V: Kiirem raua korrosioon on eal ,kus Zn ja klamber on lahus. Seal, kus nad on koos tekib kalvaanipaar, mis kaitseb. Anoodiks on klamber ja katoodiks tsink. Anoodil toimuv reaktsioon: Fe 2e- = Fe2+ Katoodil toimuv reaktsioon: 2H+ + 2e- = H2 O2 + 4H+ + 4e- = 2H2O 5. Inhibiitori toime Valada kahte katseklaasi 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit - urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. V: K3[Fe(CN)6] lisamise korral katseklaasi tekib kiiremini sinist värvi ja rohkem kui urotropiini korral. Seega ilma inhibiitorita lahuses on reakstioon palju kiirem. Inhibiitor aeglustab raua korrosiooni.
Jälgida, kummas klaasis toimub intensiivsem raua korrosioon (on märgata rohkem sinist värvust). Millega seda seletada? Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. 5) Inhibiitori toime Valada kahte katseklaasi 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit -- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. 4. Katseandmed. CuSO4 = 0,25M HCl = 0,1M FeSO4 = 0,2M Universaalne gaasi konstant: R = 8,314 J/K*mol Faraday konstant: F = 96485 C/mol 5. Katseandmete töötlus. 1) 1
M(C6H12N4)=140,1816 g/mol (C6H12N4)=1,331 g/ml m(C6H12N4)=0,822 g urotropin n(C6H12N4)= 0,822 g /(140,1816 g/mol)=0,056 mol V(C6H12N4)=0,822 g /(1,331 g/ml)=0,61 ml M(C6H10O3)=180,8 g/mol (C6H10O3)=1,021 g/ml V(C6H10O3)=7,8 ml 1 m(C6H10O3)=7,8 ml * (1,021 g/ml)=7,9638 g n(C6H10O3)=7,9638 g /(180,8 g/mol)=0,044 mol Katse kirjeldus: 1) 50 ml ümarkolbi kaaluda 2(eksperimendis võeti 2,223 g) g ammooniumatsetaati 2) Kaaluda veel 0,8 g urotropiini (eksperimendis võeti 0,822 g) 3) Lahustada need ained 22 ml-s etanoolis(magnetsegajapulk kolbi) 4) Lisada veel 7,8 ml etüülatsetoatsetaati 5) Segada lahust tund aega-kolvi peale jahuti(veega) 6) Jahutada lahus maha toatemperatuurini-tekivavad ilusad kollased kristallid 7) Filtreerimseks kasutada klaasfiltrit 8) Pesta sadet minimaalse koguse etanooliga( alguses 2 ml etanooliga, siis 4 ml veega ning lõpuks 2 veel 2 ml etanooliga) 9) Teha ümberkristallimine
õhuhapnik, raud ise säilib. Mis on kokkuühendatud metallide korral anoodiks, mis katoodiks? Esitada anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide võrrandid. Anood (Zn): Katood (Fe): 5. Inhibiitori toime 5.1. Valada kahte katseklaasi umbes 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Sinine värvus tekkis ennem sellesse katseklaasi, millele sai lisatud K3[Fe(CN)6]. Järelikult inhibiitoriga katseklaasis tekib raua korrosion aeglasemalt kui Inhibiitorita katseklaasis. Kokkuvõte
2-¿ ¿ Anood (Zn): -¿=Zn ¿ Zn+2 e 2+¿ Katood (Fe): -¿=Fe¿ Fe 2 e¿ 5. Inhibiitori toime 5.1. Valada kahte katseklaasi umbes 5 cm3 väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit-- urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Sinine värvus tekkis ennem sellesse katseklaasi, millele sai lisatud K3[Fe(CN)6]. Järelikult inhibiitoriga katseklaasis tekib raua korrosion aeglasemalt kui Inhibiitorita katseklaasis.
