• Raadiolained (f = 105…1012 Hz, = 104 m… 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. • Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. • Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus • Optiline kiirgus (f = 1012…1017 Hz, = 10-4 m…10-8 m) on peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380…760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm …1 mm). • Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. • Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgeni- ja gammakiirgus • Röntgenikiirgus (f = 1016…1019 Hz, = 10-8 m…10-11 m) tekib kas kiirete elektronide
elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui ka elektri ja magnetvälja energia vastatikuline mundumine. 11. Madalsageduslained. Tekitab peamiselt mehaaniline vahelduvvoolu generaator ja nad levivad elektrijuhtides. 12. Raadiolained. On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisis tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. 13. Optiline kiirgus. Peaosatäitjaks valgusnähtustel. Jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 14. Röntgenikiirgus. Tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 15. Gammakiirgus. Väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomi tuumad.
pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on valgus, mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgusele iseloomulikud omadused on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime. UV-kiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks
Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes kogustes tapab baktereid, tekitab nahavähki ja silmahaigusi. Kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas, kustunud kirja kindlaks tegemisel jms. 4. Valguse difraktsioon. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. 5. Interferents ja selle maksimumide tekkimine.
v = f = /T. c valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides
kauge maa tagant. termoaamera abil on võimalik saada objektist soojuspilt e. infrapuna pilt. Soojuskiirguse intensiivsus sõltub peale keha temperatuuri ka keha materjalist, pinna töötlusest, geomeetriast ja vaatenurgast. Ülekuumenenud kontakt. Ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Selle valguse lainepikkus on väiksem kui 380 nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma, jt. Osa ultravalgusest jõuab Maale. Enamus hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääris. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni (valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine). Mõõdukas koguses on
primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17. Raadiolained- on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid lained kiirgab raadioantenn.Need jagatakse millimeetri ja sentimeeter laineteks 18. Optilinekiirgus- on peaosatäitja valgusnähtusel, see jaguneb omakorda: ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 19. Röntgenkiirgus- tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 20. Gammakiirgust- väljastavad radioaktiivesel lagunemisel aatomite tuumad. Selle laine omadusi on raske uurida , sest lainte pikkused on väiksemad aatomi mõõtmetest.
Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse lainepikkus on väiksem kui 380nm. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike. Kui Päikse käes viibida, siis muutub inimese nahk pruuniks organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega ei tohi aga liiale mina, see võib põhjustada nahavähki. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab
19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. -ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. -ultravalgus on silmadele kahjulik. 29. -valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. -valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt.
18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia? Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb. 20.Elektromagnetlaine skaala? 1)madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool 2)raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn 3)optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtusel ( jaguneb omakorda 1.ultravalguseks, 2.nähtavaks valguseks ja 3.infravalguseks) 4)röntgenkiirgus- tekib kas kiirte e elektronide järsul pidurdamisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid 5)gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad, tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. 21.Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlainete abil info edastamine-Raadioside, televisioonisignaal; ülemaailmne
Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool.Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks , nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad.
asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel. 37. Kuidas tekib infravalgus? Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. 38. Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus? Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel. 39. Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) . 40. Milleks on Hertzi vibraator? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks. 41. Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine
näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena
ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldub suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse solaariumides, meditsiinis (bakterite tapmine). Valguse interferents ja difraktsioon. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nimetatakse valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab,
gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit
760nm. Lk 18. Kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. Põhivärvused on punane, roheline ja sinine. Valge valgus on Päikese valgus. Inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. Lk 21. Infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infravalgust nim ka soojuskiirguseks. Ultravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Ultravalgus on silmadele kahjulik. Lk 29. Valguse difraktsiooniks nim valguse sattumist varju piirkonda.Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, levib valgus sirgjooneliselt.
1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m). Optiline kiirgus ( , ) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, 1 nm = 10- 9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm...1 mm). Röntgenikiirgus ( , ) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Meditsiinis leiab laialdast kasutamist röntgenikiirguse võime tungida läbi inimkeha.
