Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus Udar pole masinlüpsiks parim
Ajud tükeldatakse, tihti tükid ka paneeritakse riivsaias. Südamed pestakse hoolikalt, leotatakse 2-3 tundi külmas vees. Leotatud südamed loputatakse, lõigatakse ära veresooned ning südamed poolitatakse. Südamed tükeldatakse ristikiudu. Südameid võib ka enne kuumtöötlemist marineerida. Marinaadisegu koostises kasutatakse lisaks tavapärastele maitseainetele ka kaneeli, nelki, majoraani. Udarad pestakse, vanema looma udar ka kupatatakse. Udaral eemaldatakse rõngaslihased. Edasi tükeldatakse udar vastavalt vajadusele. Kopsud pestakse, leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. Vanade loomade kopse kupatatakse paar minutit. Soolikad puhastatakse sisust, pööratakse jooksva vee all pahempidi ja kraabitakse soolesisesest rasvast ja soole sisekihist puhtaks. Soolikad pestakse uuesti ja soolatakse kergelt. Magu pööratakse pahempidi ja leotatakse 8-12 tundi voolava külma vee all. Seejärel
loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid · Veised on kõige vastuvõtlikumad SST-le · Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel · Veised on arvestatavad SST indikaatorid · Sead on arvestatavad SST võimendajad Sümptomid · Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. · Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina "tiigersüda". · SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Hobused ei nakatu SST. · Palavik Lonkamine · Anoreksia · Depressioon Sekundaarne bakteriaalne · Piimatoodangu langus nakkus · Stomatiit, matsutamine
Veised on arvestatavad SST indikaatorid, sead on arvestatavad SST võimendajad. Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”. SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Laboriloomadest on vastuvõtlikud merisead ja 2-5 päevased imikhiired. Patogenees: Viirus satub organismi hingamisteede, suu kaudu, naha kaudu. Viiruse esmane
2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head. Nisade asetus peab olema sümmeetriline ja korrapärane. Sigade udara sektorid on suhteliselt väikse mahuga ja lühemat mõõtu. 2.10.3 Kiirushobuste udar Aretuses kasutatavate märade udar peab olema suhteliselt suur ja pikemapoolsete nisadega, et järglane saaks võimalikult lihtsalt ja piisavalt piima imeda. Hobuse udaral on kaks poolust ja kaks nisa. 2.11 Jäsemed Jäsemeid hinnatakse nende luude, lihaste, sidemete ja kõõluste tugevuse järgi. Nad peavad olema õige seisu, lihastuse ja pikkusega. Esijäsemeid hinnatakse eestvaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Eesvaate seisu vead on harkjalgsus, koondjalgsus, x-jalgsus või o-jalgsus. Külgvaate seisu vead on eetsine, taatsine, eesrandmene ja tagarandmene seis.
Konstitutsioonitüübid Kulesovi: (organismi morfo-ja füsioloogiast ja nende seosest organimi kui terviku talitusega) *tihke e tugev konst- nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad, saba ja sarved peened , kuuluvad ülearenenud tõud- dzörsi veisetõug.*kohev konst- hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude, ka lihastik, seetõttu lihaskude lopsakam, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Kuuluvad lihatõugu veised. *toores konst- pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga
põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski. 29
Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad respiratoorne tee; siga respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu.
Vastuvõtlikud liigid: kodu ja uluksõralised (aga ka kaamel, elevant, siil). Väga nakkav ja kergesti leviv viirusinfektsioon. Põhjustab suurt majanduslikku kahju. Veistel: pikaajaline piimatoodangu langus, kaaluiibe vähenemine, kehakonditsiooni halvenemine, suremus noorloomade hulgas, abordid. Sigadel: kaaluiibe kaod. Lammastel, kitsedel: kaod väiksed või märkamatud. Tüüpilised haigustunnused: villid keelel, suu limaskestal, huultel, sõrapiirdel ja –vahel, nahal ja udaral. Palavik, isutus, salovatsioon ja longe. Noorloomade müokardiit-surmlõpe. Tiinetel abordid. Viirus: RNA-viirus. Tundlik pH kõikumise suhtes. 8 serotüüpi ja lugematu arv variante. Nakatumise teed: mäletsejad – respiratoorne tee; siga – respiratoorne ja alimentaarne tee. Kõik liigid – läbi limaskestade ja naha. Veis on 7 korda vastuvõtlikum respiratoorsele nakkusele suure kopsumahu tõttu.
praakimise põhjuseks. · Muudest ebasoovitatavatest udarakujudest eristatakse veel nn. kitse- ja väikeudarat · Ebasoovitava kujuga udarad raskendavad masinlüpsi, sest rippudarale paigutatud lüpsimasin võib puutuda kokku põrandaga ning kitse- ja väikeudara puhul püsivad nisakannud halvasti nisadel. · Need asjaolud soodustavad ühtlasi udarahaiguste teket. · Udara kuju, nisade kuju, nisade asetus · Samuti on olulise tähtsusega nisade asukoht udaral. · Kui nisad asetsevad teineteisele liialt lähedal, ei tarvitse nisakannude allapanuks jääda küllaldaselt ruumi. · Kui nisade vahemaa on liiga pikk, jäävad lühikesed piimavoolikud lüpsi ajal pingesse ja tõmbavad nisakannud viltu · Mõlemal juhul suureneb udarahaigustesse haigestumise risk. · Seega aitavad nii udara kui nisade sobiv kuju ning paiknemine kaasa lüpsi õnnestumisele ja vähendavad udarahaiguste riski.
ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug, araabia hobusetõug. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihaloomadele - sead, lihatõugu veised. Toores konstitutsioon
pärilikkus ja keskkonnatingimustest. TÜÜBID: Kulesov: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon nahk tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Enamik piimatõugu veised. 2. Õrn konstitutsioon õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ülearenenud dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Lihaskude lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Omane lihatõugu veisele. 4. Toores konstitutsioon pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Omane tööveistele. Duerst: 1
füsioloogiast ja nende seosest organismi kui terviku talitlusega. Ta eristas konstitutsioonitüüpide klassifikatsioonis nelja põhitüüpi: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid. 2. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon. Hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Seetõttu lihaskude on lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk on paks ja kaetud tiheda karvastikuga. See konstitutsioonitüüp on omane lihatõugu veistele. 4. Toores konstitutsioon
annaabi.ee 