korrosiooni eest. Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn2+ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn – 2e⁻ = Zn²⁺ katood:2H⁺(v) + 2e⁻ = H2 Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Fe Fe²⁺ +2e⁻ → Fe 2H⁺ -2e⁻ → H2 3.5 Inhibiitori toime Valasin kahte katseklaasi ∼5 cm3 väävelhappelahust ja lisasin kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisasin spaatliga tahket korrosiooni- inhibiitorit — urotropiini ning loksutasin. Korraga asetasin esimesse ja teise katseklaasi puhta kirjaklambri. Inhibiitorita katseklaasis oli sinist värvust märgata juba varakult. Inhibiitoriga katseklaasis oli sinust värvust märgata hiljem ja värvi muutus ei olnud eriti intensiivne võrreldes esimese katseklaasiga. Inhibiitoriga katseklaasis hakkas raud korrodeeruma hiljem ja aeglasemalt kui esimeses katseklaasis. Järelikult inhibiitor pidurdas reaktsiooni kiirust. Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe -2e⁻ → Fe²⁺
Siloben on läbipaistev lõhnata vedalik, külmub 15 kraadi juures, sulamisel tekkinud sade lahustub enamasti uuesti üles soojas segamisel. Sobib närvutatud rohu s.h ka kuivsilo valmistamiseks, kus puudub võihappekäärimise oht, aga nõrga tihendamise tõttu tekib isekuumenemise oht. Isekuumenemine tekib siis, kui õhk pääseb silo virna sisse kile katkemisel ja silo söötmisel. Konservant väldib silo hallitamist ja kuumenemist Superben erineb siloberist sellele lisatud urotropiini poolest ja on seetõttu tõhusam. Külmub alles alla 25kraadi juures ja selle sulamisel ei teki sadet. Superben sobib valgurikka noore rohu sileerimiseks kõrgetoodanguliste lehmade jaoks. Konservant kaitseb valku enneaegse lagundamise eest vatsas ja kindlustab looma parema varustatuse valguga, ühtlasi kõrgema piimatoodangu.
Kolmandaks kasutusalaks on torustike korrosioonitõrje. [] Ehituskrunt ,,Esmol"-it kasutatakse pehmekatuse remondiks ja paigaldamiseks ning vundamentide hüdroisoleerimiseks. Tegemist on tootega, mis põhineb põlevkiviõli atmosfäärijäägi alusel, millele on lisatud plastifikaator ja orgaaniline lahusti. [] Õlivärv põhineb põlevkividestillatsiooni kondenseerimisjääkidel ning sisaldab lisaks formaldehüüdi ja urotropiini. Tegemist on tumepruuni õlise vedelikuga, mida kasutatakse välitöödel. Samas sobib kasutada lihtsalt dekoratiivse välimuse andmise eesmärgil. [] Põlevkivibituumen mastiks SBN-VL koosneb nafta- ja põlevkivibituumeni saadustest, polümeersetest lisanditest ja orgaanilisest lahustist. Kasutatakse sarnastes olukordades nagu mastiks ,,Esmol". [] Põlevkivi baasil killustik Viimastel aastatel on alustatud põlevkivi rikastusjääkide ümbertöötlemisega ehituskillustikuks (2006
Fe – katood Zn – anood Zn 2e Zn 2 Anoodireaktsioon: -0,76V – redutseerija 2 H 2e H 2 Katoodireaktsioon: -0,44V –oksüdeerija Katse 7 – inhibiitori toime. Valada kahte katseklaasi ~5 mL väävelhappelahust ja lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi. Teise katseklaasi lisada spaatliga tahket korrosiooniinhibiitorit – urotropiini ning loksutada. Võimalikult korraga asetada esimesse ja teise katseklaasi puhas raudtraat (puhas kirjaklamber). Fikseerida, mis järjekorras ja millise intensiivsusega tekib lahustesse sinist värvust. Ilma inhibiitorita katseklaasis lahus muutus siniseks varem ja intensiivsem. Teha järeldus, kas inhibiitor aeglustas puhta raua korrosiooni. Sellest võib järeldada, et korrosiooniinhibiitor tõesti pidurdab korrosiooni.
ega leeliselisi lahuseid. ja sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid sademete, millist nimetatakse katlakiviks, tekkega: Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 19 20 Katlakivi teke Vee kareduse mõju · Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab
+/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2,
Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus
*Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus
Siloben on läbipaistev lõhnata vedalik, külmub 15 kraadi juures, sulamisel tekkinud sade lahustub enamasti uuesti üles soojas segamisel. Sobib närvutatud rohu s.h ka kuivsilo valmistamiseks, kus puudub võihappekäärimise oht, aga nõrga tihendamise tõttu tekib isekuumenemise oht. Isekuumenemine tekib siis, kui õhk pääseb silo virna sisse kile katkemisel ja silo söötmisel. Konservant väldib silo hallitamist ja kuumenemist Superben erineb siloberist sellele lisatud urotropiini poolest ja on seetõttu tõhusam. Külmub alles alla 25kraadi juures ja selle sulamisel ei teki sadet. Superben sobib valgurikka noore rohu sileerimiseks kõrgetoodanguliste lehmade jaoks. Konservant kaitseb valku enneaegse lagundamise eest vatsas ja kindlustab looma parema varustatuse valguga, ühtlasi kõrgema piimatoodangu.
torud jm.). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP
liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
annaabi.ee 
