Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üleujutused Londonis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Londoni üleujutused
Londonis on ajaloo jooksul esinenud mitmeid üleujutusi. Need on tulnud tugevatest tormidest ja globaalsest soojenemisest. Sellepärast ehitati Thamesi jõele suur tamm, mis peaks Londonit järgmiste üleujutuste eest kaitsma.
Arvatakse, et kõige suurem üleujutuste tekitaja on globaalne soojenemine. Täna globaalsele soojenemisele , sulavad jäämäed üles ja veetase hakkab tõusma. Enne globaalset soojenemist olid teadlased välja arvutanud, et veetase tõuseb 0,22m sajandis. Hetkel arvatakse, et veetase tõuseb juba 0,31m sajandis. Kui veetase tõuseb nii kiiresti, on üleujutused kerged tulema ja siis ei aita enam ükski tamm. Oma osa on ka tormidel, aga nende osakaal ei ole nii suur, sest torme ei esine seal kuigi tihti.
Üleujutuste tagajärjed võivad olla kohutavad. Tugevamates üleujutustes saavad kõige rohkem kannatada kindlasti ehitised. Paljud pered kaotavad oma kodu, linnad hävivad, suured rahalised kaotused. Aga kõige hullem on ikkagi inimeste hukkumine. Kui üleujutus on väga suur, siis pole inimestel kuskile pääsu. Paljud jäävad majadesse lõksu, upuvad või külmuvad külmas veel lihtsalt ära.
Katastroofi vältimine on peaaegu võimatu, aga seda leevendada on kindlasti võimalik. Me võime ehitada igale poole tamme ja rajada kaitsevalle, aga see ei pruugi üleujutust sugugi peatada. Kuna tammide ehitamisel paisatakse õhku väga palju kasvuhoonegaase, siis see omakorda kiirendab globaalset soojenemist. Selle tulemusel muutuvad üleujutused veelgi suuremaks. Tammide ehitamine võib olla hea variant, aga kui vesi hakkab neid ületama, ei ole nendel mingisugust otstarvet ja liiga kõrgeks ehitada pole ka mõtet. Seega tuleks tegutseda kuidagi ökoloogilisemalt. Üheks võimaluseks oleks see, kui inimesed üritaksid aeglustada globaalset soojenemist näiteks kasvuhoonegaaside vähendamisega. Selle tulemusel ei sulaks enam jäämäed nii kiiresti ja veetaseme tõus normaliseeruks.
Londoni tammid on reguleeritava kõrgusega ja seega suudavad hoida ära ka kõrgemaid üleujutusi. Thamesi jõel olev tamm on omapärane, sest seda saab tõsta kõrgemale ja madalamale. Täna sellele saab hoida suuremaid tõuse eemal ja vältida üleujutusi. Londonisse rajatakse aga tamme niimoodi, et kui tuleb suur laine, siis see surutakse tammide abil kokku ja laine hakkab kasvama kõrgustesse. Nii võib laine ulatuda liiga kõrgeks Thamesi tammi jaoks ja üleujutus on vältimatu. Arvatakse, et kui lõhkuda praegused tammid ära ja tekitada maa-alad, kus on lainel võimalus oma jõudu kaotada, oleks ka suuremate üleujutuste vältimine palju tõenäolisem.
Praegu on London suutnud üleujutused kontrolli all hoida. Hetkel võib öelda, et Londod on suutnud end tammidega hästi kaitsta, sest suuremad üleujutused on suudetud ära hoida. Aga me ei või iial teada, millal enam tammidest kasu ei ole ja katastroof osutub vältimatuks. Sellepärast peaksidki inimesed kiiresti mõtlema välja erinevaid lahendusi katastroofi vältimiseks ja kui katastroof on vältimatu, siis ka inimeste evakuatsioonile.
Üleujutused Londonis #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor matumartin14 Õppematerjali autor
See jutt räägib üleujutustest Londonis. Tekkepõhjused, tagajärjed, lahendused jm.

Sarnased õppematerjalid

Mis on globaalne soojenemine-
12
doc

Mis on globaalne soojenemine?

põhjustajaid võib olla globaalne soojenemine. Orkaanide tekkimiseks on vaja sobivat olukorda. Kuigi meedia on jätnud mulje, justkui oleks Katrina tekkinud globaalse soojenemise tõttu, ei ole selle kindlaks tegemine tegelikult võimalik. Tornaadod Tornaadode arvukus ning intensiivsus ei sõltu otseselt globaalsest soojenemisest, sest tornaadode tekkimiseks vajalikud tingimused on üsna spetsiifilised ning puudub otsene seos kõrgemate temperatuuridega. Kuumalained ja üleujutused Sademetemustri muutumisega kaasnevad paratamatult ka üleujutused ja laiaulatuslikud kuumalained. Kuumalainete mõju teeb omakorda raskemaks asjaolu, et öised temperatuurid on viimaste kümnendite jooksul päevastest temperatuuridest rohkem tõusnud. Öised temperatuurid püsivad kõrged suurenenud veeauru sisalduse tõttu atmosfääris. Veelgi suuremat kahju tekitavad üleujutused, mis on globaalse soojenemise tõttu üha sagedamad. Üleujutuste juures mängivad olulist rolli geograafia ning

Geograafia
Kasvuhooneefekt-referaat
12
doc

Kasvuhooneefekt, referaat

või vähemalt mitte määrav. Samas on siiski üha rohkem teadlasi seisukohal, et teaduslikud andmed viitavad küllalt selgelt sellele, et vähemalt viimase viiekümne aasta jooksul on kliima soojenemine inimtegevuse otseseks tagajärjeks. Kliima soojenemise tagajärgede suhtes on selgus siiski suurem. Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine, ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005 2. http://images.google.com/imgres? imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.s jg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&sta

