teistsugust nägu. Hindan väga usaldusväärsust ning turvalisust, kuid praegu ei tunne ma oma riigis end kuigi turvaliselt ja ei usalda ka valitsust. Muidugi ei olene kõik probleemid võimuorganite tööst ja tegemistest, ent nemad on ainsad, kellele on volitatud võimalus muuta riigis toimuvat. Kogu kisa ja kära valimiste eel on naeruväärne. Tundub, et neist vaikseimad ning vähem lubavad erakonnad on ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal
4. kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruandluse kui terviku seisukohalt 5. Eelnevate auditite tulemus 6. Kättesaadava info olemus Auditeerimise tõendusmaterjalide usaldatavus sõltub nende allikast ja esituslaadist (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest üldpõhimõtetest 1. välised tõendusmaterjalid (kolmandalt osapoolelt saadud kinnitused) on usaldatavamad kui sisesed tõendusmaterjalid 2. sisesed tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldatavamad, kui sisekontrolli tase on kõrgem 3. audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui kliendisisesed tõendusmaterjalid 4. kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui suulised
· Kättesaadava info olemus (korrektsus, täpsus, asjakohasus, vajalikkus jne) · Usaldatavuse puhul on oluline, millisest allikast see saadi (kliendi sisene või väline allikas), milline on esituslaad (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel on välja kujunenud teatavad hindamiskriteeriumid: *välistelt ehk kolmandatelt osapooltelt saadud tõendusmaterjalid või kinnitused on usaldatavamad kui sisesed tõendusmaterjalid *sisesed tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldatavamad kui sisekontrolli süsteem on heal tasemel *audiitorettevõtja enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui kliendi sisesed tõendusmaterjalid *kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad suulistest Audiitorettevõtja kindlustunne kasvab kumulatiivselt kui sama nähtus on tõestatav eri allikaist saadud erineva olemusega tõendusmaterjalidega
4) Kontrollitava nähtuse olulisus, aastaaruande kui terviku suhtes. 5) Varasemate auditite tulemused. 6) Informatsiooni kättesaadavus ja selle olemus. Auditeerimise tõendusmaterjalide usaldatavus sõltub sageli nende allikast (kas sisene või väline info) ja esituslaadist (visuaalne, dokumentaalne või suuline). Tõendusmaterjalide usaldatavuse hindamisel võib aluseks võtta järgmised üldpõhimõtted, mis ei pruugi alati toimida/kehtida: 1) Välised tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid (kolmandatelt isikutelt). 2) Sisemised tõendusmaterjalid on suhteliselt usaldusväärsemad, kui sisekontrolli tase on kõrgem. 3) Audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldatavamad, kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid. 4) Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui suulised. Audiitori kindlusunne kasvab, kui ühe ja sama nähtuse kohta antud tõendusmaterjalid langevad omavahel kokku
iseloom; tegurid millel võib olla oluline mõjutegevjuhtkonna käitumisele; ettevõtte finantsseisund ja selles tulenvad olulised muutused; kontrollitava nähtuse olulisus aasta aruande kui terviku seisukohalt; varasemate auditite tulemused; kättesaadava info olemus; auditi tõendusmaterjalid olemus ja usaldusväärsus sõltub nende allikast, kas ettevõtte sisesed või välised ja esitluslaadist, kas visuaalsed, dokumentaalsed või suulised; välised tõendusmaterjalid on usaldatavamad ettevõtte sisestest tõendites; sisemised tõendid on usaldusväärsemad, kui sisekontrolli tase on kõrgem; audiitori enda genereeritud tõendid on usaldatavamad ettevõtte sisestest tõenditest; kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldatavamad kui suulised. Audiitori kindlustunne kasvab kumulatiivselt kui ta saab ühesugusst infot ehk tõendusmaterjale erinevatest allikatest või erineva olemusega. Kogudes tõendeid ettevõtte
17 Tõesus matemaatikas Filosoofia ajaloos on välja kujunenud kolm seisukohta tõesusest matemaatikas. 1. Matemaatika tõed on lihtsalt ilmselged mõistuse jaoks ning ei vaja mingeid kinnitusi faktide näol. Nii arvasid nt prantsuse filosoof René Descartes (1596-1650) ning saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) . 2. Matemaatika tõed on üldistused kogemuse põhjal, mis erinevalt teiste teaduste väidetest on tunduvalt täpsemad ning usaldatavamad. Nii arvas nt inglise filosoof John Stuart Mill (1806-1873). 3. Matemaatika tõed on aprioorsed, st matemaatika väidete tõesus tehakse kindlaks mõistete analüüsi teel, ilma kogemuse poole pöördumata. 18 Matemaatilised tõed- erinevalt empiiriliste teaduste hüpoteesidest- ei vaja faktuaalset kinnitust ega mingeid muid põhjendusi, sest nad on ilmselged. Selline arusaam aga, mis viitab ilmselgustundele, satub silmitsi mitmete raskustega. Esiteks on mõned matemaatika teoreemid 15
