isasõisikud on taime ladvas Viljapea kasvab varrele lehekaenlaasse, tõlvikuid maisitaimel 1-4 Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad jne Pilt 1. Zea mays Maisi kasvatamine Eestis Teadaolevalt maisi kasvatatud juba 19.sajandil (1835 Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut, 1885 Sangaste, 1895 Rooma mõis) Taasalustati Nõukogude perioodil Saak sageli ikaldus ilmastiku ja umbrohtumise tõttu, puudus sobiv tehnoloogia Tänapäeval suur osa saagist loomasöödaks Saagikus kõigub iga aasta ilmastiku tõttu NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2. Hersonets Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva
kontrollitud tingimustes komposteeritud vähemalt aasta. · Puukoorekompost on väga levinud substraat orhideeliste kasvatamisel. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis. Multsiks nimetatakse õhukese kihina mulla pinnale laotatud materjali kihti. Multsiks võib olla põhk, turvas, paber, höövlilaastud, puulehed, niidetud rohi, saepuru, puukoor, killustik, kile, tekstiil jne. Multsimise eesmärgid: · Umbrohtumise ja mullakooriku tekke vältimine, · temperatuuri kõikumise vähendamine mullas (v.a. must kile) · mullaniiskuse parem säilitamine, · taimede varustamine orgaanilise väetisega (orgaaniliste multside puhul) · mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine (orgaaniliste multside puhul) Kastmissüsteemid aianduses Voolikuga kastmine Vihmutamine Süsteem on kergesti teisaldatav.Vihmutamine on oluline võte öökülmakahjustuste vältimiseks puuviljaaedades
mullaviljakusele ja suur lämmastikväetise vajadus viljelemisel mineraalmullal. Kõrrelised on enamasti vastupidavad talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele ja on pikema kasutuskestusega. Liblikõielised heintaimed sageli neil põhjustel hävivad. Kui liblikõielisi puhtalt kasvatada, jääb põld kohati hõredaks või tühikuliseks, annab vähe saaki ja umbrohtub. Segusse võetud kõrrelised võrsuvad ja täidavad tühjad kohad kamaras ning hoiavad ära umbrohtumise. Kõrrelised koos liblikõielistega moodustavad tihedama taimiku, seega kujuneb ka saak suuremaks. Liblikõielised heintaimed Rohumaadel on proteiinirikkamaks taimerühmaks liblikõielised, neile järgnevad rohundid ja lõpuks kõige enam levinud kõrrelised. Liblikõieliste hein on väga maitsev ja sisaldab rohkesti proteiini, kaltsiumi- ja fosforisooli ning vitamiine. Liblikõielisi heintaimi kasvatatakse kõige rohkem
· Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad mikroorganismid ohtralt mullalämmastikku, mistõttu esialgu tuleb taimedele väetistega
Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9
Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35. Umbrohtumise suurenemise tegurid. 1. Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje 2. Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks 3. Vead kompostimisel 4. Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine 5. Koorimise puudulik teostamine 6. Agrotehnilised vead 7. Teravilja monokultuur 8. Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas 9. Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 36. Umbrohtude levimise viisid.
Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Nende varu mullas (kuni 20 cm tüseduses kihis) on olnud 0,930...2,406 miljonit seemet ruutmeetril. Arvukad uurimused on näidanud, et Eesti mullastik-klimaatilistes oludes omab koorimine umbrohtude tõrjel efekti vaid siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu. Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel tuleks neil lasta moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemel uus. Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva. Seejärel tuleks koorida 8...10 cm sügavuselt. Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida 10...12 päeva pärast teistkordselt. Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80%.
