preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda.
2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2. Preetor (8) Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. 3. Tsensorid Korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja, valvasid
Arhailine ajajärk 800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud
eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus
eluaastast. Nüüdsest oli ettenähtud, et rahvaesinduse poolt vastu võetud seadused saadetakse laiali kohalikele rahvakoosolekutele arutamiseks. Minu arvates oli see väga õige samm. Nüüdsest oli inimestel võimalus avalikult oma arvamust. Võib väita, et Suur Prantsuse revolutsioon andis maailmale poliitika. Poliitika sai kõige aluseks. Inimesed olid võrdsed seaduste ees. Kõigil meestel alates 21. eluaastat oli õigus valida. 1793.aasta detsembris võttis Konvent vastu dekreedi usukultuse vabaduse kohta. Otsustati anda prantsuse rahvale uus religioon. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest ja teiselt poolt andumusest vabariigile ja voorusele. Kristliku muusika asemel oli ette nähtud uued ilmalikud laulud. Minu arvates oli väga hea, et valimistel said kaasa lüüa kõik mehed. Kõigil oli nüüd õigus poliitikas kaasa lüüa ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus
neli lähisugulaste orbu. Luther pidas oma viimase jutluse 14. veebruaril 1546. Ta suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi. Luterluse põhiseisukohad Inimene saab päästetud ainult usu läbi. Seega pole head teod Jumala ees õigeks saamise vahendiks, vaid üksnes õigeks saamise vili. Samuti kuulutati vaimulikud ja reausklikud Jumala ees võrdseteks. Piibel on ainus usulise tõe allikas Piibel peab olema emakeelne Usukultuse lihtsustamine eitatakse pühapiltide, säilmete, pühakute kummardamist. Sellega seoses loobuti ka pühakutele pühendatud kirikupühadest. Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda Paavst ei ole eksimatu Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus, kirikulaul ning palved Reformatsioon 1517-1555 ("reformatio" lad.k. "uuendama) Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks
Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks
valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge.
valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki 60 Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit(ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge.
*maksude maksmine Vaimuelu keskaegsel Liivimaal (§12) Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Kirik 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi Katoliku kirik ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst Toomkirik piiskopkonna peakirik, katedraal Vaimulik kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja Paavst katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks Piiskop kristliku kiriku kõrgem vaimulik, kes korraldas usuelu mingil maa-alal või riigis. Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik - õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke - pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal
preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad; kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi. Senat on magistraatide (eriti konsulite) nõuandja. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära 5) Consul, praetor, quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Consul: Kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti rahvakoosolekul; alates -366, üks konsuleist plebei; neil oli teineteise üle vetoõigus;
Ludwig II-l, täpsemalt öeldes austusel, mida baierlased tema vastu tundisd- rohkem pärast surma kui eluajal. Baieri mägismaa rahvale oli ta meeldinud juba eluajal. Nagu nemad, nii armastas ka see kuningas maad ja pelgas linna, armastas mägesid ja järvi. Kuna ta ei olnud jahimees, ei teinud ta laantes ega nurmedel kellelegi kurja, ehitas losse, mis andis paljudele tööd ja leiba ning tiivustas nende fantaasiat. Baieri kuningast Ludwig II-st sai otsekui usukultuse märter, kes on väärt õnnistust ja austamist. Mida enam võttis võimust materialism, seda enam hakkas köitma kuningas Ludwig II. Hallimaks ja süngemaks muutunud aja inimesed imetlesid ja kadestasid muinasjutukuningat, kellel jätkus mitte üksnes fantaasiat, vaid ka võimalusi, et rajada omaenese muinasjutumaa. Tänapäeval tullakse kogu maailmast- külastama Neuschwansteini, Linderhofi ja
ka täielik kirikuorganisatsioon. * Esimene lääneslaavi rahvas, kes sai omaette piiskopkonna, olid pomoraanid, kes elasid Oderi suudme ümbruskonnas. * Ladina kristlus koosnes kõikidest nendest kirikutest, kus jumalasõna keeleks oli ladina keel ja kus järgiti paavsti poolt heakskiidetud, tavaliselt Rooma kiriku liturgilisi kaanoneid. _- läänekiriku üheks hämmastavaks jooneks on jumalateenistuse ühe ühise keele ja usukultuse liturgilise vormi nõue. * Kategoorial ,,ladina" oli Lääne-Euroopa elanikkonna enesehinnangus oma kindel roll ning see aitas tõenäoliselt kujundada arvukate erinevate rahvusliku ja keelelise algupäraga rahvusrühmade kokkukuuluvustunnet. (ometi pole pelk kuulumine teatud liturgilisse kogukonda piisav, et olla suureulatusliku sõjalise ekspansiooni ja ümberasumise mootoriks.) * ,,ladinlased" olid ühtlasi ka ,,frangid" . 9. sajandil I poolel tähendasid kristlik Lääs ja Frangi
