· Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid · Grillimine Grillseadmes,sütel,ahjus restil või vardas Temperatuur 200-300 kraadi Soojendajaks kuum õhk Peale tekib koorik Liha,kala, köögivili PANEERIMINE
4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit. Hautamisvedelikuks on puljong, millele võib lisada tomatipastat, veine, et happed kiirendaksid liha valmimist. · Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha. Kuubikud massiga20-30 g, portsjonis 160 g. Liha pruunistatakse, lisatakse hakitud sibul, pruunistatakse ja pärast lisatakse tomatipasta, kuumutatakse enne hautamist võib lisada porgandit kuid ei pea. Hautatakse kuni liha on pehme. Kui liha pehme siis valmistatakse kaste. Jahu kuumutatakse
044 32 0.030 0.088 0.060 2 õun kg 0.107 30 0.075 0.214 0.150 3 kreeka pähkel (puhastatud) kg 0.010 0.010 0.020 0.020 Kaste 0.000 0.000 0.000 4 rõõsk koor 35% l 0.020 0.020 0.040 0.040 5 majonees kg 0.020 0.020 0.040 0.040 6 sool 0.000 0.000 0.000 7 pipar (valge jahv) 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.155 0.310 Mise en place: 1. Pese ja koori seller. Lõika see julienne-ribadeks ja blanšeeri kuumas vees. Jahuta. 2. Pese, koori, puhasta seemnekodadest ja viiluta õunad. 3. Purusta pähklid. Valmistamine 1. Rösti kreekapähkel. 2. Sega ained ettevaatlikult üles-alla tõstes. 3. Valmista salatikaste - sega kokku rõõsk koor ja majonees ja maitsesta. 4
tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet
joonis 2.1.). Pilt: Toidupüramiid Joonis 2.1. Toidupüramiid Toidupüramiid selgitab õiges toiduvalikus erinevate toiduainerühmade osakaalu. Mida allpool püramiidis asub toiduainete rühm, seda rohkem peab neid sööma. Iga toiduainerühm varustab organismi erinevate toitainetega. Alljärgnevalt antakse ülevaade toidupüramiidist korruste kaupa. I põhikorrus (alumine): teraviljasaadused ja kartul. Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24
jaan.-29.veebr. 240 35 156 36 100 1.märtsist ... 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud: 1.sept.-31.okt. 392 25 294 66 100 1.nov.-31.dets. 420 30 294 66 100 1.jaan.-29.veebr. 452 35 294 66 100 1.märtsist ... 490 40 294 66 100 Koorega küpsetatud kartul 125 0 125 20 100 Koorega küpsetatud ja siis kooritud 167 0 167 40 100 Külmtööt Kuumtöö Valmis- BRUTO - NETO t- Nimetus toote
Kuumtöödeltud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, kurtoone. 12. Kuidas valmistatakse veloute-suppe? Veloute-supp = veloute- supipõhi(ehk hele põhikaste) + püreesupp(10-15% supile nimetust andvat toorainet) 13. Millistest toiduainetest valmistatakse piimasuppe? Köögiviljadest, makaronotooted, kala, tangained ja neist valmistatud klimpe. 14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe. Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp
koostist, B15-vitamiin maksa seisundit. Päevased vajadused: B1 1,4 mg, B2 1,6 mg, B3 18 mg, B6 2 mg, B12 0,001 mg. Peale ülalloetletute kuuluvad veel veeslahustuvate vitamiinide hulka folatsiin 0,2 mg, biotiin (H-vitamiin) 0,15 mg ja pantoteenhape 6 mg. A-vitamiini leidub loomse päritoluga toiduainetes, eriti maksas ja munakollases. Taimses toidus esineb eelvitamiinina karotiinina, milline muutub A- vitamiiniks organismis. Eriti karotiinirikkad on porgand ja spinat. A-vitamiini vähesus pidurdab kasvu ja vähendab nägemisteravust. Päevane vajadus on 0,8 mg. D-vitamiin soodustab normaalset luustiku moodustumist. Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ja vähem söödaks lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Epidemioloogilised uuringud on tõendanud, et puu- ja köögiviljadel on kaitsvad omadused südame- veresoonkonnahaiguste suhtes. Rukkileiva seotust krooniliste haiguste ennetusel seostatakse eelkõige täisteratoodetega. Kalast tulenevat peamist kasu tervisele seostatakse omega-3 rasvhapetega. Lisaks sellele on kalad ka oluliste vitamiinide (vitamiini D) ja mikroelementide (joodi ja seleeni) allikad, kala valgud on hea aminohappelise koostisega. Kuna piimatooted on tähtsaks valgu, kaltsiumi, joodi, B-rühma vitamiinide ja mineraalainete allikaks, on oluline piimatooteid tarbida. Kuna piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
