· 2002.a majavalitsuste erastamine aktiviseerib haldusteenuse turgu. · kohalikud omavalitsused teevad enamused HA teenuseid ise. · 2003.a ehitusfirmad hakkavad looma endi haldusüksusi (FKSM, Koger, Skanska) · ostetud haldusportfellidest kaotatakse suuri osasid KÜdele · 2004.a majanduskasvu tegurite tõttu hakatakse võimalusel teenuseid sisse ostma. · KÜd tunnetavad ohtu haldusfirmade poolt tekivad vastuolud ja usalduskriis. · selged teenuseosutajate spetsialiseerumised (HA vs. HO) · 2005.a kiire majanduskasv ja üldine optimism tekitavad uusi korrashoiuettevõtjaid. · tekivad selgelt piirkondlikud korrashoiuettevõtted. · korrashoiuteenuse hinnad hakkavad piirkonniti tõusma. · 2006.a koolitussüsteem annab positiivseid tulemeid lisandub korrashoiuspetsialiste · kliendid saavad üle hirmust teenuseosutajate ees tekkib usalduslik äriline suhe.
Samas ei saa välistada, et praegused probleemid kujunevad pikemaks seisakuks, nii on väitnud ka mitmed majandusspetsialistid. Riskiteguriks on rahvusvahelise finantssüsteemi vastu puuduv usaldus ja finantssurutise levimine uutesse piirkondadesse. Samuti peab maailmamajandus saama üle viimastel aastatel tekkinud tasakaalustamatusest. [slaid7] Globaalne majandussurutis tähendab Eesti jaoks eelkõige nõrgemat välisnõudlust, kuid usalduskriis finantssüsteemis võib oluliselt mõjutada ka säästude liikumist nii riikide ja piirkondade vahel kui ka maailmamajanduses tervikuna. Sellest tulenevalt võib Eestil tekkida raskusi väliskapitali kaasamisel, mis kindlasti pärsib meie arengut. Sellel slaidil on võrreldud tarbijahindade aastakasvu Eestis ja euroalal. Vaatamata maailmamajanduses valitsevale segadusele on Eestil võimalik läbida süvenev globaalne majanduskriis tõsisemate tagasilöökideta. Selleks tuleb jätkata ja
saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?"
kiiresti lõpetada, mis neil ka õnnestus. 14. Tagajärjed 1. Lõppesid paljud totalitaarsed reziimid (Jaapan, Saksamaa, Itaalia), säilis NSVLs 2. Eesti läks ja jäi Nõukogude Liidu koosseisu 3. Paljud Eesti noorukid võitlesid erinevatel pooltel üksteise vastu 4. Suri 50-60 miljonit inimest 5. Võitjad: demokraatlikud riigid + NSVL 6. Punaarmee asub enamikus Euroopa riikides 7. Euroopa on sõjast laastatud, demokraatia usalduskriis, kommunistide populaarsuse tõus 8. Aasias ebastabiilne olukord 9. Teaduse ja tehnika meeletu areng 10. Tuumapommid ja võidurelvastumine 11. Juudid põgenesid Euroopast (Saksamaalt) eemale (USAsse) 12. Saksamaa lõhestamine, liikumispiirangud, Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud 13. Maailma jagunemine kahte leeri: sotsialismimaad ja lääneriigid 14. Sõja kaotasid: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. 15. Külm sõda 15
Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele keskendunud eluviis on asendunud enam vaimsemaga? Näited: 1. Rääkides sõprade ja tuttavatega, jääb järjest enam kõrva see, et inimeste elu keskmeks ei ole enam järjest uhkem maja, auto, poodides ja ilusalongides raha laiaks löömine. Inimesed on
Kuna pankade varaks on reeglina pikaajalised laenud ja likviidsus seisneb hoiustes, mida saab klient kohe välja võtta, siis seetõttu on väga tähtis pankade usaldusväärsuse taastamine, et inimesed ei tormaks paanikas pankadest kiiresti raha välja võtma. Sellega saaks lahendada likviidsusprobleemid ning pangad saaksid normaalselt edasi töötada laenata raha headele äriprojektidele ja maksevõimelistele klientidele, Finantskriisist tulenevalt tekib ju ka usalduskriis oma ettearvamatu ahelreaktsiooniga ja tagajärgedega. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltun suurel määral pankadevahelise usalduse taastumises ning võimaliku kahjumi mahakandmisest. Pankadevaheline laenuandmine on kriisi tõttu muutunud senisest kallimaks ja keerulisemaks, tõusevad intressimäärad, s.h EURIBOR. Sellest tulenevalt suurenevad ka pankade klientide laenuintressid, sest panga jaoks kallineb turult laenatava raha hind ja paljud väljastatavad laenud on seotud EURIBORiga.
peamist majanduskeskust olid Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika). Kriisi ilminguid veel polnud, sooviti lihtsalt teenida suuremaid kasumeid. Kriisi avalöögiks peetakse Musta Neljapäeva. New Yorgi börsipaanika polnud lõplik löök maailmamajandusele. Protsess kestis neli aastat. 1930. aastal kehtestas USA valitsus Smooth-Howley tolliseaduse, millega tõsteti tollimäärasid. See samm tõi kaasa üldise protestilaine. Investorite hulgas süvenes usalduskriis. Kapital hakkas ära voolama riskigruppi kuuluvatest maadest sinna, kus olukord oli stabiilsem. Viis majanduskasvu aeglustumisele, sest suurema riskiga maadest pärines suurem kasum. Majanduslikus mõttes turusaari ei eksisteeri. Nii tabas kriis kogu maailma majandust. Selle arusaamani jõuti hiljem. 1931. aasta kevadel ei tajutud, et midagi olulist on teoksil. Usuti, et kõik pöördub paremuse poole. Pangakrahhidest Kesk- Euroopas sai alguse paanika, mis tekitas üleüldise ahelreaktsiooni
aastal. Rahandus sai esimese raskema hoobi 1930. aasta sügisel. Pankrotistunud Diskonto Pank oli seotud nahatööstusettevõttega ,,Union", kelle operatsioonid Nõukogude Liiduga ebaõnnestusid. Diskonto Pank tõmbas endaga kaasa Kommertspanga, mis pankrotistus 1931. aasta jaanuaris. Pärast Kommertspanga maksujõuetuks jäämist algas hoiusummade massiline väljavool, mis kiirenes veelgi pärast naelsterlingi devalveerimist ja Scheeli panga maksujõuetuks muutumist. Esimene usalduskriis küll vaibus peagi, ent sellele järgnenud teine hoiuste väljavool kestis kauem, mida tingisid ka levima hakanud kuuldused vääringu muutumisest. Rahapakkumine langes võrreldes 1930. aastaga 1932. aastal 14 protsenti. Eesti tööstuses ilmnesid kriisi tõttu tekkinud raskused teravamalt 1931. aastal. Tööstustegevuse madalaim seis oli 1932. aastal, mil toodangu netoväärtus oli kahanenud kriisieelse ajaga võrreldes 20 protsenti. Eesti
majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt, maksu- ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele:
Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat *kodanikud ei osale otsuste tegemise protsessis, riiki juhitakse koalitsioonileppe järgi *kehtib nelja-aastane valimistsükkel ja puudub pikemaajaline arengustrateegia *toimub võõrandumine ja eemaldumine igapäevapoliitikast (meist ei sõltu midagi), lisaks erakondade kauplemine, usalduskriis Osalusdemokraatia Otsuste aluseks on inimeste kuulamine, keda antud otsus puudutab *kaasatakse võimalikult paljud ühiskonna liikmed - tõuseb otsuste kvaliteet *kaasamine vajab algatust avaliku võimu poolt, ressursse ja sruktuuri *tagatakse avaliku võimu info avalikustamine ja kättesaadavus, läbipaistvus, regulaarne aruandlus *tagatakse suurem õiglus ühiskonnas ja lähendatakse võimu kodanikkonnale Elitaardemokraatia
negatiivselt tõlgendatava info uudisväärtust. Nii tuleb toimida, kui ettevõte teab ette kahjustava info ilmumisest ja ka siis, kui teave on juba ilmunud ning tuleb ainult reageerida. Kriisiolukorras on lubamatu valetada ja keerutada (esitada teadlikult valeinfot, avaldada pooltõde, jätta olulisi fakte enda teada), vaielda meediaga ning hoida infot kinni. See muudab meedia vaenulikuks ning tulemuseks on meedia ja avalikkuse sügav usalduskriis. Sageli teevad Eesti ettevõtted ja organisatsioonid just siin vea. Arvatakse, et meediale vastamine puhub loo veelgi suuremaks, äratab rohkem tähelepanu jne. Oleme parem vaikselt, ehk läheb kogu asi mööda, nii et paljud ei märkagi! Tavaliselt on kahju juba sündinud ja kui organisatsioon oma infot ei avalda, jääb kõlama vaid teise poole seisukoht. Kas eilsed uudised unustatakse igaveseks?
annaabi.ee 
