· Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Vabaujumine Vabaujumine tähendab, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi kestel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vaba-ujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea.
kaenlaaugus ja kukal on vastu vasakut käsivart). - Järgneb kiire ja sügav sissehingamine. - Käe etteviimise algmomendist algab näo vettekeeramine. Nägu on vees, kui käelaba jõuab peaga ühele joonele. Väljahingamine toimub kohe suu ja nina kaudu vette, nägu suunatud basseini põhja (5). Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda, et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis (3). Vabaujumist alustatakse võistlustel stardipukilt vette hüpates. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles- alla, käed vaheldumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine
palju on võistlejal veel ujuda jäänud. 2) Pöördekohtuniku ülesandeks on jälgida, et võistleja sooritaks pöörded vastava ujumisstiili reeglite järgi. 3) Finišikohtunik jälgib Finišeerimise korrektsust ning seda, millises järjekorras võistlejad ujumise lõpetavad. 14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? 25m ujulas, kuna pöörded toimuvad tihedamini ning pöörde sooritamisel on võistlejal pärast tõuget suur kiirus. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt. Jalad liiguvad vaheldumisi üles-alla, käed vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides?
käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Reeglistik -Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud reeglites järgmised punktid: *Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15 meetrit (v.a rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) *Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust.
Sportlik ujumine hõlmab suurvõistlustel vaba-, selili-, rinnuli-, liblika-, kompleks- ja teateujumist. Ujumisvõistlustel (v. a. seliliujumises) starditakse stardipukilt vette hüpates, seliliujumises starditakse vees, end stardiseinalt ära tõugates (EE, 1998). 5 Joonis 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) Kompleksujumises vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi järel (järjekord: liblika-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine). Kombineeritud teateujumises ujutakse igal etapil eri ujumisviisi (järjekord: selili-, rinnuli-, liblika- ja vabaujumine). Teatevahetuseks loetakse hetke, mil eelmise etapi lõpetanu puudutab raja otsas seina. Ujumisrekordeid registreeritakse eraldi 25 ja 50 m pikkustel radadel. Võisteldakse ka pikamaaujumises ehk avaveeujumises. Ujumisspordi eriliik on kujundujumine (EE, 1998). 1.3 Ajalugu
Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. 4 2. Vabaujumine .e rinnulikrool Vabaujumise ujumisviis ei ole võistlusmäärustega piiratud, mis tähendab seda et ujujal on lubatud läbida distants suvalist ujumisviisi kasutades ning muuta seda suvaliselt distantsi keskel. Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt
vees, äratõukega stardiseinast. Vabaujumisel on lubatud kasutada kõiki ujumisviise ja neid vabalt vahetada. Võistlustel ujutakse harilikult krooli. Üks silmapaistvamaid vabaujujaid on ameeriklane Janet Evans, kes valitses pikkadel vabaujumise distantsidel (400 ja 800 m) ebatavaliselt pikka aega peaaegu võitmatult seitse aastat. Ta sai neli olümpiavõitu ja tema 800 m maailmarekord, mis on püstitatud 1989. aastal, on siiani ületamata. Kompleksujumisel vahetatakse ujumisviisi iga neljandikdistantsi tagand järgmises järjekorras: liblik-, selili-, rinnuli- ja vabaujumine. Kombineeritud teateujumises kasutab iga vahetus erinevat ujumisstiili: selili-, rinnuli-, liblik ja vabaujumine. Kokkuvõte Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased. Kõikide erinevate stiilide hulgast on vaja leida igal inimesel omale sobiv, et muuta ujumine endale nauditavaks
Paljud lapsed teevad algul asju valel moel kui osana loomulikust õppeprotsessist. Seejärel, tehes seda hiljem õigesti, mõistavad nad kasutegurit (eelist). Enamus siiski enne ebaõnnestuvad, seejärel õnnestuvad (saavutavad edu). Võitjad ei nõustu kaotusega ning nad liiguvad edasi edu otsima. Kaotajad nõustuvad läbikukkumisega (ebaõnnestumisega, võimetusega) ja leiavad vabandused (ettekäänded, õigustused). 3. Sõrmed tõmbavad esimesena, pole vahet, mis ujumisviisi sportlane ujub. Ujuja säilitab tõmbe ajal stabiilse randme asendi. 4. Ujuja minimeerib takistuse, hoides pead all ja tuharad üleval. Pole vahet, mida ujuja teeb ujudes - kui pea tõuseb üles (on liiga kõrgel), siis vajuvad tuharad alla. Et maksimeerida vees jõudu minimaalse takistusega, peab sportlane hoidma selja lameda. 5. Puusad peavad liblikujumisel ja rinnuliujumisel enne kätega väljatõmbe (haarde) sooritamise alustamist olema kõrgel
Kogu distants on jagatud 4 võrdseks osaks. Esimene läbitakse liblik-(delfiini)stiilis, teine selili, kolmas rinnuli (brassi) ja neljas vabalt (krooli)ujudes. Nõuded on samad mis igasujumisviisis eraldi. Nii tuleb liblik- ja rinnuliujumislõik lõpetada kahe käe üheaegse seinapuutega, selili- ja vabaujumislõik vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise valida stiili nagu individuaalses vabaujumiseski, aga kombineeritud teateujumises on esimene selili-, teine rinnuli-, kolmas liblik- ja neljasvabaujumisetapp. Teatevahetuseks loetakse hetke, kui eelmise etapi lõpetanu puudutab ujula seina. Kui järgmisele etapile mineja lahkub stardipukilt varem, siis loetakse ta valelähte sooritanuks ja teatevõistkond eemaldatakse
lihasrühmadele 2. ujumine ei tunne vanusepiire 3. vigastuste risk on ujumises väike 4. ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral 5. lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel 6. veekeskkonnas on termoregulatsioon märksa tugevam, võrreldes põhiainevahetusega on vees energiakulu 20 - 100% suurem 7. ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel REEGLISTIK Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud reeglites järgmised punktid: · Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15. meetrit (v.a. rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) · Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt enne eelmise võistleja seinapuudutust.
täiustamiseks vees nii mahulises vastavuses (käte, jalgade ja ühe käega ujumiste, ilma hingamiseta lõikude, igasuguste koordinatsiooniliste kombinatsioonide jne osas) kui ka intensiivsuse ja kordusarvude poolest. Eriti oluline on kõrgete koormuste kasutamise perioodidel intensiivistada sooritavate liigutuste mõtestamist ja kontsentreerida tähelepanu tehnikaga ujumisele, et ei kujuneks vilumust vigadega sooritatud liigutustest. Tehnikaharjutusi ja tervikliku ujumisviisi tehnika nõuete kontrolli tuleb planeerida eriti võistluseelsel etapil. Ujujat, kes koormuse vähenemisel hakkab üha paremini tunnetama vett ning sooritama kiirusharjutusi võistluseelses ettevalmistuses, ei tohi just nüüd jätta ilma treeneri pidevast nõuannetest tehnika küsimustes. Hea veetunde tekkimisel kipuvad domineerima just ebaratsionaalsed liigutused, sest neid on ehk mugavam ja kergem sooritada kui õigeid, nõuetekohaseid liigutusi
2)Peab vaatama, et ega keegi ajaliselt ei lõika, ehk sooritab pöörded õigesti vastavalt ujumisstiilile.. 3)Peab hoolikalt jälgima, kes enne käe vastu seina paneb ja õigesti lõpetab. Kuigi praegu on kasutusel elektroonilised mõõtmised. 14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? Sinu vastus oli: 25 m ujulas, kuna pöörded kiirendavad. 50 m ujulas võisteldes liidetakse 25 m ujulas saadud ajale teatud aeg juurde. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Sinu vastus oli: Vabalt - toimub kõhuliasendis ning hingatakse võimalikult vähe. Pikematel distantsidel hingatakse üle kolme tõmbe. Ehk siis kolm käte tõmmet - hingad - kolm käte tõmmet - hingad teiselt poolt. Käte tõmbed peavad olema võimalikult pikad ning terve aja teed jalgadega tööd, liiguvad vaheldumisi. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Sinu vastus oli:
annaabi.ee 