Selle all kannatajaid on 8%meestest ja 0,5% naistest. 36. Mis on infra-ja ultravalgus ning millised kehad vastavat valgust tekitavad? Infravalguseks nimetatakse valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid, teise nimega infrapunane kiirgus. Seda kutsutakse ka soojuskiirguseks. Seda kiirgavad kõik kehad, ka siis, kui need ei helenda. Oluline on vaid, et need oleksid ümbritsevast suurema temperatuuriga. Näiteks päike, hõõglamp, ahi. Ultravalguseks nimetatakse valgusest väiksema lainepikkusega laineid. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Teise nimega ultravioletne kiirgus. Kiirgavad nt tähed, kaarleek, kvartslamp. 37. Mis on difraktsioon ja interferents? Difraktsioon on lainete paindumine või murdumine tõkete taha. Interferents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides liituvate lainete võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. 38
Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla 380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. 35
ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4.Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 5.Gammakiirgus – kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 45. Mida näitab temp? Kuidas on seotud osakses liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed
Laetud kondensaatori elektrivälja energia muundub voolu magnetvälja energiaks juhtmepoolis ja vastupidi. Thomsoni valem: T=2 LC Omavõnke-ringsagedus: Optika Laineoptika Elektromagnetlainete skaala on astmik, millele on paigutatud elektromagnetlained sageduse või lainepikkuse järgi ning selle ühes otsas on madalsageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. Madalsageduslained: Raadiolained: Optiline kiirgus: See jaguneb ultravalguseks: nähtavaks valguseks: infravalguseks: Röntgenikiirgus: Gammakiirgus: Valguslaine on elektromagnetlaine elektrivälja perioodiline muutumine. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda, kuhu laine pole veel levinud, sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainepikkus võrdub valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelise kaugusega. Tähis , ühik m.
Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise info- edastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörle- misel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elekt- ronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
külmem ja tihedam vajub sügavamale. Päikese atmosfäär algab vahetult konvektsiooni vööndi kohalt ning ulatub Päikese nähtavast kettast väljapoole. Atmosfääriks loetakse Päikese seda piirkonda, mis on valguse jaoks läbipaistev. Atmosfäär jagatakse omakorda kolmeks osaks: (1) fotosfääriks, mille paksus on umbes 300 km – siin muundub konvektsiooni vööndist Päikese pinnale jõudnud energia valguseks, samuti infra- ja ultravalguseks ning teisteks elektromagnetlainetena levida saavateks kiirgusteks. Fotosfäär koosneb erilistest gaasimullidest – gloobulitest – läbimõõduga umbes 1000 km, mille temperatuur võib kõikuda vahemikus 4000 … 8000K. Graanulite vahele jäävad tumedamad ja külmemad alad – päikeselaigud. Päikeselaikude põhjal tehti kindlaks Päikese pöörlemine ümber oma telje tehes täispöörde umbes 25,38 ööpäevaga
külmem ja tihedam vajub sügavamale. Päikese atmosfäär algab vahetult konvektsiooni vööndi kohalt ning ulatub Päikese nähtavast kettast väljapoole. Atmosfääriks loetakse Päikese seda piirkonda, mis on valguse jaoks läbipaistev. Atmosfäär jagatakse omakorda kolmeks osaks: (1) fotosfääriks, mille paksus on umbes 300 km – siin muundub konvektsiooni vööndist Päikese pinnale jõudnud energia valguseks, samuti infra- ja ultravalguseks ning teisteks elektromagnetlainetena levida saavateks kiirgusteks. Fotosfäär koosneb erilistest gaasimullidest – gloobulitest – läbimõõduga umbes 1000 km, mille temperatuur võib kõikuda vahemikus 4000 … 8000K. Graanulite vahele jäävad tumedamad ja külmemad alad – päikeselaigud. Päikeselaikude põhjal tehti kindlaks Päikese pöörlemine ümber oma telje tehes täispöörde umbes 25,38 ööpäevaga
Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete kiirgamiseks (tekitamiseks) või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m...10-11 m) tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid.
annaabi.ee 
