Rahvusvaheline firma on ettevõte,mille puhul on tööjõul suur mobiilsus,tootmistegevus aga ületab firmasiseselt riigipiire.Infoühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste firmade rohkus,kus suur tähtsus on side-ja infotehnoloogial.Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp,kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse,kalanduse ja küttimisega. Agraarühisk jaguneb ajalooliselt varaagraarseks ja hilisagraarseks ühiskonnaks.Varaagraaraühiskond- vaheldussüsteem,hakati aretama loomatõuge ja tamesorte.Levisid vesiveskitd ja tuulikud,leiutati trükikunst.Hilisagraarühiskond-18.saj lõpul algas üleminek masinatööstusele.Tootmisviis,mille tehnoloogiliseks aluseks on looma ja taimekasv.Geograafiline tööjaotus on riikide spetsialiseerumine teatud kindlate toodete tootmisele, lähtudes selle riigi võimalustest ja tingimustest.See iseloomustab rahvusvahelisi firmasid.Skt ehk sisemajanduse kogutoodang on riigis toodetud kaupade ja osutatud tee...
Rahvusvahelised firmad Sander Raude 1.Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 2.Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit:oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeks on loodud majandusteadlasteMahbub ul Haq (19341998) ja Nobeli auhinna laureaadi Amartya Sen (1933) poolt 1990. aastal. Inimarengu indeksi madal tulemus toob esile puudujääke heaolus ning tõmbab tähelepanusotsiaalmajanduslikele erinevustele jaebavõrdsusele erinevates riikides. 3.Inforiigid on suur osa äriteenustel meelelahutusel ja sotsiaalteenustel (Lääne-Euroopa, Põhja- Ameerika ja Jaapan) 4.Uustööstusmaad on kiirestiindustrialiseeruvad arengumaad, kustööstustoo...
- ebasanitaarsed elamistingimused - puudulik arstiabi - aids - sõjad - loodusõnnetused 13. Milliseid probleeme põhjustab maakera suur rahvaarv. - toidupuudus nälg arengumaades - ülerahvastatus, üleilmastumine arengumaades - tööpuudus - üha suurenev majanduslik ebavõrdsus Põhja- ja Lõunariikide vahel - suureneb koormus loodusvaradele - jäätmete kuhjumine 14. Tööjõud põhja- ja lõunariikides: hõivestruktuur, haridustase, tööpuudus. - PÕHJA-RIIGID Hõive struktuur teenindus 63 %, tööstus 33%, põllumajandus 4%. Haridustase Kõrge. Valdavalt keskharidus. Paljudel on kõrgharidus. Naiste tööhõive on suur, naised osalevad poliitikas. Tööpuudus Avalik 10-15%. Põhjus töökohad kaovad, ettevõtted lähevad pankrotti, tekivad uued ettevõtted - aitab ümberõpe. - LÕUNA-RIIGID
palju lapsi. Soovitatavalt pidi olema laps peres poiss, et pidurdada hiinlaste juurdekasvu. Kui oli tüdruk siis tehti tihti aborti. Selle tagajärjel ei jätku enam poistele hiinas tüdrukuid ja nad hakkavad hiinast välja rändama. Loosung oli: üks pere, üks laps. Rohkem kui ühe lapse võis teha vaid riigi loal. Tulemuseks oli hiina rahvaarvu suurenemise pidurdamine. Ja nad said sellega hakkama. 4. Hõivestruktuur. * Primaarne majandus hankiv. * Sekundaarne majandus tööstus. * Tertsiaalne majandus teenindav. * IT-majandus. 5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta.
Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerumise ja võõrtööjõudu rakendanud ülepaisutatud suurtööstuse likvideerimise tagajärg kui tehnilise ja majandusliku arengu loomulik tulemus. Mitte-eestlaste hõivestruktuur ja eestlastega võrreldes kõrgem töötusmäär peegeldab nii nende turumajanduslike muutustega kohanemise astet kui ka objektiivset lähtepositsiooni uues sotsiaal-poliitilises keskkonnas. Võib püstitada hüpoteesi, et majanduslik areng ja sellega seonduv heaolu tõus on oluliseks eelduseks poliitiliste hoiakute tolerantsemaks muutumisel Eesti ühiskonna integratsioonis. Kuni töövõimaluste ja sissetulekute piiratus on valdava osa inimeste
1.3. Kellest ühiskond koosneb? Rahvastikupüramiid (näide) Millega tegeleb demograafia? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Rahvastiku koosseis tööturul osalemise järgi 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Hõivestruktuur Eestis 2002. a (15-74 -aastased) (allikas: Statistikaamet) 60 50 40 30 20 10 0 Hõivatud tööjõud % Mitteaktiivsed % Töötud%
1.3. Kellest ühiskond koosneb? Rahvastikupüramiid (näide) Millega tegeleb demograafia? Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Rahvastiku koosseis tööturul osalemise järgi 1.3. Kellest ühiskond koosneb? Hõivestruktuur Eestis 2002. a (15-74 -aastased) (allikas: Statistikaamet) 60 50 40 30 20 10 0 Hõivatud tööjõud % Mitteaktiivsed % Töötud%
Väga paljud pole loobunud suurvene shovinistlikust meelelaadist ja nõukogudeaegsete privileegide tagaleinamisest. Samal ajal on aga õpitud rääkima eesti keelt ja - poliitiliselt neutraalsetes asjades käituma nagu põlisrahvastik. Demograafilises käitumises (abiellumises, lahutamises, laste sünnitamises) ei ole kahel rahvastikul enam tuntavaid erinevusi, mõlema rahvastiku esindajad lähevad enavähem võrdse innuga tööle Lääne-Euroopa riikidesse, ka nende hõivestruktuur on muutunud sarnasemaks. Rahvastikugeograafia küsimustes ei ole enam vajalik kaht rahvastikku eristada. Muidugi näeksime me heameelega veelgi kiiremat integratsiooni. Kuid kui võrrelda tulnukrahvastiku integratsiooni Eestis 15 aastaga ja näiteks araabia päritolu tulnukrahvastiku integratsiooni Prantsusmaal 50 aastaga, siis on Eestis lood kindlasti paremad. Rahvastiku arv ja koosseis. Demograafiline siire Keskajal elati poolnäljas, taudide ja haiguste ohus
Kaubelda võib aine tööstusühiskond vt. industriaalühiskond liste hüvede ja teenustega. 29 u ustööstusm aad - kiiresti industrialiseeruvad väärispuud - puuliigid, mis annavad eriti vastu arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s pidavat või ilusat puitu. 102 on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaade- W TO - Maailma Kaubandusorganisatsioon (The le iseloomulik hõivestruktuur. 29, 33 World Trade Organization), mis moodustati uurim is- ja arendustegevus (Research and Deve- GATT-i reorganiseerimisel 1994. a. 34 lopment - R&D) - uute toodete loomissüsteem, äriteenused e. to o tjateenu sed - teenused, mis kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid. 19 osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 15, 32 vabakaubanduspiirkond - ühendus, kus liikmes ühiskonnageograafia e. inimgeograafia - geograa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