Keskkonnaõigus
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

1) ja keskmiseks väliveemahutavuseks 80% viimasest, peaks veeloovutustegur olema ülejäänud 20% väliveemahutavusest ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused Liigniiskus tekib siis, kui mulla veebilanss on tugevasti positiivne. Liigniiskuse tekkepõhjused on otseselt seotud maa-ala veega toitumise viisiga. Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Sagedasemad liigniiskuse põhjused on kõrge põhjaveeseis, pinnavee pealevalgumine ja vett raskesti läbilaskev muld. Ülalmainitud põhjustel tekkiv liigniiskus võib avalduda kas ainult mullasiseselt või ka maapinnal. Mullasisene liigniiskus on tavaliselt tingitud põhjaveest, maapinnale kogunev vesi aga intensiivsest pinnavee juurdevoolust. Seiskuvat pinnavett võib põhjustada ka vett raskesti läbilaskev

Geograafia
Põhilised globaalprobleemid
18
doc

Põhilised globaalprobleemid

CO2 aastas. IPCC «musta stsenaariumi» korral on väljalase kerkinud 2100. aastaks 3540 gigatonnini. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Aastaks 2025, ennustab on üle poole arengumaade inimestest olukorras, kus nende elu ohustab kas üleujutus või torm. Üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks võib järgneval aastasajal kujuneda Maa õhutemperatuuri tõus. Ennustatava globaalse kliima soojenemise (nn. kasvuhooneefekti) peamiseks põhjustajaks on süsinikdioksiid (CO2). "Kasvuhoonegaaside" (lisaks CO2-le olulisematele veel näiteks metaan ja lämmastikoksiidid) kontsentratsiooni suurenemisel atmosfääris ei pääse Maalt tulev pikalaineline soojuskiirgus maailmaruumi ja jääb atmosfääri soojendama.

Geograafia
GLOBAALPROBLEEMID
18
doc

GLOBAALPROBLEEMID

Montreali protokollile kirjutasid vaatamata ilmsele vastumeelsusele alla kõik suuremad CFC-sid tootvad riigid; USA ja Euroopa Liit võtsid endale kohustuse lõpetada aastaks 2000 CFC-de tootmine üldse. Ägedalt protestis Hiina (kes oli võtnud kavva varustada enamus Hiina perekondi külmkappidega) ja N. Liit (kes väitis, et juba vastu võetud viisaastaku programmis ei ole võimalik CFC-de tootmist nii järsult vähendada). N. Liidule tehtigi mõningaid järeleandmisi. 1990. aastal kirjutati Londonis alla uuele leppele, mille järgi CFC-de ja nüüd lisaks ka mitmete teiste osoonikihti kahjustavate ainete tootmine lõpetatakse aastaks 2000. Arengumaade rahaliseks aitamiseks CFC- dest loobumisel loodi spetsiaalne fond. Vastavalt Londoni leppele peaks kloorisisaldus saavutama oma maksimumi aastal 2005 ja hakkama siis vähenema. Tundub, et tööstus suudab ennast suhteliselt kiiresti ümber orienteerida; külmutuses hakatakse jälle kasutama näiteks butaani ja propaani

Globaliseeruv maailm
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Looduskaitsebioloogia
33
docx

Looduskaitsebioloogia

Esimene slide näitab metsalindude arvukuse muutust. Käesoleval sajandil on Eestis toimunud suur metsalindude arvukuse langus. Miks see nii on? Teine slide käsitleb globaalset puidumajandust. Punane joon näitab erinevate tööstusharude ja ühiskondade vajadusest kokkupandud puidu vajaduse prognoosi. Hall toon näitab seda, mis metsast võtta on. Musta joonte vahe näitab, mil määral on mets võimeline puiduvaru taastama. Eesti ekspordib puitu päris palju, raiega hävitame lindude elukohti. Looduskaitse puudutab ökosüsteeme, kaitsealuseid loomi ja taimi… Kõik põhineb sisendenergiast ehk peamiselt päikeseenergia. Taimi söövad 1. järgu konsumendid ja neid jälle 2. järgu konsumendid ja nii edasi ja energia/ aine kadu sealt vahepealt läheb laguahelatesse. Meil on piiratud sisend kogu süsteemis. Inimene on tõhus konsument. Mingisugune osa primaarsest puhasproduktsioonist on ühik, mis kajastab inimkonna ja ökosüsteemi tarbimist (HANPP). Põhimõtteliselt on see see os

Kategoriseerimata
Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis
50
pdf

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

keskkonnasõbralikkusest. Valitud teema on maailmas aktuaalne. Tahaksin lähemalt teada saada, millised on alternatiivenergia kasutamise võimalused ning kuidas kasutatakse alernatiivenergiat Eestis. Kliimamuutus on üks suur oht meie planeedile. Kliimamuutus mõjutab meid kõiki lähimatel aastakümnetel nii otseselt kui kaudselt. Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kliimaolud muutunud kogu aeg. Kliimamuutustest annab märku see, et õhutemperatuur tõuseb, jääliustikud sulavad ja üleujutused ning põuad sagenevad. Teadlased ja üldsus on veendumusel, et inimtegevus, mille tagajärjel suurendatakse atmosfääris süsihappegaasisisaldust, ongi kliimamuutuse põhjuseks. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade alternatiivenergia vormidest ja nende kasutamise võimalustest Eestis ning selgitada välja eestlaste teadlikkus antud teema kohta. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate alternatiivenergia

Uurimustöö




Kommentaarid (2)

henz_1 profiilipilt
joonas kukk: väga hea
17:04 05-11-2009
RiinaR profiilipilt
RiinaR: t
20:00 14-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun