Et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel: parlament annab seadusi, valitsus viib neid ellu ja kohtuvõim kontrollib valitsuse tegevuse seaduslikkust. Funktsionaalsele ja organisatoorsele võimude lahususele lisandub personaalse võimude lahususe nõue: ükski isik ei tohi täita korraga mitme võime funktsioone. 2.4.3. Õiguskindlus Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse ehk määratletavuse ja usalduskaitse põhimõtte. Esimene välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3), st. tagab, et üksikisikul on võimalik riigiorganite käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja nendega arvestada. Selle nõude täitmine eeldab piisavalt arusaadavate seaduste kehtestamist. Usalduskaitse põhimõte kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Karistusõiguses kehtiv nulla
iim (AÕS § 51). Kinnistusraamat erineb just selle tõttu nn hüpoteegiraamatutest, mille kaudu avalikustatakse kinnisvara võlastumist. Raamatuid peetakse kõigis maa- ja linnakohtutes, mille struktuuriüksusteks on kinnistusametid. Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid kohtu tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Kinnistusraamatut peab riik ning selle pidamise üleandmine eraõiguslikele isikutele ei ole kande usalduskaitse nõude tõttu mõeldav. Kinnistusamet ei ole siiski täitevvõimustruktuuri kuuluv riiklik amet. See nimetus on pärit 1938. aasta kohtute seadusest [5] ning on mõjutatud saksakeelsest vastest Grundbuchamt. Kinnistusameti näol on tegemist kohtu osakonnaga. Kohtusüsteem ei ole registrite pidamist kohtute juures siiski päriselt omaks võtnud. Aeg-ajalt väljendatakse seisukohta, et registrite pidamine on täitevvõimu ülesanne ning tegemist on kohtusüsteemi mõttetu
2) laiemas tähenduses õigusriik on nn õiglusriik e sotsiaalne õigusriik riik, kus püüeldakse sotsiaalse õigluse poole. Õige adekvaatne mõiste on formaalses laiemas või materiaalses kitsamas tähenduses õigusriik kui kodanlik-liberaalne õigusriik. III ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR 1) Põhiõigused 2) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Nendet kahest põhikomponendist saame tuletada kolm järgmist komponenti: 1) Õiguskindlus-Õigusselgus-Usalduskaitse-Seaduste kättesaadavus 2) Legaalsuse põhimõte-Seaduse prioriteet-Seaduslik alus 3) Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt IV PÕHIÕIGUSED 1.Liigitus Põhiõigused võib jaotada:Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused, Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast. Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu
selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Nimetatud kahele lisandub salajase õiguse keelu põhimõte. Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte: 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. 2) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld. 3) õiguspärase ootuse põhimõte - Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et
õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. RKo kinnisasja ei saa heauskselt omandada tasuta tehinguga, mis sõlmitakse esimese ja teise järjekorra seadusjärgsete pärijatega. Kinnistusraamatu kandele tuginedes võib omandada heauskselt kinnisasja isikult, kes küll kinnistusraamatu järgi on asja omanik, kuid tegelikult seda ei ole. Usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui õiguslikult on küll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult pole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kes sõltub kinnistusraamatu õigsusest. Kuna heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi, siis pärimise korral ei omandaks esimese ja teise ringi seadusjärgsed pärijad kinnisasjaõigust heauskselt. Kohtuliku hüpoteegi heauskset omandamist asjaõigusseadus ei võimalda. 19. Kinnistusraamatu koosseis Laiem tähendus:
tehtud, tuleb kõik tagasi pöörata. Tuleb taastada endine olukord enne tühise haldusakti andmist. HMS § 63 lg 3 – haldusakti osa tühisus toob kaasa haldusakti tühisuse, kui haldusakti ei oleks ilma tühise osata välja antud. Haldusakti võib kehtetuks tunnistada edasiulatuvalt (ex nunc) või tagasiulatuvalt (ex tunc). HMS § 64 lg 3 sätestab ära haldusakti kehtetuks tunnistamise korra. HMS § 67 toob ära ka usalduskaitse arvestamise põhinõuded. On välja toodud ka tingimused, millal ei kaitsta isikut usalduskaitseprintsiibiga (sätestatud HMS § 67 lg 4). Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: Isiku kasuks (eelkõige koormav haldusakt). Üldjuhul on sellise haldusakti kehtetuks tunnistamine keelatud. HMS § 65 lg 2. Isiku kahjuks HMS § 66 lg 2 – kui on lubatud seadusega jne (loe seadust).
