Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uruguay rahvastiku ja majanduse analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uruguay, sündimus, suremus, meditsiin, montevideo, langema, census, 2050, density, tüübile, tasapisi, region, marsruut, miniuurimus, ajaga, planeerida, paiknemine, upload, tööstushooned, soolis, paraneb, etapis, tasakesi, linnastumine, tasapinnaline, kaubateed, üksikud, hooneid, asubki, paranemaAustraalia keskmine eluiga on 78 aastat. Rahvastik on Austraalias vananev. Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61) 65 aastaseid ja vanemaid: 13,5% (mehi 1, 306, 329/ naisi 1,565,153) Loomulik iive on Austraalias 0,7% ja sündimus on 1,76 last naise kohta 2050 aastaks on rahvaarv tõusnud. Võrreldes 2011 aastaga on 2050 aastaks nooremat rahvast rohkem ehk sündide arv on suurem. Samuti on 2050 aastal
Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi-ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale kahanenud. Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ning 2025. aasta oodatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ning suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. Aastast 2000 on Maroko rahvaarv tõusunud, kuid aastal 2009 langes see järsult. Ning seejärel on see taas stabiilselt tõusma hakanud. Rahvastiku paiknemine A. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 75,6 in/km2. B. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alzeeria idas ja kagus (piir Alzeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Neist
3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004
kasvanud. 3. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950–2025 Mongoolia rahvastik on aastatel 1950-2025 jõudsalt kasvanud, kuni 1990.ndateni oli rahvaarvu kasv aasta aastalt aina suurem. Nõukogude Liidu lõpuga lakkas ka rahvaarv nii kiiresti kasvamast, kuid on sellest ajast saati siiski pidevalt pisut suurenenud. Praegu hakkab Mongoolia rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon
Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja uraani. 3 Argentina kaart
Kuid Ida-Saksamaal on kõige tihedamini asustatud Berliin, kus võib rahvasiku tihedus ulatutda üle 1000 inimese/ km². Saksamaal elab 74% kogu riigi rahvastikus linnades. 2007-2010 aasta perioodil on olnud see protsent muutumatu. 3. Analüüsige riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 19502025. Rahvaarv Joonis2: Saksamaa rahvvaarvu muutus 1950-2025 perioodil Allikas: Census Saksamaa rahvaarv on 1950-2025 aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Väiksed tõusud olid 1970.ndal ja 1990.ndatel, kui nõukogude liit lagunes ning inimesed tulid oma kodumaale tagasi. Arvatakse, et tulevastel aastatel on oodata väikest langust. Kasvutempo oli 1995-2005 aastatel positiivne ning alates 2005.aastast kuni 2012 on kasvutempo olnud negatiivne -0.2. Oodatakse, et 2025.aastani on kasvutempo jätkuvalt negatiivne -0.3. 4
2020 23,938,599 2025 25,053,669 Kasvutempo ei ole väga muutunud. Alates 1950. aastast on Austraalia rahvaarv tasapisi ja üsna stabiilselt kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.. Rahvastik hakkab kiiremini kasvama, 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba üle 29 000 000 inimese. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rändesaldo Migrantide arv () arv () iive () kasv (%) () üldarv Austraalia 270351 12,3 152788 6,9 0.53 1,13 6 131000 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Imikusuremus Väikelaste Oodatav keskmine Keskmiselt lapsi () suremus () eluiga naise kohta
Rahvaarvu kahanemisi sel ajavahemikl ei ole tähendatud, seega kasvab see arvatavasti veel ning aastaks 2025 ennustatakse sinna riiki inimesi juba 51, 42 miljonit. Rahvaarvu kasvutempo ei ole olnud väga suur. Aastal 1991 1999 on see jäänud 0,2 ja 0, 6 vahele. Aastatel 2000 2008 on kasvutempo jäänud 1,1 ja 1,7 vahele. Alates 2009. Aastast on näitajad jälle 0,4 0,9. See tähendab, et kasvutempo jääb tulevikus jällegi üha aeglasemaks. Alates aastast 2044 2050 arvatakse, et kasvutempo Hispaanias läheb hoopis miinustesse. (IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja
olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Rahvastiku andmeid on erinevatel kodulehekülgedel ja sageli tulebki andmeid leida erinevatest allikatest, mida võibki kasutada. Soovituslikud allikad: The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ The Wolrd Bank http://data.worldbank.org/?display=default United Nations (ÜRO andmed) http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Coutries of te World http://www.theodora.com/wfb/about.html U.S. Census Bureauhttp://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu. Kasutage The World Factbooki veebiaadressil https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/ (Peole and Society). a) Kui palju inimesi elab valitud riigis? Bangladesh on 164 miljoni elanikuga riik. b) Vaadake riikide reastatust rahvaarvu alusel (country comparison to the world, lingi leiate riigi rahvaarvu juurest).
Lõuna-Korea naaberriigid ja rahvastiku keskmine tihedus https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii&authuser=0 Lõuna-Korea rahvastiku tihedus http://farm7.staticflickr.com/6175/6171912037_3cf9d7b513_o.jpg 3. Soolis-vanuseline koosseis 3.1. Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive Kogu rahvastiku peale 2011. aastal sündis riigis umbkaudu 417000 last ning surnuks kuulutati 305000 inimest. Lõuna-Koreas on viimaste aastate jooksul sündimus vähenenud ning seetõttu ka loomulik iive kahaneb.Väikelaste suremus on viimaste aastate jooksul sujuvalt langenud, 2011.aastal oli selleks 4 last 1000 inimese kohta.Võib öelda, et poisse ja tüdrukuid on viimaste aastate jooksul sündinud võrdselt, seega on ühiskonnas tasakaal. 3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Lõuna-Koreas on keskmine eluiga 74.3 aastat. Meeste eluiga erineb naiste omast 7.57 aasta võrra, seega meeste keskmine eluiga on 70.75 aastat ning naiste 78
Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net of natural Growth Number Births per Deaths per Migrants increase rate of 1,000 1,000 per 1,000 (percent (percent Migrant Natural Population
Riigi rahvastik Indias on oma 1,2 miljardi elanikuga riikide reastuses rahvaarvu alusel teisel kohal. Ainult Hiinas elab natuke rohkem inimesi. Kolmas koht jääb juba oma rahvaarvult kaugele maha. Tegemist on rahvaarvult väga suure riigiga. (India) India rahvastiku muutus miljardites 1.8 1.6 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti
· Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13, 2008-2013 oli/on 12. Iga kord langes see 1 üldkordaja võrra. Kokku langes sündimuse üldkordaja 3 võrra. Prognoos aastaks 2030 on 11. b) Keskmiselt iga naise kohta sünnib Austraalias 1.8 last. Viimaste aastakümnete jooksul pole see eriliselt muutunud. Kuni 1994 aastani oli keskmiseks 1.9,
• Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest 40 tänapäeva peredes eelistatakse vähe lapsi. 30 20 Madal sündimus ja 10 suremus 0 Suremus langeb, sest meditsiin areneb, paranevad inimeste toitumis-, töö- ja
4624875 4492400 4359101 4242006 4152419 4085620 4007313 3877386 3723153 3581239 3427409 3265126 Joonis 4. Norra rahvaarvu kasv 1950-2025. (United States Census Bureau Website) Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050 6364008 6266252 6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website)
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
edasi) näitavad rahvaarvu kasvu aeglustumist. Peale seda langeb rahva arv veelgi. Aastal 2050 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 37 miljonit, mis näitab, et kasvutempo langeb ka aastatel 2030- 2050.
3. Ungari rahvaarvu kasv Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 1 Rahvaarv 1950-2010 11 10,5 10 rahvaarv (mln inimest) 9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3
Vaesuse indeks 0,006 (%) Puuduse intensiivsus 38,5 JÄTKUSUUTLIKKUS Süsinikdioksiidi heitmed inimese kohta 4.3 (tonni) Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid
http://goldtravel.ee/files/Egiptus/kaamel_pyramiidi_juures.jpg Egiptuse kunst. http://static.squidoo.com/resize/squidoo_images/- 1/draft_lens1912421module8813669photo_egyptHair1.jpg1206234683 2.0 RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 RAHVAARVU MUUTUMINE http://www.p360.org/temp/dsg205_500_350.jpg Rahvastik kasvab väga kiiresti . Praeguseks hetkeks on Egiptuse rahvaarv veidi üle 80,000,000 . Arvatakse , et 2050. Aastaks tõuseb rahvaarv 120,000,000-ni. 2.2 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. 2.3 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200)
kujuga. Riik piirneb idaosas Atlandi ookeaniga ning lääneosas Andidega. Naaberriikideks on Tsiili, mis asub läänes, Boliivia ja Paraguay põhjas ning Brasiilia ning Uruguay kirdes. Argentina hõlmab 2 780 400 ruutkilomeetrise ala Lõuna- Ameerikas. Kogu pindalast moodustab kõigest 1,57% veekogud. Lisaks soovib Argentina saada endale ka umbes 1 000 000 ruutkilomeetri suurune maa-ala Antarktise mandril. Rannajoone pikkuseks on 4 989 kilomeetrit
Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasvama , ning jääb taas stabiilseks samal kümnendil . Kusjuures kasvutempo piir, kus ta stabiilseks jääb , on 7 võrra väiksem ,kui täna . vaata joonist 1 Oletatavasti edasine tabel näitaks meile samuti umbes 40-50 aasta möödudes taas langevat
sadamalinn Rotterdam, viimases on näiteks asustus tihe juba tänu suurele sadamale. Asustus on hõredam Hollandi põhjaosas, seda põhjusel, et suur osa Hollandist asub merepiirist allpool ning riigist 29% võib jääda üleujutuste alla. RAHVAARVU KASV Rahvaarvu kasv Hollandis 1950. aastast kuni 2025. aastani. Graafikul on rahvaarv mõõdetud tuhandetes. Rahvaarvu kasvutempo on olnud konstantselt kasvav, kuid prognoosi kohaselt aeglustub tulevikus. Prognoosi kohaselt ning 2025. aastat ja 2050. aastat võrreldes, hakkab rahvaarvu kasvutempo tulevikus langema. TÕSISED PROBLEEMID SEOSES AIDSIGA? Hollandis põdes 2007 aasta seisuga HI-viirust või AIDSi 18 000 inimest. Arvestades rahvaarvu ei tundu see nii suur ning mina leian, et ka maailma tabelit vaadates ei ole pilt nii masendav. Samas asub Holland 82.kohal ning arvestades, et Eesti puhul räägitakse AIDSi probleemist ja Eesti on 104.kohal, tundub justkui oleks Hollandis sellega probleeme. Samas jäävad Hollandist ettepoole
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
1.Riigi rahvaarv Rahvaarv: 27 223 228 (Juuli 2010) Maailma mastaabis on see väikeriik. Rahvaarvult on maailmas Venezuela 45. kohal. Peaaegu samapalju inimesi elab : Nepalis (28 951 852) Malaysias ( 28 274 729) Uzbekistanis ( 27 865 738) 2. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus on 30,40 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on Bahamal (30,70) ; Kongo Demokraatlikus Vabariigis (30,29) Venezuela on hõredalt asustatud riik Venezuela Density, 2000 Tihedamalt on asustatud Venezuela põhja, ida ja lääneosa, sest seal on maavarasid (nafta, maagaas, boksiit)ning paremad võimalused töötamiseks ja elamiseks. Hõredamalt on aga asustatud lõunaosa, kus on vihmametsad. 3.Rahvaarvu kasv Rahvaarv on iga aastaga suurenenud. Kui aastal 1950 oli rahvaarv ~5 miljonit ,siis aastaks 2010 oli see arv juba kasvanud ~27 miljonini. Prognoosi järgi kasvab ka rahvaarv järgnevatel
0.25 0.2 0.15 0.1 0.05 0 2013-2015 2015-2020 2020-2025 Prognoosi kohaselt langeb rahvastiku kasv päris palju, kuid ei jõua negatiivsesse. Sündimuse üldkordaja on sujuvalt vähenenud 18-nelt kuni 12-le. Tuleviku prognoosi kohaselt see jätkab langust kuni 10-le. Sündide üldarv oli languses kuni aastani 2006, mil ta langes 21 miljonilt 14 miljonini, siis ta hakkas tõusma kuni 16 miljonini ja prognooside kohaselt hakkab vaikselt langema, kuni aastal 2025 on see 13 miljonit. Keskmiselt lapsi naise kohta näit on väikses languses, prognooside kohaselt see peaks 0,1 ühiku värra tõusnud olema aastaks 2025. Kristen Kotkas 11.RE Keskmiselt sünnib Hiinas 1,5 last naise kohta. Ida-Aastiaga võrrelses on see pigem kõrge, sest enamikse riikides seal on see näit 1,3-1,4. Mõne erandina nt. Põhja-Koreas on see näit 2,0.
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS
4 4) Rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Nepalis elab ligikaudu 28,563,000 inimest. Rahvaarvu järgi on Nepal 45. kohal maailmas ning seetõttu kuulub Nepal keskmiselt suuremate riikide hulka. Nepali rahvaarv on võrreldav Usbekistani, Saudi Araabia ja Iraagiga, kus elab umbes sama palju inimesi. joonis 6. Nepali rahvastiku kasvutempo aastatel 2000 2050 allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid
taolisega. On palju noori, kes käivad suviti seal endale raha teenimas. See on neile hea võimalus oma silmaringi laiendada ja teenida ka korralik taskuraha endale. 6 2.1 Rahvaarvu muutumine Rahvaarv keskpaik-2009: 7,754,000 Rahvaarv keskpaik-2025: 8,088,000 (prognoositav) Rahvaarv keskpaik-2050: 8,061,000 (prognoositav) Rahvaarv suureneb tasapisi. Sündimus küll väheneb aga see eest inimeste eluiga suureneb jõudsalt. Aastaks 2050 lubatakse aga hoopis langust. Sündimus on nii palju vähenenud, et suremus saab sellest võitu. Rahvaarv hakkab siis tasapisi langema. Eks näis kas tähtsad riigimehed suudavad midagi selle vastu ette võtta. 2.2 Rahvastiku paiknemine 73% sveitslasi elavad linnades. Ülejäänud 27% sveitslasi elavad linnadest väljaspool. Linnas töödatakse eelkõige teenindavas majnussektoris. Need kes elavad linnast
Kahjuks, ei oska öelda miks inimesed seal niimoodi paiknevad. 0-14 aastased: 27.7% (mehed 795,748/ naised 759,806) 15-64 aastased: 68.4% (mehed 2,006,059/ naised 1,834,119) 65 aastased and üle: 3.9% (mehed 111,144/ naised 106,504) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem kui naiste osakaal. See on suhteliselt kõrge, aga võrreldes maailma keskmise elueaga on see madalam. Liibüas on sündimus 27 ‰ ja suremus on 4 ‰ seega on Liibüa iive positiivne 23 ‰. Alla 5- aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta) on 19, ei leidnud viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhet ja riigi rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis. Liibüa linnarahvastiku osatähtsus on 85% kogurahvastikust. Suuremad linnad paiknevad mere ääres, sest sinna on parem ligi pääseda nt. laeva liiklusega jne
NV ja paljud teised (Maailma Kaudandusorganisatsioon). 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus 4.1 Riigi rahvaarv Hollandi elab 16 428 360 (2008) ja seega on tegemist suurriigiga, kuna rahvaarvult on Holland 61. kohal kogu maailmas. Hollandi rahvaarv on umbes sama suur, kui Madagaskaril, Süürial või Kasahstanil (Rahvusvaheline andmebaas). Hollandi rahvaarv on pidevalt kasvanud ja kasvab ka edasi kuni aastani 2040 ning alates sellest hakkab tasapisi langema (vt Joonis 6.). 5 Joonis 6. Rahvaarvu muutumine Allikas: Rahvusvaheline andmebaas, 30.november 2008 4.2 Rahvastiku tihedus Hollandis elab ühe ruutkilomeetri kohta 489 inimest. Peaaegu sama tihedalt on asustatud ka San Marino, Lõuna-Korea ja Aruuba (Sotsiaalmajanduslik andmete ja rakendus keskus).
Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 3 Rahvastik paikneb tihedamalt suuremates linnades ja linnade ümbruses, kus on rohkem töökohti ja paremad suhtlemisvõimalused. Sotimaal, mis on mägine ja kus kliima on karmim ning inimestevaheline suhtlemine piiratum, paikneb rahvastik hõredamalt kui Inglismaal, Walesis ja Põhja - Iirimaal. 3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net
Asukoht: Põhja-Euroopas; Põhjamerest lõunas ja Põhja-Atlandi ookeanist idas Naabrid: Rootsi, Soome, Venemaa; meritsi ka Taani Iseseisvus: 7. juuni 1905 Joonis 1. Norra lipp Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the- world-factbook/flags/no-flag.html Joonis 2. Norra kaart Allikas: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/no.html Riigi arengutase Inimarenguindeks (IAI) 0,968 (OECD riik) Vaesuse indeks 2 Vastsündinute suremus (1000 elaniku kohta, 2008.a) 3,61 Elektri tarbimine (kWh; 2005.a) 113,9 miljardit Töötuse tase (2007.a) 2,5% Interneti kasutajaid 3,8 miljonit Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Norra astus WTO (World Trade Organisation) liikmeks 1.jaanuaril 1995. Ta on ka Rahvusvahelise Valuutafondi IMF liige. www.transnationale.org andmetel on Norrast pärit sellised tuntud firmad nagu Statoil ja IF kindlustusfirma. Rahvastiku üldiseloomustus Rahvaarv
annaabi.ee 
