- Inglismaa: valimisseaduse demokratiseerimine mehed al. 21.a/naised al. 30.a; leiboristid e. tööpartei; majanduses valitses vaba turg; arenenud tööstus-ja kaubandusmaa, samas oli võlgu USA-le ja tehnika oli vananenud; tööpuudus; I omas palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused
avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Gustav Mahleri ja Richard Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna
Isikupärased ja ühiskonnakriitilised. CLAES OLDENBURG popskulptor, huumor kommertskeskkonna üle. 1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika. RASTERTEHNIKA Koomiks suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tirazeeritud, supermarket(ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid. HÜPERREALISM E FOTOREALISM(1960ndate lõpp) maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL. Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada)
Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke Rohkem on teenuseid ja vähem on tavatootmist Levinud tarbimisviisidpeegeldavad ja loovad ühiskonnasisese sots hierarhia Töökeskkond Telekommunikatsiooni areng Kodu taasmuutmine tootmis ja tarbimiskohaks Kodu mitmeotstarbeline urbanistlik ruum – ala kodukino ruum Võim ja poliitika Traditsiooniline domineerimine – tsaar, kuningas Karismaatiline domineerimine –juhi erakordsus Legaalne domineerimine – umbisikuline side valitseja ja vallitsetava vahel Ühiskonna institutsionaalne struktuur Ühiskondlike institutsioonide toime Ühiskondlikes institutsioonides saavad sots tegelikkuse konserveerijad Sotsiaalsete riskide individualiseerimine
Hiilgeaeg jäi neil 1930-ndatest kuni 1960-ndateni ja tänu Clint Eastwoodile ja Kevin Costnerile suutis olla korra edukas ka 1990- ndate algus. Näiteks toodeti 1950. aastal Hollywoodis 130 vesterni. Kümme aastat hiljem oli see number vaid 28. Sellel languse põhjuseid on mitmeid: telesarjad hakkasid asendama B- kategooria vesterne ning lisaks oli vesternile aluse pannud ideoloogia uues sallivas ühiskonna üpris ajast ja arust.8 Veel võib öelda, et publik kasvas üles ning uus urbanistlik ühiskond ei seostanud ennast enam agraarteemadega, mida vestern kujutas.9 See tõi kaasa vägivaldsema laine vesternide tegijad nagu näiteks Sergio Leone ja Sam Peckinpah. Tänapäeval toodetakse vesterne aina vähem ning pigem uue lähenemisega. Heaks näiteks on siinkohal Ang Lee „Brokebacki mägi“(2005), mis keskendub kahe kauboi vahelisele romantilisele suhtele. Sellegipoolest on selle filmi žanr määratletud draamana ning ka filmis kujutatud ajastu on
Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Tänu R. Straussi toetusele sai ta Saksa Muusikaühingu stipendiumi ning hakkas õpetama
planeerimises kaasnevate objektide seisukohalt. Planeerijad peavad olema teadlikud, kellelest lähtuvalt nad planeeringu koostavad ja see nõuab tingimata erapooletust ja mõjutatavate gruppide kaasamist planeeringuprotsessi. Tekib olukord, kus avalik arvamus ja eksperdi analüüs tuleb ühitada ehk peab toimuma süntees kodanike eelistuste ja tehniliste projektsioonide vahel. Postmodernistlik maastikukujundus Modernne urbanistlik maastik Modernistlik teooria nägi ette, et loodust saab linna tuua parkide näol. See tekitas linnade kujunduses sageli nähtuse, kus ainsateks rohealadeks olidki klassikalised kõigile avatud pargid, kus inimesed said vabalt ringi jalutada ning oma aega veeta. Linn aga laienes edasi ning näiteks tööstusrajoonides polnud mitte mingit rohelust. Arhitektid mõistsid, et tuleb läbi viia muutusi, mis muudaksid linnad ning looduse kooseksisteerimise võimalikult loomulikuks
Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamilised kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Tänu R. Straussi toetusele sai ta Saksa Muusikaühingu stipendiumi ning hakkas õpetama
Vastu reaktsioon naturalismile ja realismile. Sõnu kasutati sümbolitena. Tuglas. Maeterlinck- belgia luuletaja, näitekirjanik ja esseist. Impressionism: eelistas lühizanri. Keele kasutus mänglev. Vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Tuglas. Ekspressionism: 20.s algus. Varasem ja hilisem (varasem enne I ms ja hilisem pärast). Jõuline, õudust taotlev, katastroofi ennustav. Metafüüsiline, filosoofilis-mütoloogiline mudel. Kurjuse allikas urbanistlik ühiskond. Kriitika, sünged, võikad pildid. Sümbol, võõrandumine. Futurism:20.s Itaalia. Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine. Liikumis illusioon, dünaamilisus, rahutud muljed. Vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus. Kubism: 20.s algus
