Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid.
4)8-osaline tee õnnele 4) palverännak (tarkus, kõlblus, 5) ainujumal meditatsioon) Mõisteid sansaara-ümbersünd dzihaad-võitlus tsölibaat-abielukeeld Isa on olulisem kui Poeg õndsaks saab usu läbi, kirik nirvaana-õndsus uskumatutega 7 sakramenti, missa, ei vahenda inimest ja keelud, n. alkohol, klooster, pühakute kultus, jutlus kreeka, kirikuslaavi Jumalat, ei poolda tsölibaati narkootikumid, reliikvia, jutlus ladina-või või rahvuskeeles jne.
Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid
Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood algasid tavaliselt sellega , et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib
teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsavarustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega.Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid mungaseisusest rüütlid, kes olid täielikult eraldnunud maisest elust ja pühendunud uskumatutega võitlemisele ja kristlaste kaitsemisele. Nad ei hoolinud oma välimusest ja neil olid kehvad relvad. Rüütlid armastasid seiklusi ja otsisid neid iga päev. Peeti ka rüütliturniire, mis ei toimunud ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada,nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. Talupoeg ja põllutöö
Kui olidki Mekas, tuli palvetada Kaaba templi poole. Enne palvetamist tuli nägu ja käed puhtaks pesta. Palvetada tuli nii sügavalt, et pea puudutas maad. Igal aastal tuli ühe kuu paastuma. Päeval ei tohtinud ei süüa ega juua. Kord elus peaks käima Mekas palverännakul. Muhameedlased ei kartnud surma, sest koraanis oli kirjas, et Allah on kõik juba ära määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi. Araabia kultuur Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad moseed. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti.
teame kui rüütlikslöömise rituaali, mis sai ratsa varustuse ja seisuse väliste eraldusmärkidega määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega. Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid mungaseisusest rüütlid, kes olid täielikult eraldunud maisest elust ja pühendunud uskumatutega võitlemisele ja kristlaste kaitsemisele. Nad ei hoolinud oma välimusest ja neil olid kehvad relvad. Rüütlid armastasid seiklusi ja otsisid neid iga päev. Peeti ka rüütliturniire, mis ei toimunud ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada, nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. 6 2. 3
Paraku lõppes nende ettevõtmine üsna kurvalt: sihtpunkti ei jõudnud neist keegi, suur osa sattus pettuse läbi kaubaks orjaturule, osa hukkus raskel teekonnal. Ainult väike osa lastest jõudis lõpuks tagasi koju. Ordurüütlid Tavalisest rüütlist erines ordurüütel selle poolest, et ta oli andud mungatõotuse. Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu pühendama võitlusele valeusuliste ja uskumatutega. Orduvendade elu oli korraldatud väga rangete reeglite järgi ning neist oli võitluses paganatega ja teisreusulistega palju kasu. Vaimulikke rüütliordusid võib pidada omamoodi ristiusu kaardiväeks. Kokkuvõtte ristisõdadest Ristisõjad ei saavutanud Püha Maaga seotud eesmärke. Ometi avardasid need sõjad eurooplaste maailmapilti. Tihenes kaubavahetus Iamaadega. Enne ristisõdu olid
Templirüütlite Ordu on kõige kuulsam kolmest ordust(Teutoonide Ordu, Hospitaliitide e. Johaniitide Ordu). Kuna araablased ikkagi surusid peale liiga tugevalt, siis tõsteti ordud ümber Euroopasse. Templirüütlid hakkasid suuresti tegelema pangandusega. Hävitati 14. saj. Prantsuse kuningas Philippus Ilusa käsul. Hospitaliitide ordu hakkas tegelema meditsiiniga, haiglate eest hoolitsemisega. Heategevusega. Saksa e. Teutooni ordu tegevusala kestis edasi. Sõdimine uskumatutega. Sest Saksa e. Teutooni ordu tõi oma tegevuse üle 13. saj. alguses. Tekkis lausa oma Orduriik. Eksisteerib praegu Veneetsia linnas. Valitses baltikumis 13. - 16. saj. keskpaigani. Ristisõjad tõid endaga kaasa selle, et paavsti pos. langes, sest ei suudetud eesmärki täita, kuna ei suudetud enda käes hoida. Paavsti autoriteet langes ja ta vastane kriitika suurenes. Ilmaliku võimu tähtsus suurenes. Algas ka sellega võimu tsentraliseerimine. Tõi kaasa kolme tsiv
3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi Õige autoriteet. Valitseja käsk. Õiglane põhjus. Õigusikkumine. Õiglane eesmärk. Laiemaks eesmärgiks peab olema rahu. 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused 10 Püha sõdaa mahub õiglase sõja piiridesse, kuid on moraalilt erinev. Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin
Islamiusulise jaoks on dzhaadil aga väga sügav kasvatuslik tähendus, sest islami traditsioon jagab dzihaadi mitmeks kategooriaks: · südame dzihaad-islamiusulise võitlus omaenese puudustega · keele dzihaad- heakskiidetu lubamine ja halvakspeetu keelamine · käe dzihaad- seadustest ja kõlbelistest normidest üleastujate karistamine · mõõga dzihaad- relvastatud võitlus uskumatutega. Islamiusus on alati hinnatud reaalseid voorusi, millel on ka ühiskondlik väärtus. Vastastikune abi, külalislahkus, suuremeelsus, kohustustetruudus, mis antud 24 islamikoguduse liikmetele, soovide tagasihoidlikkus, kasinus- need omadused peavad iseloomustama ka tänapäeva muhameedlast. Siit kasvab välja isiklik väärikus. Perekonna au hoidmine on üks kõrgemaid väärtusi araabia ühiskonnas. Perekond oli
kiusatustest ja sooritas rohkelt imetegusid. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseeposed väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena.
Tohib reageerida vaid nendele õigusrikkumistele, mis rahu fundamentaalselt ohtu seavad ja eesmärgiks peab olema sõjaeelse õiglase rahu taastamine. Need kolm kriteeriumi võetakse järgmistel sajanditel aluseks. 53. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Püha sõda oli alternatiivne paralleelne doktriin õigustamaks ristisõdu (11. saj). See mahub õiglase sõja piiridesse, kuid on moraalilt erinev. · Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. · Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale osaleja kavatsustest (kui kriteeriumitest kinni pidada võis olla positiivne ning saadi patud andeks), õiglase sõja puhul on vägivald alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik (korra taastamine). · Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile
Indulgentsiteoloogia teke - Sai vaikselt alguse hilisantiigis. 6.sajadi alguses hakati karme patukahetsusregulatsioone asendama leebematega- palvetamine, almused, annetused, rahalised trahvid- olenevalt patu raskusest. Seni aga tähendas see aga lihtsalt patu leevendamist. Esimese täieliku patukustutuse andis välja paavst Urbanus II seosed ristisõja väljakuulutamisega. Risti võtmine, ristisõjatõotuste väljalunastamine - Anti tõotus võtta rist ja minna Itta uskumatutega võitlema Risti vastuvõtmine oli õigusakt, pidulik vandetõotus. Kohustused määrati reeglitega, samuti ka õigustega. Vanne ei tohtinud minna nii kaugele, et seda ei suudetud täita. Risti vastu võttes võis oodata palju eesõigusi- saadi erilise armu osaliseks (indulgents). Käimasolevaid kohtuprotsesse pikendati ja veel algamata protsesse lubati läbi viia kiirendatud korras. Kirik võttis endale kohustuse ristivõtja pere ja vara kaitsta selle äraolekul ja ka surma korral
annaabi.ee 
