olla ning pidin lahkuma Kornithosest, et Apolloni ennustus tõeks ei saaks. Südamesse jääb krimeldama veel see, et ema on elus ning ennustus võib siiski tõeks saada, ohhh... kui raske ja piinarikas on mu elu. Saadik ütles, et kardan asjata, kuid miks arvab ta nii? Kas mind ei ole siis Polybos soetanud? Sain teada, et Polybos olevat minu saanud saadiku käest. Saadik leidis, aga mu Kithaironi kalju järsakust, kui ta oli karjamaal karja valvanud. Et ma teda usuksin, ütles ta mulle, et ma vaatasin oma liikme kohti, need pidavat olema puuritud ning nad olidki. Kõige imelikum oli see, et Iokaste kohkus saadiku jutu peale ning tahtis, et ma ei uuriks enam oma perekonna kohta. Ma tahtsin selgust saada sellesse loosse ning lasin Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu
magamaminekut ronid üheksast aiast üle, nopid üheksat sorti lilli ja paned need oma padja alla, siis näed öösel unes seda, kellega abiellud. Britta, Anna ja minu meelest oli naljakas ronida üle üheksa aia, ehkki me olime juba ära otsustanud, kellega me abiellume. Mina abiellun Ollega ja Britta ning Anna Lasse ja Bossega. "Kas sa vahest tahaksid ronida üle üheksa aia?" küsis Lasse Britta käest. "Tee seda ometi! Ja palun, näe unes kedagi teist, mitte mind. Mitte et ma seda lora usuksin, aga vahest see siiski aitab." "Loodame," ütles Bosse. "Jah, loodame tõesti," lisas Olle. Sest poisid on rumalad ega taha meiega abielluda. Agda ütles, et üle aedade tuleb ronida täitsa vaikselt. Kogu selle aja jooksul ei tohtinud naerda ega juttu ajada. "Kas kogu see aeg ei tohi rääkida?" küsis Lasse. "Siis võid sina küll parem kohe magama minna, Liisa." "Miks?" küsisin mina. 10
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele, selleks, et keeleväliste asjadega seoses 8.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse õigustatuse tingimust. saaks üldse tõest rääkida, tuleb nende kohta midagi kõigepealt väita. Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et 3.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt 9.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on
Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Traditsiooniliseks on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Seega: teadmine on õigustatud (põhjendatud) tõene uskumus. (ÕTU). 1) Õigustatud tingimus: Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud st et ma usuksin õigel alusel. Oletame, et ma usungi, et P on HIV posit.ja mu usk on tõene. Kui mu käest küsitakse, kuidas ma selle teadmise sain, siis pean tunnistama, et nägin unes. Hääled unenäost ei saa olla teadmise õigustuseks. Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 2) Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Tuttav on täiesti veendunud, et P on HIV pos
Sonja oli heasüdamlik ja ta soovis kõigile head. Ehk üritasid siis teised talle tasuda. Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Ma ei kujuta ette, kas ma just nii ägedalt Luzini ja Dunja abielu vastu oleksin, kuid teatud protestimeelsus tekiks minus kindlasti. Raskolnikovi puhul muutus see juba samuti enda tahte ja arvamuse peale pressimiseks. Mina küsiksin õelt omaette olles, kas ta tõesti Luzinit armastab. Kui ta mulle ,,jah" ütleks, siis usuksin teda ja lõpetaksin protestimise... vähemalt väliselt. Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Ma tahaksin rohkem tutvuda Sonjaga, sest tema isiksusest kumab paremini läbi headus. Samuti sooviksin näha tema välimust, sest kirjelduse järgi jättis see suhteliselt originaalse ja huvitava mulje. Kui saaksin talt midagi küsida, siis küsiksin, keda ta ise kõige rohkem armastas ja miks. Teose sõnum minule
on gripis. Teisiti nimetatakse ka psühholoogiliseks tingimuseks. Uskumust mõeldakse mitte-religioosses mõttes, see tähendab omaksvõtmist, aktsepteerimist. Tõesuse tingimus (p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, peab X tõesti olema gripis. Õigustatuse tingimus (S on õigustatud uskuma, et p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige raskem ja problemaatilisem osa. Nt hääled unes või saunajutt pole teadmise õigustuseks. Uskumus peab olema põhjendatud, seletatud, peab olema adekvaatseid tõendeid. 8. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil. ..Uskumise tarvilikkus (maha põlenud hütt) Inimene hüüatab ,,ma ei usu seda". Kas on teadmine ilma uskumiseta? Ei, inimene ei taha või ei suuda uskuda, kuid teadmine on olemas. .
hakka keegi ütlema, et see inimene TEAB seda. 2. Uskumise tingimus: "Et võiksi teada, et P. on HIV positiivne, pean ka uskuma, et P. on HIV positiivne." Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Näib küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). Hääled unenäost ei saa olla teadmise aluseks. Sellisele alusele tuginev usk võib osutuda tõeseks, kuid ei saa anda alust teadmisele. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust (kus üks neist pole tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist? 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Pakkus täiendust
saab ainult siis, kui ta seda usub: aktsepteerib, võtab omaks, tunnistab. Näiteks, kui küsida kas sul on peas paarisarv juuksekarvu või vastupidi paaritu. On vähetõenäoline, et keegi midagi kindlat ütleks. See on olukord, kus me ei usu üht ega teist varianti ning oleme lihtsalt neutraalsed. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust! Selleks ,et teada on tarvilik ,et ma usuksin õigle alusel(saunajutt, hääled unenäost ei anna alust teadmiseks). Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema korrektne-veatu. 12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus pole kas tõesust või uskumust või õigustatust
Ehkki tihti pakub rahuldust halvustada kellegi säärase tarkusepretensioone, kellel on mingis mõttes autoriteetne positsioon, ei vii säärane vastus meid kuigi kaugele. Sest fakt kui see ikka on fakt , et keegi ei tea mitte midagi kindlalt, ei lükka mingil moel ümber märksa argisemat punkti, mis ütleb, et mõned inimesed otsustavad asjade üle paremini kui teised. Näiteks olen ma nagu paljud teisedki sageli väga skeptiline arstide teadmispretensioonide suhtes. Aga kui ma usuksin, et mu jalaluu on murdunud, pöörduksin abi saamiseks ikkagi arsti poole ehkki ma usun kindlalt, et arstid teevad sageli vigu, kusjuures vahel ka väga tõsiseid. On ikkagi mõistlik oodata, et need, kes pole meditsiini õppinud (näiteks inimesed, keda vahel paljastatakse ajakirjanduses kui valetohtreid) saavad veel halvemini hakkama. Seega isegi kui eksimatut teadmist pole olemas, ei järeldu
Samas peab esitatav väljakutse olema lahendatav. Ka liiga tugev välja- kutse ei too kaasa tsivilisatsiooni teket. Optimaalne väljakutse on selline, millega on võimalik hakkama saada ning mis toob omakorda pärast lahen- damist kaasa uue probleemi. Hoolimata erinevaist väljakutsetest, on arenguetapid sarnased. 17 . . . kes solvusid selle peale, kui neid arengus peatunud tsivilisatsiooniks nimetati. (EL) 18 See on tore mõte, mille kallal mängida. Kui ma usuksin kogu sellesse väljakutsejuttu, ja tsivilisatsioonide universaalsusse mõtlemise alusena, siis kas meil ei ole praegu mitmeid heaoluühiskondi, kus just ongi elu liiga hea, kus puudub väljakutse. . . (M) 1.8. A. J. TOYNBEE 17 Väljakutseile lahenduse leidja on loominguline vähemus. Mass tuleb liht- salt kaasa. Loominguline eliit ei pruugi erinevate väljakutsete puhul jääda samaks. Ta võib vahetuda
(luules rääkija) vahel. Teose alguses esineb kokkuvõte Platoni Timaiosesf ja kogu kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA
See oligi meie asutise Jairuse tütar. Ja kas teate, mis pärast sündis? Meie Kristus jättis Jairuse tütre sinna paika ja Jairuse tütar tegi endale otsa peale. Muidugi sündis see kõik tasapisi ja sellest julgeti ainult sosistada, aga ometi sündis see. See oli hirmus, see oli kole! ...Minuga ei sünni midagi selletaolist, sest mina ei võta Dr. Rotbaumi ilusat igatsust tõsiselt. Mina kuulan ainult ja teesklen, nagu usuksin teda, ja see mõjub nii hästi. Ma tunnen imelist rahuldust. Sest mõelge ometi: Dr. Rotbaum mõtleb mind petta, aga tõelikult petan mina teda. Tema mõtleb mind oma valega lohutada, aga sünnib vastupidi: mina lohutan teda. Kui ta seda teaks, võiks ta viha pärast hulluks minna. Ma näen igapäev, kui ütlemata hea meel tal on, kui ta ikka enam ja enam näib võivat uskuda, et mina hakkan võtma tema sõnu tõsiselt. Võitjana
annaabi.ee 