Rahvakoosolek pigem etendas väiksemat rolli, üha suuremat rolli Rooma riigis hakkas etendama senat. 2. Senat senati liikmeks said endised ametnikud(magistraadid). Kui sa olid senati liikmeks saanud, siis olid sa senati liige eluaeg. Iga viie aasta tagant senati liikmeskonda täiendati(osad surid ära jne). - Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse üle. *Ametlikult ei olnud tal ei täidesaatvat(rahvakoosolek) ega seadusandliku(ametnikud) võimu, juhtis ta ikkagi Rooma riiki. *Magistraatide kollediaalsus ametnikke oli alati paarisarv ja üks ametnik võis teise ametniku ja ka madalama astme ametniku peale panna veto. · Kvestor neid oli 40, rahandusametnikud, · ediilid neid oli 4, vastutasid selle eest, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud. See oli
* Tsenturiaatsed komiitisid varanduse järgi. (kõrgeme astme ametnike valimine) * Tribuutsed komiitsid elukoha järgi. (alama astme ametnike valimine) * Rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva. * Suuremat rolli etendas Rooma riigis senat, kus algselt oli 300 liiget. * Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks. * Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda. * Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle. Tegelikkuses oli senat see, mis Roomat juhtis. * Magistraatide kollegiaalsus ametnikke oli alati paaris arv ja üks ametnik võis oma kaaslase või madalama astme ametniku peale panna veto. * Madalama astme ametnikud olid näiteks kvestor (40tk) rahandus ametnik; ediil (4tk) vastutasid, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud, korraldasid ka avalikke mänge (gladiaatorite võitlused ning hobukaarikute võiduajamised)
Senaatorid on eluaegsed. Surm või kui ise loobusid võimust. Pidi enne olema kõrgetes ametites, magistraadid. Senatisiseselt oli hierarhia, sõltuvalt sellest, mis ametit olid ennem pidanud. Eesotsas on princeps senatus- senati eesistuja. Valitud senati poolt, hiljem keisririigi ajal võtab selle ameti keiser. Ülesanded: kinnitas seaduseelnõud, määras valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust,valvas usukultuse järele. Keisririigi ajal senatiprovintsid- rahunenud, kus enam ei osutatud vastupanu, allusid senatile ja keisriprovintsid. Senaatorite arv erinev periooditi. Nõuandev roll, neid kuulati, aga konsul ei pidanud arvestama. Avaldab oma arvamuse teatud dokumentide kaudu, mida nim senatus consultum- nõupidamise tulemusel saadud dokument. Alati kindlas vormis esitatud ja palju säilinud, ei ole seadused. Traditsioon näeb ette, et nendega arvestatakse. Konsulitel ja
87. Nimetage erakonna põhitunnused Eesti seaduste järgi. - Erakond on mittetulundusühingu staatuses olev poliitiline ühendus, kelle eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Teistel mittetulundusühingutel selliseid eesmärke olla ei saa. Teiste mittetulundusühingute eesmärkideks on hariduse, tervishoiu, ja hoolekande arendamine, kultuuri, spordi ja meelelahutuse haarastamine, usukultuse teenimine, kutseõiguse kaitsmine, muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamine. Ka ei tohiks erakonnal olla eesmärke, mis on omased teistele mittetulundusühingutele. Vastasel korral kaoks erinevus erakondadega, kellel on hoopis teistsugune õiguslik reziim. Kuna erakond on mittetulundusühing, siis ei saa tema põhikirjaliseks eesmärgiks olla liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine, ta peab oma tulusid kasutama üksnes erakonnaeesmärkide saavutamiseks
valdkondades ning omavad väga erinevaid eesmärke. Seega võivad nimetatud ühingud oma eesmärkidelt olla suunatud nii poliitiliste, majanduslike, sotsiaal-kultuuriliste kui ka muude huvide, õiguste ja vabaduste teostamisele ja kaitsele. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid. Põhiseaduse §s 48 loetletakse erakondi ja relvi valdavaid, samuti 79 sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavaid ühinguid, põhiseaduse §s
valdkondades ning omavad väga erinevaid eesmärke. Seega võivad nimetatud ühingud oma eesmärkidelt olla suunatud nii poliitiliste, majanduslike, sotsiaal-kultuuriliste kui ka muude huvide, õiguste ja vabaduste teostamisele ja kaitsele. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse § 2 1. lõikes esitatud mitteammendava loetelu kohaselt võib mittetulundusühing tegutseda teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks. Mõnda liiki mittetulundusühingute asutamine või staatus on seadusandja poolt eraldi reguleeritud või on ette nähtud eriaktidega reguleerimine. Seaduses on otse nimetatud mitmeid ühinguid. Põhiseaduse §s 48 loetletakse erakondi ja relvi valdavaid, samuti 79 sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavaid ühinguid, põhiseaduse §s
annaabi.ee 