Ilja Repin 1844-1930 - nõukaaja esikunstnik (postuumselt) Kirikurongkäik Kurski kubermangus - peaksid olema kõik võrdsed, tehakse sotsiaalselt vahet, rikkad grupis, vaesed hobustega eraldatud teistest, sant eesplaanil, vene talupoja hädad, Burlakid Volgal- Ootamatu külaline - Vassili Perov 1833-1882 Troika - "kolme hobusega rakend" aka kolm last, kes veavad tuhatünni, näitab laste olukorda venemaal, lapsed = odav tööjõud, Impressionism 1870 Plein - air maalimine "urbanistlik kunst" - maalivad kõike enda ümber Eduard Manet 1832-1883 Maximilliani hukk - romantismi hõng Kunstnikud otsivad oma keelt, segades erinevaid stiile Olympia - kindel nägu, kindel naine' ei sobi salongi Eine looduses - naine ainsana paljas, väga suvaline olukord, rusikas salongide näkku, taga mingi naine pissib jõkke, iroonitseb. Emil Zola - näeme jaapani mõju (taustal), Rõdu - jaapanipärane, kaob kunstlik ruumilisus(mingil määral), helendavad näo laigud,
Tuntuimad esindajad: Jimmie Rogers, Hank Williams, Johnny Cash, Willie Nelson, Kennedy Rogers, Dolly Parton. (Skuin jt 2007 lk 137) 6 2.1 Rythm and blues Rythm and blues (tihti lühendatult R&B, R'n'B) on populaarne arfoameerika muusikastiil, mis tekkis 1940. aastatel. Terminit kasutati algselt plaadifirmade poolt, kirjeldamaks teoseid, mis olid turustatud peamiselt afroameeriklastele. Stiili iseloomustati tollal kui ,,Urbanistlik, õõtsuv ja dzässil põhinev muusika raske ja pideva rütmiga (beat)." Termini tähendus on korduvalt muutunud. 1950. aastate alguses kasutati terminit ,,rythm and blues" tihti bluusiteoste kohta. Alates 1960. aastatest, kui RnB oli kaastatud rokkmuusika arengusse, hakati seda terminit kasutama electric blues-i, gospeli ja soul-i kohta. 1970-datel kasutati mõistet juba ühtse ja kõikehõlmava terminina soul-i ja funk-i kohta. Alates 2000. aastatest kasutakse väljendit rythm
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand
sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. 18 Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) oli muusikas peamiselt iseõppija
Algselt tegelikult toetub LSD võtmele (pm meskaliin keemiliselt loodud, vaimuhaiguste jaoks) valgus kultuuri laiali (lasteraamatud, folkloor). Pshüedeelne kultuur, teataval määral jumalik/vaimse otsing. Filosoofiliselt öeldes mindi otsima nomenaalset tasandit, asja iseneses, seda mis on seletamatu. Narkootiline kogemus peaks aitama tabama seletamatut. (Naisprintsiibi vastu mässamine ka looduse/loomulikkuse vastu, urbanistlik. Rokkmuusika linnakultuur, noor kultuur, liikuv.) Psühhedeelia aja maha võtmine sellest. Kreeka keeles tähendab hinge nähtavaks tegemist (psühhedeelia), tõus materiaalsest kõrgemale. Otsib teed koju, aja maha võtmine rokkmuusika (mitte teel olev). Rahu, tasakaalu otsiv. Vähem tulevikuline, suurel määral minevikuline, ideaal ei asunud tulevikus. Keerulised suhted edasi liikumisega. 60ndate keskpaigas muusikas elemendid mis sarnasesid lsd toimele
Pilvede püha (1965). Looduslüüriline Viivi Luik, loodusluule kaudu tõlgendama, tundlik ümbruse peegeldus. Luule põhiline osa 1965-1982: ,,Hääl" (1968) müstiliste otsingute periood, mis ei kao ka hiljem. Uku Masingu mõju. ,,Maapäälsed asjad" (1978) maa peale tagasitulek müstilistest kõrgustes. Keskkond on muutunud, linde, liblikaid ja kasepuid on linnakeskkonnas vähem, asendub moodne ja urbanistlik luule hakkab luuletama väga argistest asjadest, näiteks torude hääled paneelmajas, kraani tilkumine. See jätkub kõige tuntumas raamatus ,,Rängast rõõmust" (1982 ) rahvuslikku motiivistikku rohkem kui teistes. Rahvuslik alltekst, Öeldes ridade vahel eestlase jaoks olulisi asju. 1980ndate alguses lisanduvad apokalüptilised meeleolud tõlgendatavad sajandilõpu kirjandusega rohkem kui kellelgi teisel. Maailmalõpp mõjub oma
Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud. Hinduism 1. Hinduismi varajane eeskäija tekkis Induse tsivilisatsiooniga (2500-1500 eKr), mis oli urbanistlik tsivilisatsioon: Kaubandus Mesopotaamiaga Hästi arenenud põllumajandus Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India) Kasutusel oma piltkiri Loodusreligioon Rahvas mitte-aarialased 2. Veedade ajastu (1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda.