Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN
III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub) G7(G8)-juhtivad tööstusriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, (Venemaa) Friedmanni maade klassifikatsioon Infomaad-mille urbaansetes tuumades luuakse maailma ideoloogia, ideed, moed ja kaubanäidised Peamine resurss:targad ja kallid inimesed Tööstusmaad-mis toodavad osa maailma kaupadest, kuid vähe lisandväärtust, saastavad oma looduslikku ja kultuurilist keskkonda Peamine resurss:töökad ja odavad inimesed Toormemaad-mis elavad oma rikkalistest loodusresurssidest Peamine resurss:loodusvarad Vaesed maad-millel ei ole tarku ja töökaid inimesi ega ka loodusvarasid Peamisi resursse ei ole
Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon nimetas Kopenhaageni kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppeid "tähtsaks alguseks" ning ütles, et õiguslikult siduvate lepinguteni püütakse jõuda tuleval aastal. See tähendab seda, et Kopenhaageni kliimakonverent lõppes mittesiduva leppega. Kokkuleppe lisasse pannaks kirja heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid. Aastail 2010- 2012 toetavad tööstusmaad vaeste riikide kliima-alaseid tegevusi ühtekokku 30 miljardi dollariga. Sellest tuleb 11 miljardit Jaapanilt, 10,6 miljardit Euroopa Liidult ja 3,6 miljardit Ühendriikidelt. Eesmärgiks on seatud, et 2020. aastaks kasvaks selle abi suurus 100 miljardi dollarini aastas. Järgmine ÜRO kliimakonverents toimub 2010. a lõpus Mexico Citys. Triinu Õras
enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda. Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit. Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson. Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eksportijad/importijad USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel. Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid) PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane *Kallid masinad *Tooraine *Tarbekaubad *Kütus *Põllumajandussaadused Lõuna riikide omavaheline kaubandus samuti väike ja ühekülgne Tööstusühiskonna algusaega iseloomustas merkantiilne e. Riigi oma turgu kaitsev poliitika.
Lapsed. Naised. Vanurid. Puudega inimesed. 6. Enesekahjustus. Enesekahjustused võib esineda mitmesugustes vormides. On iseloomulik, et enesekahjustajad ei tunne valu ja näivad olevat kõrgendatud meeleolus pärast enesekahjususakti sooritamist. SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Igal kultuuril on oma arusaam turvalisusest. Eriti suured on erinevused arengumaade ja arenenud tööstusmaade vahel. Tooge näiteid tabelina! Arengumaad Arenenud tööstusmaad Sotsiaalne korratus (kultuur) Füüsiline vägivald Väga suur. Mõistuse piires. Vaimne vägivald + + Terrorism (hirmu Väga palju. Vähe. tekkimiseks) Veretasu (kättemaks) Väga palju. Peaaegu ei ole. Religioon Islam, budism, Kristlus. konfutsianism KESKKONNATEGURID
20 000 $ inimese kohta Eestis Väga edukates riikides 50 60 000 $ inimese kohta Väga vaestes riikides ainult 200 300 $ inimese kohta. · IAI inimarenguindeks (rahulolu) = SKT + haridustase + eluiga IAI arvestatakse IT teenuseid, imikute suremust, üle 80. aastaste inimeste arvu, autode arvu inimese kohta, elektri tootmine inimese kohta. 20 sajandi lõpust jaotatakse riike : 1) Inforiigid ( USA, Lääne-Euroopa) 2) Uus-tööstusmaad ( Taiwan, Singapur ) 3)Toorainemaad (naftariigid) 4) Vaesed riigid ( Aafrika riigid, Afganistan ) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Leviku järgi jaotatake kas globaalseteks või regionaalseteks. Tegevusala järgi jaotatakse : 1) Vabakaubanduspiirkonnad - kokku on lepitud madalates tollides ja kvootides.
saarerühmade mõju tsunami tugevusele ja suunale. Vaikse ookeani piirkonna tsunami-hoiatussüsteemi esimesed vaatlusjaamad pandi paika juba peale Teist Maailmasõda. Vaikse ookeani hoiatuskeskus asub Hawaiil. Rahvusvaheline koordinatsioonirühm (The International Coordination Group for the Tsunami Warning System in the Pacific (ICG/ITSU)) asutati aastal 1968. Vaikse ookeani seire- ja hoiatussüsteemi on oluliselt arendanud piirkonnas paiknevad tööstusmaad: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Austraalia. Samas on India tsunami- hoiatussüsteem tunduvalt tagasihoidlikum. Tsunami hoiatussüsteemide koordineerimiskeskuseks on UNESCO juures tegutsev Valitsustevaheline Mereuurimisnõukogu IOC (Intergovernmental Oceanographic Commission), mis keskendub ülemaailmse mereseire, uurimise ja koolituse koordineerimisele. Globaalse ulatusega õnnetuste prognoosimine ja nende tagajärgede kergendamine on IOC tegevuse keskseteks eesmärkideks
telekommunikatsioonitööstuse seadmestikust on valmistatud Ühendriikides. Lennunduselektroonikas, mis hõlmab komunikatsiooni-ja radarisüsteeme, on Kanada tootmine väga tihedalt seotud Ameerika teisikfirmaga. Need kompaniid hõlmavad peamise osa Põhja-Ameerika turust ja ekpordivad 90% toodangust. Kõrged impordinäitajad pole tingitud siiski turu nõrkusest vaid on sihilik strateegia. Kanada ainus suur multinatsionaalne firma on Northern Telecom. Nagu kõik tööstusmaad, impordib ka Kanada ohtralt tehnoloogiat. Avatud majanduses toetab tööstuse majanduslik kasv pidevat tehnoloogiaimporti. Veerand Kanada innovatsioodest on põhjustatud välismaisest tehnoloogiast, mis loob ideid ja vöimalusi peamisteka innovatsioonideks. Kanada impordib tehnoloogiat nelja peamise kanali kaudu: 1.Masinate import Kanada tööstuses on peamiselt vajalikud loodusressursside töötlemise masinad näiteks metsaraieks või kaevandamiseks. Peamistes
Kuigi terminit ,,postmodernism" on kasutatud üle 100 aasta, hakati alles pärast Teist maailmasõda seda kasutama terminina, mis väljendas midagi ,,uut". Nähtavasti olid kõige suuremad postmodernismi väljendused arhitektuuris (nt AT&T hoone New Yorgis) ja kunstis (esindajaks Andy Warhol). Posmodernism, kui sotsiaalne teooria Postmodernismi kui sotsiaalset teooriat on mõjutanud Prantsuse koolkond. Prantsusmaa, nagu mitmed teisedki tööstusmaad, oli läbinud kiire industrialiseerumise, tarbimine kasvas jõudsasti. Marksistlikud teooriad hakkasid populaarsust kaotama. Sotsiaalne teooria kohati maskeerib mitmed erinevad tõed. Üheks Prantsuse kooli esindajaks on Michel Foucault. Foucaulti töö on rohkem seotud sellega, et paljastada, kuidas sotsiaalsed normid ja koodid struktureerivad inimeste elusid. Et seda mõista, tuleb aru saada võimu rollist ühiskonnas. Prantsuse koolkonna esindajad Lyotard ja
b. Suuremõõtkavalise kaardi ülesanne. c. Kaardi tundmine 11. a. Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Näitajad, mille alusel riike liigitatakse, on palju: SKT(sisemajanduse kogutoodang), rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus, naiste rakendatus majanduses jne. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: 1) Inforiigid 2) Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad-Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko 3) toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana 4) Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel:
ii koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe. 13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz % SKT-st Arengumaad 26 24 Arenenud 22 tööstusmaad 20 USA 18 1970 1975 1980 1985 1990 aastad Era ja riiklikud investeeringud. 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne i t intress % 10 8 6 4 0 -22
R h h li k k konkurents t muutust t teravamaks. k K i tehnoloogia Kui t h l i liikus liik madalate palkade otsingul üle riigipiiride, tekkis uus riikide liik - uued tööstusmaad (NIC -newly industrialized countries), mis osutusid rahvusvahelistel turgudel üsna konkurentsivõimeliseks. Mis juhtus? 1. Tarbijad võitsid odavate importkaupade arvel, kuid paljud tööstustöölised jäid töötuks. 2. Riigid, kes suuna ära tabasid, kasutasid industriaalpoliitikat oma majanduse ümberseadmiseks ja mõningate uute probleemide tekkimise vältimiseks. 23 Lembit Viilup Ph
Cite Industrielle 1904/1917 Tsoneeritud ülesehitus (ennetas moderniste) Mitmekesine hoonestus (normid) Kaasaegsed ehitusmeetodid vs sotsialistlik Arkaadia Hoonetüpoloogiate konkreetsed vormid, innovatiivsus (sh konstruktiivsed juhised) 4. loeng Eesti tsaariaeg 1868. kaotati orjus, inimesed said hakata ringi liikuma. Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja
Vaatamata sellele pole konkurents merevedude alal juba aastakümneid toimunud võrdsetel alustel peamiselt võimaluse tõttu registreerida alus nn mugavuslipumaa laevaregistris või teatud erilises, soodustusi võimalda- vas laevaregistris. Selleks, et arenenud tööstusmaad oleksid maailmameredel jätkuvalt konkurentsi- võimelised, peaksid riigid toetama oma registris olevaid laevakompaniisid seaduslike soodustuste pakkumisega. Globaalne lennukaubaveoturg on olnud aastakümneid suhteliselt suletud ja kaitstud uute operaatorite eest