Pika kasvuaja ja öökülmatundlikkuse tõttu tuleb arbuusitaimed kindlasti ette kasvatada. Väljaistutamiseks paraja suurusega on taim siis, kui tal on kolm või neli pärislehte. Seeme tuleks potti panna aprilli lõpus või mai esimestel päevadel ja et öökülmi jagub mõnikord juuni algulgi, ei maksa taimi enne 10. juunit välja istutada. Hea oleks arbuusitaimed istutada musta kilega kaetud peenrale: niisugune kile neelab hästi soojust, hoiab niiskust ja kaitseb peenart umbrohtumise eest. Katteloori tohib peal hoida õitsemise alguseni, sest muidu ei tarvitse tolmeldajad õitele ligi pääseda. Mida kuumemad ja kuivemad ilmad viljade valmimise ajal on, seda magusamad arbuusid kasvavad. Pärast istutamist peab taimi kastma, aga hiljem pole see enamasti vajalik: arbuus on ju kõrbetaim. Unustada ei tohiks sedagi, et ühele arbuusitaimele tasub jätta vaid kolm-neli vilja, sest suurema arvu viljade korral jäävad nood väiksemaks ja vähem magusaks
Võimalik valmistada optimaalne koristuskonveier saak saab erineval ajal valmis. · Lühema kasvuaja tõttu on lihtsam teha umbrohutõrjeid Puudused: · Kasutavad halvemini talviseid veevarusid ja mulla toitaineid. · Kevadised külvitööd kuhjuvad ja on väga pingelised · Kevadine võrsumine langeb kokku kevad-suvise põuaperioodiga, mis põhjustab hõredate külvide kujunemise ja nende umbrohtumise. · Osa teraviljasorte on pika kasvuajaga ja koristamine langeb hilisele ajale, kui on palju sademeid. Oder Kasutamine mitmekülgne: söödaks, inimesele toiduks, tööstustooraine Väga hea eelkõige nuum- ja veoloomadele. Soodustab kvaliteetse liha moodustumist. Sobib energiarikkaks lisasöödaks lüpsilehmadele, eriti karjatusperioodil. Odrapõhk sobib lihaveistele. Toiduks kasutatakse põhiliselt kruupide ja tangudena. Odrajahu kasutatakse vähe. Odrajahust leiba ei saa
· Reeglina vajavad need põllud kündmist 22...25 cm sügavuselt · Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne - Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm · Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse Rullimisega Sügisene mullaharimine 1 · Põllukultuuride viljelemine sõltub sellest, kui täpselt järgitakse sügisese mullaharimise nõudeid · Koorimine täidab ülesannet siis, kui põldudel jälgitakse umbrohtumise iseloomu · Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude (harilik orashein, põldpiimohakas, põldmünt) rohkel esinemisel lasta neil moodustada koristamisel äralõigatud lehekodariku asemele uus · Selleks kulub normaalsel aastal 7...10 päeva · Seejärel koorida 8...10 cm sügavuselt · Umbrohtude tõrje on efektiivsem, kui koorida teistkordselt 10...12 päeva pärast · Katsetes on selline süsteem vähendanud umbrohtude arvukust 65...80% Sügisene mullaharimine 2
- Umbrohud on suure veetarbega ja kasutavad toitaineid - Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad PLUSSID + sügavajuurelised umbrohud toovad toitaineid altpoolt ülesse + umbrohud vähendavad aurumist + rohkem putukaid ja linde 61. Umbrohtude introduktsioon, probleemid – lahendused. Sissetoomine on kas tahtlik või tahtmatu. Tahtlik on uute liikide sissetoomine. Tahtmatu on tulnuktaimede lisandumine, autoga, laevaga, rongiga. 62. Umbrohtumise suurenemise tegurid Ebaõige ja halvasti ajastatud ärahoidev tõrje Käärimata ja väikese kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks Vead kompostimisel Sisseküntud sõnniku pinnaletoomine Agrotehnilised vead Koorimise puudulik teostamine Teravilja monokultuur Umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasoovitavas suunas Põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel 63
iseloomulikult lehviku- või rosetikujuliselt. Vastavalt kahjustuse ulatusele ei loo haiged taimed kas üldse pead või siis jäävad pea ja terasaak väga väikeseks. Rukki vahaküpsuse ajaks juuli algul täiskasvanud parasiidid hävivad ja vastsed väljuvad mulda. Juulis ja augustis on põldudel väiksemate või suuremate kolletena tugevasti nakatatud taimi. Suurem saagikadu võib tekkida halva agrotehnika, liigniiskuse ja põldude tugeva umbrohtumise korral. Pahkingerja kahjustusi on mõnikord segi aetud viljasääse, kõrrevaablase, rootsi kärbse või võrsekärbse kahjustustega. Orasheinal on suve jooksul kaks pahkingerja põlvkonda, teraviljadel ainult üks. Kahjustusi on avastatud ka Eestiga piirnevatel Venemaa aladel, Lätis ja Leedus. Vanad orasheinaga umbrohtunud heinasiilud soodustavad nematoodi levimist. Saastunud söötide ülesharimisel ei tohi seal mitme aasta jooksul taliteravilja kasvatada. Ka põlluservad tuleb
Seetõttu ei ole õige laotada väetisi multši pinnale või pinnakihti, vaid need tuleb kobestada multši alla, kasvupinnase sügavamatesse kihtidesse või anda lahustena. Lämmastikväetisi antakse alati kevadel; suvine ja sügisene lämmastikuga väetamine vähendab puude talvekindlust. 8.4. Multšide mõju Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses kui linnahaljastuses peaaegu normiks. Multšitud pindasid peetakse ilusaks ja usutakse, et multšikiht kaitseb umbrohtumise ja kuivamise eest. Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid siis, kui multše kasutatakse õigesti. Hea multši positiivsed mõjud haljasaladel on järgmised: multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje; multš hoiab mullaniiskust; multš parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi; multš vähendab (kuid ei väldi!) istutusalade umbrohtumist;
annaabi.ee 