põhjustas tohutult palju ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda hukkunuid. võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned NLiidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on nad palju usaldatavamad kui 1986. a. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski Lääne- tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris. Kas tuumaenergia on liiga Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe kallis? põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k
traditsiooniline teadmise allika õpetus sellega seob: “Intellektuaalne intuitsioon ja kujutlus on ülitähtsad, kuid needki pole usaldusväärsed: nad võivad asjadest küll väga selge pildi anda, ent ometi eksiteele viia” [seals., lk. 1850]. Seetõttu soovitab Popper epistemoloogia küsimuseasetus muuta. “Alati on küsitud umbes niisuguses vaimus: “Millised on parimad teadmise allikad – kõige usaldatavamad, mis meid ei eksita, – ning need mille poole kahtluse korral saab ja tuleb pöörduda nagu kõrgema kohtu poole?” Selle asemel panen ette omaks võtta, et niisuguseid ideaalseid allikaid polegi … ja et kõik allikad võivad mõnikord eksitusse viia. Ning seetõttu soovitan allikate järele pärimise asemel küsida hoopis teisiti: “Kuidas suudaksime leida ja kõrvaldada vea?” [seals., lk. 1846]
4. Kontrollitava nähtuse olulisus aastaaruande kui terviku seisukohalt 5. Varasemate auditite tulemused 6. Kättesaadava info olemus Auditeerimisel kasutatavate tõendite usaldusväärsus sõltub nende allikast, kas ettevõtte sisesed või välised allikad; ning esituslaadist, kas visuaalsed, dokumentaalsed või suulised. Usaldatavuse hindamisel võib arvestada järgnevate põhimõtetega: 1. Välised tõendusmaterjalid kolmandatelt isikutelt on usaldatavamad kui ettevõtte sisesed tõendusmaterjalid. 2. Sisesed tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui sisekontrollisüsteem on kvaliteetne ja tõhus. 3. Audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui ettevõtte sisesed. 4. Kirjalikud tõendusmaterjalid on usaldusväärsemad kui suulised. Audiitori kindlustunne kasvab kui ta ühe ja sama nähtuse kohta saab tõendeid erinevatest
ühikmaksumust. Kui maksumused on siiski väga erinevate osakaaludega, tuleb vältida väärandmete kasutamist: näiteks võib klaasist vaheseinte osakaal aluseks olevas näites olla väike ja moodustada vaid tühise osa kogu töö maksumusest seda tegelikult mõjutamata. Vaadeldavas projektis on klaasist vaheseinte osakaal kasvanud 10%-lt 60%-le ja see võib põhjustada palju tõsisema vea tekkimise. Näide kinnitab varem väidetut, et väiksematel kulugruppidel võivad olla ka vähem usaldatavamad hinnad. 10.2.5. Konstruktiivelemendi maksumused Sõltumata sellest, millist meetodit on kasutatud kogumaksumuse määramisel, tuleb see alati väljendada põrandapinna ruutmeetrile ning seda kahel põhjusel: 11 • Esiteks selleks, et tagada võrdlusvõimalus teiste ehitistega. Kui ühe ehitise vaheseinte maksumus põrandapinna ruutmeetrile on palju suurem kui teistel sama tüüpi ehitistel, siis on vaja uurida selle põhjusi
tühine. Kui uuritavate objektide arv (valim) on piisavalt suur, siis pole neid vigu vaja arvestada. Süstemaatiliste vigade puhul on aga täheldatav teatud kindel suund või kuhjumistendents. Sellised tulemused põhjustavad katsetulemustes kõrvalekaldumisi kas positiivses või negatiivses suunas. Sellised vead võivad eksperimendi tulemusi väga oluliselt mõjutada ja moonutada. Katse tulemusena saadud uurimistöö tulemused on seda objektiivsemad ja usaldatavamad, mida vähem on neis süstemaatilisi vigu. Süstemaatiliste vigade hulka saab minimeerida kui katsealuseid on rohkesti ning eksperiment korralikult planeeritud. Eksperiment on paljude teadusliku analüüsi liikide arengu alus. Katsed jagunevad kolme valdkonda : - laboratoorsed tehnika- ja loodusteaduste tarvis; - tootmislikud erinevate tootmisküsimuste lahendamiseks; - sotsiaalsed juhtimisteaduste, majandusteaduste, psühholoogia, pedagoogika ja sotsioloogia tarvis.
annaabi.ee 