Kui on isikut soodustav mõju, siis ok, aga kui vastupidine, siis on vaja põhjendada. Probleem: üldakti salastatus (eelkõige sise- ja kaitseministeeriumit puudutavad määrused) 2. Õigusselgus e määratus § 13 lg 2. Mõõdupuuks on kujuteldav keskmiste võimetega isik. RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3. Usalduskaitse põhimõte: Nulla poena sine lege § 23 lg 1, lg 2 lause 1. Pole karistust ilma seaduseta. Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d
+ §10 (teatud kontekstides õigem) 2002 Üldkogu otsus: isik peab saama, kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga, asjaolusid arvestades mõistlikul määral, ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua Mõõdupuu (kuidas hinnata) normi adressandiks on kujuteldav keskmiste võimetega isik Praktikas hea argument riigikohtunikele, kuid kõik teised peavad aru saama. - Usalduskaitse koosneb: - Karistusõiguses kehtiv nulla poena sine lege põhimõte (ei ole kuritegu ilma seaduseta; seadus ei kvalifitseeri kuriteona; §23 (1) + (2) 1 ei saa süüdi mõista või raskemat karistust määrata kui seaduses kehtestatud (teo toimepaneku ajal) Tähtsamaid Riigikohtu lahendeid: 2003.a Brusilovi kaasus murdvaras (varastas kuuekohalise summa
Mõõdupuuks on kujuteldav keskmiste võimetega isik. Nõutav normi määratletuse aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad peavad olema normid, mis võimaldavad isikuõigusi piirata või peale panna kohustusi. Õigusselgus ei pruugi olla väga tugev argument. See on riigikohtu privileeg. Selle võib riigikohus kapist välja otsida ja öelda, et nüüd on mõõt täis ja piir ületatud, selle normi tunnistame õigusselgusetuks. Kõik teised peavad normist aru saama. · Usalduskaitse õiguspärane ootus laiemas tähenduses. a. Nulla poena sine lege stricta, scripta, previa. Põhimõte, et kedagi ei tohi karistada ilma eelnevalt kirjalikult kehtestatud seadusega. PS §23 lg1 lause 1. b. Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses mängu ajal reegleid ei muudeta. Nõue, et kord juba rakendatud seadust ei tunnistataks sõnamurdlikult kehtetuks. Õiguspärase ootuse tingimused
b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur: õigusselguse põhimõte - selgus kehtivate õigusnormide sisu osas õigupärase ootuse põhimõte - kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes usalduskaitse põhimõte: nulla poena sine lege põhimõte (karistusõiguses) ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld salajase õiguse keelu põhimõte /õiguspärase ootuse põhimõtte võib paigutada ka siia/ Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse
ei olnud käsutusõigust( st käsutus tervikuna siiski ei kehti). Käsutustejungu enda tühisuse kprral nt teovõime puuduste tõttu heauskne omandamine võimalik ei ole. Valduse saamisel kinnisasjale ei oma ( erinevalt vallasasjadest) kinnisasja heausksel omandamisel tähendust. Riigikohus on samas leidnud, et heauskse omandamise instituudi eesmärgiga oleks vastuolus, kui see kaitseks absoluutselt kõiki tehingulisel alusel kinnisasjaõiguste omandamise juhtumeid, mistõttu usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui õiguslikult on küll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult ei ole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kus sõltub kinnistusraamatu õigsusest, nt ei saa esimese ja teise järgekorra seadusjärgsed oärijad tugineda kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Seega tunnustas Riigikohus heauskse omandamise võimalikkust üksnes nn. käibetehingute puhul. Samas ei ole tasulisest
Kaalumine hõlmab kõiki poolt ja vastu argumente ning sisaldab lõppastmes väärtushinnangut - otsustamist ühe või teise lahenduse kasuks. 2. Võimude lahusus. Võimude lahusus lähtub võimu dekontsentratsiooni vajadusest - et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel; välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3). 3. Õiguskindlus. Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse (määratletavuse) ja usalduskaitse põhimõtte. Kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet, keelustades üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. 4. Halduse seaduslikkus. Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus (PS § 3 lg 1 lause 1). Teiselt poolt tähendab see, et ükski halduse õigusnorm (määrus, halduse
annaabi.ee 
