes reas 3-kaupa, nende kohal eraldi veel üks gong. Neil on ühesugune läbimõõt, aga üsna erinev paksus. Algul kasutati neid Kong Fuzi ja Buddha kultuses. Tänapäeval piirdub nende kasutamine matuserongkäikudega. Ksülofon Ksülofon arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast. Üks Aasia variante on Jaapani mokkin (13-16 klahvi), mida kasutatakse pigem rütmi- kui meloodiapillina kabuki muusikas. Juba 7
alles pärast surma. Paljude usundite pühakirjades räägitakse seoses surmajärgse eluga taevast ja põrgust. Bahaid usuvad, et need on metafoorid, mis väljendavad seda, kas ollakse Jumalale lähedal või temast kaugel. Selles tähenduses saab inimene siin maailmas viibides olla kas taevas või põrgus. (Ibid: 425) 2.4 Headus ja kurjus Kõik peamised usundid on esitanud küsimuse, miks on maailmas olemas kurjus ja kannatus. See küsimus tõuseb eriti esile lääne usundeis, mille järgi Jumal on halastav ja hea. Üks vastus on, et kui inimestel poleks võimalik teha kurja ja põhjustada kannatusi, ei saaks väita, et nad omavad vabat tahet. Vaba tahe on üks Jumala iseloomulikke omadusi ning inimestel on ju võime saavutada Jumala omadusi. Mõned kannatused on loomulikult inimese tegude otsene tagajärg midagi on tehtud valesti või mitte eriti targalt. Bahaide õpetus väidab, et universumi juhivad füüsika-, moraali- ja hingeseadused
Jumalad on tähtsai- mad üleloomulikud jõud nii monoteistlikus kui polüteistlikus religioonis. Sageli jääb peajumal inimestele kaugeks (näit Indias Brahma. Sageli kontrollivad jumalused mingit osa universumist (Zeus, Poseidon). Ühis- kondades, kus meestel on rohkem võimu, on jumalad maskuliinsed. Tavaliselt on võimukaim jumalanna viljakuse jumalanna. Vaimud ja hinged — usk neisse on olemas kõigis usundeis. Teaduskirjanduses nime- tatakse seda animismiks (termini lõi 1871 Tylor. Usutakse nii olendite, loodus- objektide hingedesse kui iseseisvaisse vaimudesse. [Inimese kujul esinevad H ja V] — väga levinud on usk esivanemate vaimu- desse. Arvatakse, et inimene koosneb kehast ja vaimust, kusjuures viimane võib edasi elada pärast keha surma. Paljudes traditsioonilistes kultuurides peetakse
laiemas aspektis. Eriti usk surmajärgsesse ellu annab inimesele võimaluse hirmu paremini valitseda, kartmata tundmatust. Religiooni iseloomust sõltub, kas tal on ahistust vähendav või suurendav mõju. Inimese usklikkusel või siis mõnel muul veendumusel on suur tähendus eriti surma lähenedes. Piiblisalmid, vaimulikus laulud armulaua osalusel on paljudele inimestele suure tähendusega ja annavad neile selle kindlustunde, mida on nad kogenud ennemgi, oma varasemas eluperioodis. Et eri usundeis on omad surmaga või surijaga seotud riitused tuleb vastavalt sureva patsiendi soovile võtta ühendust tema pastoriga. Vanuri ettekujutus taevasesse kodusse jõudmisest või lähedase kadunukesega kohtumisest toetab vanurit surma lähenedes. Ahistuse tekitab kujutlus, et tuleb range kohtu ette jõudmine. Vanur ehk ei teadvustagi, et surmahirmu taustal on teadmatus saabuva ees. Hirm võib olla tekkinud vanuri väga rangest kiriklikust kasvatusest lapsepõlves.
pool tuntud ettekujutust ülijumalast. Milline on selle jumala loomus ja iseloomulikud jooned? Widengreni poolt toodud näited pärinevad enamasti Aafrika rahvastelt: ,,Aafrikas võib sellise usu vormide kohta koostada järgmise tüpoloogia: Taevas (atmosfäär) on jumal. Jumalat peetakse taevaks või päikeseks. Päike on jumal. Kuu on jumal. Mõnd taevanähtust, nt. vikerkaart, austatakse jumalana" jne. ,,Siin kohtame tendentsi, mis sageli esineb aafrika usundeis: lahutada taevajumala mitmesugused manifestatsioonid või omadused ning pidada neid omaette jumalikeks olenditeks." (WIDENGREN 1998:29-30) ,,Vahel aga on taevajumal üks isik, kes ühendab endas oma olemuse kaks vastaspoolust." (ibid) Samas on täheldatav ka tõik, millele juhib tähelepanu Widengren: ,,Ülijumala kujutamine kahesoolisena tahab väljendada veendumust, et ülijumal ühendab endas kõik vastuolud ning seisab neist kõrgemal." (WIDENGREN 1998:31)
annaabi.ee 
