säilitada eneseaustus ja elada oma tõekspidamisi ja veendumuste järgi. See joon tõkestab meid igapäevaelus ja vabal ajal. Kindlasti areneb selle aia tugevus vanusega, sest vältimatult muutub inimesel aja möödudes elu põhimõtted ning lisandub üldjuhul eneseväärikust. Tõekspidamised ja veendumused on väga suuresti mõjutatud meid ümbritseva ühiskonna poolt. Näiteks, kui keegi on kasvanud usklikus perekonnas, siis väga suure tõenäosusega jäävad teda tema elus saatma ka sarnased eluviisid ja selle põhimõtted. Kui inimene on üles kasvanud modernses riigis, ilusas linnas ning edukas perekonnas, on ta eluviis ühiskonna silmis vastuvõetum kui inimene, kes on oma lapsepõlve iseseisvalt nt. kusagil Siberi äärelinnas veetnud. Kokkuvõtteks ütlekski, et mõlemad inimese piirid nii seesmised kui ka välised, kui
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda.
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald
maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma pere ja vaesuse tõttu) ja ta ei oleks ilmselt rohkem talunud. 3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse. Lühidalt öeldes ei olnud Margareta vennal enam millegagi hoobelda ja teiste silmis eriline näida). Ema oli kohutavalt karm
Juss on armukade ja usub, et Mari ei tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse. Mari kannatab väga ja süüdistab end Jussi enesetapus. Ta ei suuda endale ka andestada, et ta tõesti salaja mõtles kui hea oleks uus perenaine olla ja nüüd ta ka selleks sai. Naabrimehed kiusavad teineteist aina edasi ja käivad vahepeal lausa kohtus. Andres ajab ikka ja ainult tõde ja õigust taga, otsib tuge ka piiblist ja tänu sellele muutub ta väga usklikus. Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga
talumajadKeskja PõhjaEuroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. külamoodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põldkülast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(talija suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad.6. metskuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu. 17.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus,kirjaoskamatus ja usklikus §21 Enamik talupoegi olid kirjoskamatud. Kirjalike tekste pole säilinud ja nende elust teame läbi teiste kihtide märkustega. Neisee suhtutu üleolevalt ja põlgusega. Palju kogukonnad nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti ka suuremat isikuvabadust. Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused
suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest” 1) Isikuvabadus 2) Kodanikuvabadus (sõna-, koosoleku-, ühinemis-, usuvabadus) 3) Kõik on seaduse ees võrdsed 4) Riigi roll väike – riik loob ainult seadused (välispoliitika, riigikaitse ja sisejulgeolek)
kaarikuvõistluseks (väidetavalt said sellest alguse olümpiamängud). Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja kreeklaste vahel. Skulptorina tegutses Pythagoros. Perioodi lõpus tegutses Myron kettaheitjana. KREEKA SKULPTUUR Esimesel õitseajajärgul 5. saj teisel poolel eKr. =kõrge stiil=KÕRGKLASSIKA. Skluptuur saavutab täieliku vabaduse loodusvormide edasi andmisel, sellega lisandub lihtsus, rahu, väärikus, harmoonia. Kandepinnkas on sügav usklikus. Kõige kuulsamad skulptorid: Pheidias-sündinud arvatavasti 500a. eKr, suri u. 430a. eKr. Oli Periklese isikik sõber. Kõige ulatuslikumaks tööks oli jumalanna Ateena krüselefantiini tehnikas (kulla-ja elevandiluu tehnika). Parem käsi toetus postamendile, käes oli võidujumalanna Nike kuju, vasakus hoidis kilpi, kus oli Medusa pea (kivistas inimesi). Pheidias on teinud ka Parthenoni metuubid, kus kujutati Trooja sõja sündmusi, gigantide võitlust jumalatega jne... Kujutatud on
32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste
32. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt koopaiidolid. Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub
· lahendused rahaprobleemidele(inimene tuginev oma hetke emotsioonidele) · võitlus kurja vastu kõrgest enesehinnangust ja selle tagajärgedest(ka raskolnikovis oli sama asi; lõpuks sai aru, et on tavaline mees ja laostunud, näitas selle tagajärgi) · peategelasel süümepiinad autori maailmapilt · russofiil ultraratsionaatlikud vaated, venemaa valitud riik, · ei tunnistanud ateistlikke vaatedi sügavalt uskilt; teoses kahtlemine usklikus ja moraalis; ideoloogilised võitlused teoses · taunis kapitalistlikku arengut · keskkond mõjutab inimest tema arvates, · inimene on loomult hea · ühiskonda saab muuta vaid usukõlbelise taassünni teel kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja
2. Olemuse kaudu, nähtuses on midagi erilist, püha? Mis on püha? Essentsialstlik (religioon on olemuslik, mitte-empiiriline) Religioon on midagi täiesti teistsugust, seda ei ole võimalik tõestada. ,,Püha" mõistest: Rudolf Otto uurimustöö. Väidab, et kõigi religioossete väljenduste keskmes on tunnetus ,,numinoossest" ehk ,,pühast". Otto väidete kohaselt on kõigi religioonide keskne tõde usklikus olev hirmu või aukartuse tunne, usk ,,üleloomuliku" olemasolusse. Otto fenomenoloogia puhul on märgata objektiivsuse puudumist. Hilisemalt on teadvustatud, et see saabki probleemiks igasuguse religiooni uurimise juures. See, milliseid fakte peame olulisteks ja milliseid mitte, milliseid huvitavateks ja milliseid mitte, tuleneb meie arusaamadest, olgu need siis religioossed või mitte. Oluline on uuringuid alustades tunnistada ja hinnata kriitiliselt oma uskumusi,
,,Kristus ei oleks oma järgijaile kunagi suutnud taolist muljet avaldada, kui ta poleks väljendanud midagi, mis oli nende alateadvuses elav ja tegev. Kristlus poleks kunagi sellise hämmastava kiirusega üle paganliku maailma levinud, kui tema ideed poleks leidnud vastavat psüühilist valmidust neid vastu võtta. Seesama fakt annab võimaluse öelda, et kes iganes usub Kristusesse, see mitte ainult ei ole temas, vaid ka Kristus elab usklikus kui täiuslik inimene Jumala näo järele, Teine Aadam." (JUNG 2002:101) Jung selgitab, et evangeeliumide järgi saab Kristuse inimlikust poolest teada vaid väheseid üksikasju, millest ei piisa, et konstrueerida pilti isiksusest. Jung arvab ka, et inimesena polekski Kristus suutnud täita jumalinimese ja Lunastaja rolli. Doktriinist nähtuv Kristus on täiuslik ja täielik ning teda ei saa üldse üksikinimeseks pidada, vaid ta on kollektiivne mütologeem ehk arhetüüp
annaabi.ee 
